Obsah (14)

§ 76§ 179§ 158§ 101§ 164§ 168§ 170§ 8§ 100§ 108§ 6§ 7§ 103§ 113

2-12-11683 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 14. jaanuar 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-12-116

§ 76lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113.

1. AS EE ja kostja sõlmisid 30.10.2007 liitumislepingu nr XXX ja 18.11.2008 liitumislepingu nr XXX (tl 7-8). AS EE esitas kostjale arveid (tl 9-15), kuid kostja arveid ei tasunud. AS EE loovutas 30.09.2010 hagejale nõude summas 512,19 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (tl 6). Kostja ei ole tasunud võlgnevust ka hagejale. Hageja on arvestanud vastavalt üldtingimustele (tl 22-33) viivist 0,15% päevas võlgnevuselt perioodi 18.02.2009-19.03.2012 summas 864,32 eurot, millist hageja vähendab 512,14 euroni.
2. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostja väited, mis puudutavad AP kui lapsevanema suhtlust AS-iga EE, tuleb jätta tähelepanuta. Lepingu pooleks oli täisealine kostja ning hagejal puudub igasugune info selle kohta, et täisealise kostja lapsevanem AP oleks omanud õiguslikku alust lõpetada hageja ja kostja vaheline leping. Asjassepuutumatud on kostja vastuses sisalduvad väited kostja kasutuses oleva AP poolt sõlmitud mobiilsideteenuste lepingu osas.
3. Hageja on õigustatud nõudma viiviste tasumist vastavalt lepingus ettenähtud viivisemäärale. Kostja ei ole AS EE poole pöördunud sooviga teenuste piiramiseks ja/või lepingu lõpetamiseks. Kostja poolt viidatud krediidipiir ei ole AS EE kohustuslik, vaid tegemist on AS EE õigusega teenuste osutamist piirata krediidipiiri ületamisel. Üldtingimuste punktides 4.7, 4.7.1 ja 4.7.2 toodu näol tegemist AS EE õiguse, mitte kohustusega. Kuna kostja arved on kuni võlgnevuse tekkimiseni tasutud, ei olnud AS EE õiguslikku alust teenuste osutamist peatada või lepingut lõpetada. Kostja viited üldtingimuste punktidele 6.1.7, 6.2, 6.2.1 ja 9 on asjakohatud. AS EE täitis oma lepingulist kohustust ja osutas kostjale teenuseid. Teenusepakkuja tegevust teenuse osutamisel ei saa pidada pahatahtlikuks, kui teenuse tellija ei ole avaldanud soovi teenust mitte saada.
4. Kostja käsitlus nõude hagejale loovutamise kohta on õigusliku aluseta. Hageja on omandanud põhivõla koos kõrvalnõuetega. Puudub alus eeldada, et endine võlausaldaja peaks nõude loovutama, ilma kõrvalnõueteta. Nõuded loovutatakse koos kõrvalnõuetega, mida on ka senisel juhul tehtud.
5. AS EE on kostjale esitanud arve 01.11.2008, mille maksetähtaeg saabus 18.11.
6. Seega 18.11.2008 ei olnud mingisugust põhjendust keelduda kliendiga järelmaksulepingut sõlmimast, kui kliendil oli võimalus veel arve tähtaegselt tasuda. Arvestades asjaoluga, et kostja näol oli tegemist täisealise isikuga, kes peab hindama ennekõike ise oma maksevõimet, on ebanormaalne olukord, kus hiljem hakkab sama isik vaidlema selle üle, et kas ta ikka oli võimeline kohustusi täitma. Asjaolu, et maksehäire tekkis 02.04.2008, ei tõenda, et maksehäire oli üleval ka 18.11.
8. Käsitlustasuga summas 2 000 krooni on tegemist lepingulise kohustuse täitmise nõudega. Kostja ostis AS-ilt EE mobiiltelefoni soodustingimustel. Soodustingimustel sai telefoni osta (järelmaksuga ilma lisatasudeta ja kliendihinnaga) tingimusel, et kostja on lepingu sõlmimisele järgneva 18 kuu jooksul aktiivne klient ning kasutab lepingus kokkulepitud teenusepaketti ja maksab selle minimaalset kuutasu. Kostja pidi tasuma alates järelmaksuga müügilepingu sõlmimisest 18 järjestikuse kuu teenustasu ning sellisel juhul oli kostjal võimalik osta telefon kliendihinnaga ja järelmaksuga ilma lisanduvate tasudeta. Kuna kostja ei täitnud kohustust korrektselt, tekkis AS EE õigus nõuda käsitlustasu summa 2 000 krooni. Käsitlustasu näol on tegemist soodustingimustel saadud telefoni hinnavahe nõudega. Käsitlustasu puudutav regulatsioon lepingus ei sätesta üheselt, et käsitlustasu nõue võib tekkida ainult lepingu lõppemise järgselt. Käsitlustasu nõue võib tekkida lepingu lõpetamisel, peatamisel, SIM-kaardi sulgemisel ja/või teenusepaketi vahetamisel. 2009 jaanuaris olid AS EE teada käsitlustasu sissenõutavaks muutumise faktilised ja õiguslikud asjaolud. Kostjal olid tasumata kõik liitumislepingute alusel osutatud teenuste kohta esitatud arved alates 01.11.2008 arvest maksetähtajaga 18.11.
9. 2 2-12-11683
10. AS EE selgituse alusel, ei näita kostja poolt viidatud 01.11.2008 arve nr 0814415132 teenuste piiramist. Arve alajaotuses on märgitud küll kõnepiirangute avamise tasu (20.10) summas 146,98 krooni, kuid mõned read allpool on tehtud parandus nimetatud tasu kohta. Kuna E andmebaaside vahetuse tõttu ei ole säilinud enam andmeid selle kohta, millal kuupäevaliselt võis olla teenuste osutamine kostjale võla tõttu piiratud, siis ei saa täiesti usaldusväärselt väita, et teenuste osutamist ei ole piiratud. Kuid arvestades arve sõnastust ning kõnepiirangute kohta tehtud parandust, siis suurema tõenäosusega ei olnud piiratud teenuseid, mida oleks saanud siis avada ning nõuda vastavat tasu. Tegemist võis olla eksimusega arve koostamisel.
11. Hagejal puudub nõue kostja vastu, mis tuleneks arvest nr
12. Arvest nr XXXXXXXXXXXXXX tulenev nõue summas 75 krooni on hagejal ning esitatud kohtule. Kostja esitatud tõendid ei tõenda summa tasumist. Makse tegemisel võib klient märkida selgitusse endale meelepärase selgituse, kuid määravad on viitenumber ja arveldusarve number. Arvestades järelmaksulepingute alusel AS EE tehtavate maksete suure mahuga, ei ole võimalik kontrollida iga makset ning neid käsitsi siduda konkreetse lepingu konkreetse maksega. Selle tõttu ongi igal lepingul konkreetne viitenumber, mille abil seotakse makse automaatselt konkreetse lepinguga. Lisaks AS-ilt EE saadud info järgi ei ole kostjal jäänud järelmaksulepingutest tulenevalt ettemakset. Seega ilmselgelt ei ole kostja poolt väidetud 75 krooni tasutud hagi summa osaliselt moodustava arve katteks, vaid järelmaksulepingust tuleneva nõude katteks. Kostja vastuväited
13. Kostja leiab, et hagiavalduses esitatud nõue ei ole põhjendatud. Kostja tunnistab, et ta ei täitnud nõuetekohaselt lepingutest ja üldtingimustest tulenevaid kohustusi ja jättis tasumata 2008 oktoobri, novembri, detsembri arved ning järelmaksu lepingute nr 1 ja 2 detsembri osamaksed. Hageja esitas kostjale 12.11.2010 võlateatise ja vastavalt 05.09.2011 hagihoiatuse (tl 125-126, 165-166), kus sisaldub muuhulgas ka arve nr 10276647 (tl 127). Arve on tasutud kolmandate isikute poolt AS EE arveldusarvele 18.07.2009 (tl 128-130). Põhinõude koosseisus sisaldub arve nr XXXXXXXXXXXXXX, kus on märgitud ka mobiiltelefoni abonentnumbriga XXX seonduv summa 75 krooni, milline on AP poolt tasutud. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte vastane on juba rahuldatud nõude teistkordne sissenõudmine ja sellele viivise lisamine.
14. AP palus korduvalt, nii suuliselt kui ka kirjalikult, sulgeda kostja nimele sõlmitud telefoninumbritega seotud teenuslepingud. Samuti palus piirata osutatavaid teenuseid kostjale, mida ei tehtud. AP põhjendas telefoniabonentide sulgemist asjaoluga, et kostja ei oma iseseisvat sissetulekut, mistõttu ei ole kostjale võimalik osutatud teenusarveid tasuda ning seega ka teenust kasutada. Hageja väide, mille kohaselt kostja ei ole teenuse osutamise piiramist taotlenud, on alusetu. Kostja on esitanud tõendid, et hagejale on edastatud kolmel korral sideteenuse piirangu taotlus ning kõnepiirangud on hageja poolt kõrvaldatud ja teenuse kasutamiseks taasavatud vastavalt 20.10.2008 (tl 164). AS EE on oma tegevusega soodustanud ja loonud ise tingimused võlgnevuse tekkimiseks ja seda olukorras, kus oli teada, et klient ise teenuste kasutamisest esitatud arveid ei tasu. AS EEAS peatas AP taotlusel teenuse osutamise, kuid samas avas teenuse kasutamiseks uuesti kostja vastavasisulisel taotlusel ning tegi seda olukorras, kus kostjal oli juba teenuspakkuja ees tekkinud sissenõutavaks muutunud võlgnevus summas enam kui 1 000 krooni so määras, mis ületas AS EE ja kostja vahel sõlmitud lepingutest 16374303 ja XXX sätestatud krediidilimiiti enam kui kaks korda.
15. Kostja ei nõustu hagis toodud viivistega. AP on korduvalt palunud AS EE teenuse osutamine peatada ja piirata, mistõttu ei pea kostja võimalikuks aktsepteerida novembri ja detsembri arvete eest esitatud viivist. Kostja hinnangul, on lepingulise viivise kohaldamine olukorras, kus pooltevaheline leping on lõppenud, kehtiva õigusega vastuolus. Pooltevahelise lepingulise suhte lõppemisel järgselt on hageja õigustatud esitama viivisenõue vastavalt võlaõigusseadusele. Leping lõpetati jaanuar
16. Kostja hinnangul tuleb esitatud viivise nõuded jätta täielikult rahuldamata põhjusel, et hageja ei omandanud AS-ilt EE lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Hageja omandas vastavalt 3 2-12-11683 hagiavaldusele esitatud nõude loovutamise teatisele vaid nõude vastavalt

§-le 164. Lepingust tulenevate kujundusõiguste, sh viivisenõude, esitamiseks oleks hageja õigustatud juhul, kui hageja oleks omandanud

§ 179järgi lepingu, sh lepingust tulenevad õigused ja kohustused.

Kui kohus leiab, et kõrvalnõuete esitamine on põhjendatud, palub kostja vähendada kõrvalnõudeid mõistliku suuruseni. 13. Kostja on seisukohal, et käsitlustasu puhul on tegemist leppetrahviga

§ 158tähenduses.

Tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine või tüüptingimusena tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Lisaks ei tulene üldtingimustest hagejale käsitlustasu esitamise õiguslikku alust. Kostja ei nõustu, et käsitlustasu on nn soodustingimustel so järelmaksuga soetatud telefoniga kaasneva teenuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel soodustingimusega telefoni hinnavahe.

1. Tulenevalt hageja seisukohtadest märgib kostja, et täisealisus ei ole lepingute sõlmimise eelduseks. Kostjal puudus lepingute sõlmimisel iseseisev rahaline sissetulek. Samuti on üks lepingutest sõlmitud päeval, mil kostja sai 18-aastaseks, mil kostjal puudus arusaam lepingutest ja saabuvatest tagajärgedest. AS EE kostja maksevõimet ei kontrollinud ja rikkus üldtingimuste punkti 2.11.
2. 18.11.2008 sõlmitud järelmaksulepingu sõlmimise hetkel oli sissenõutavaks muutunud 30.10.2007 arved ja kostja kohta oli avaldatud maksehäire Krediidiinfo andmebaasis. Hagi tuleb jätta rahuldamata tuginedes

§ 101lg 3. Kohtu põhjendused 15. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3. Puudub vaidlus, et AS EE ja kostja sõlmisid 30.10.2007 liitumislepingu nr XXX ja 18.11.2008 liitumislepingu nr XXX (tl 7-8). Lepingutele kohaldati üldtingimusi (tl 16-27). Puudub vaidlus, et AS EE esitas kostjale arved (tl 9-15), millised kostja jättis tasumata.
4. Vaidlus on, kas kostja on kohustatud tasuma hagejale arvete esitamisest tekkinud võlgnevuse ja viivise.
5. Võlaõigusseadus (

) § 164 lg 1 alusel võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.

§ 164

lg 2 järgi nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

§ 168

lg 1 sätestab, et nõude loovutanud 4 2-12-11683 võlausaldaja peab uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid, muu hulgas käesoleva seaduse § 167 lõikes 4 nimetatud täitedokumendi, ja andma talle nõude esitamiseks vajalikku teavet. Kui senine võlausaldaja vajab dokumenti ka edaspidi, võib uus võlausaldaja dokumendi üleandmise asemel nõuda koopia või väljavõtte andmist või muude tegude tegemist, mis võimaldaksid tal oma õigusi teostada.

§ 170

kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. 30.09.2010 kirjaga (tl 6) on kostjat teavitatud, et AS EE on loovutanud 30.09.2010 hagejale nõude kostja vastu põhisummas 8 014 krooni koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Seega on asunud hageja uue võlausaldajana AS EE asemele ja on õigustatud nõudma kostjalt nii põhivõlgnevust kui ka kõrvalnõudeid. 21.

§ 8lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Juhindudes

§ 76

lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Lõige 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 108

lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt 30.10.2007 ja 18.11.2008 sõlmitud liitumislepingutest (tl 7-8, 69-70) ja hagejale nõude omandamisest (tl 6) on kostjal raha maksmise kohustus hagejale. AS EE on esitanud kostjale arved nr XXX , XXXXXXXXXXXXXX ja XXX (tl 9-15, 82-87, 114), mille alusel on kostjal tasumata põhivõlgnevus 512,19 eurot. Kostja on seisukohal, et kostja ei pea arveid tasuma, kuna AS EE on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ja ei ole täitnud oma kohustusi ja üldtingimusi. AS EE jättis täitmata üldtingimused ja on loonud olukorra, kus on tekkinud võlgnevus, seega vastutab AS EE võlgnevuse eest. AS EE jättis piiramata teenused ka vaatamata AP suulistele ja kirjalikele palvetele. 22. Üldtingimuste punkti 2.7 (tl 17) alusel E-l on õigus täiendavalt nõuda Liitumislepingut sõlmida soovivalt isikult tema krediidivõime kindlakstegemiseks ja/või Liitumislepinguga võetavate kohustuste täitmise tagamiseks võlaõiguslike tagatiste (näiteks käendusleping, garantiikiri) esitamist ning sissetulekuid tõendava dokumendi või muude maksevõimelisust tõendavate dokumentide esitamist. Punkti 2.10 (tl 17) alusel osapooled kinnitavad Liitumislepingu sõlmimist allkirjaga, kinnitades sellega esitatud andmete õigsust ja kohustudes täitma Liitumislepingu tingimusi. Liitumislepingu allkirjastamisega kinnitab Klient et tema poolt esitatud andmed ja dokumendid on tõesed, et tal on olemas kõik vajalikud õigused ja volitused Liitumislepingu sõlmimiseks ja et ta on Liitumislepingu sõlmimisel järginud kõiki vajalikke protseduure ning hankinud kooskõlastused, mis on vajalikud Liitumislepingu alusel õiguste saamiseks ja kohustuste võtmiseks. Punkti 2.11.4 (tl 18) alusel E-l on Õigus Liitumislepingu sõlmimisest keelduda või sõlmitud Liitumisleping ei jõustu, kui isikul on sissenõutav võlgnevus talle osutatud Teenuste eest. Punkti 2.15 (tl 18) kohaselt liitumislepingu kehtivuse ajal võib Liitumislepingu muutmine Teenuste või Kliendiga seotud andmete osas toimuda Kliendi kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud avalduse alusel, aga samuti E iseteenindusbüroo või E infotelefoni vahendusel vastavalt E poolt kehtestatud korrale. Tulenevalt punktist 4.1 teenuse osutamise piiramine võib toimuda Kliendi või E algatusel. Punkti 4.3 (tl 20) alusel klient saab taotleda Teenuse osutamise piiramist tema poolt Liitumislepingu alusel kasutatavale Telefoninumbrile, esitades selleks E-le kirjaliku taotluse või helistades Salasõna kasutades E infotelefonile. Punkti 4.4 ja 4.5 (tl 20) järgi kliendi soovil piiratakse Teenuste osutamine ühe tööpäeva jooksul vastava avalduse saamise päevast arvates, Teenuse piiramisega kaasneda võivad tasud sätestatakse Hinnakirjas, Teenuse osutamise piiramine ei vabasta Klienti kuumaksete või miinimumarve tasumise kohustusest vastavalt Hinnakirjale. Punkti 4.7 (tl 20) kohaselt E võib piirata Kliendile Teenuse osutamist, kui: 4.7.1 (tl 5 2-12-11683 20) Klient on hilinenud temale osutatud Teenuste eest tasumisega üle 14 (neljateistkümne) päeva; 4.7.2 Klient on ületanud temale kehtestatud Krediidilimiiti. Juhindudes punktist 6.1.4 on E-l õigus piirata Teenuste osutamist lähtuvalt Üldtingimustes sätestatust.

§ 6

lg 1 alusel võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.

§ 7

lg 1 järgi võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on AS-iga EE sõlminud lepingud täisealine teovõimeline isik. Asjaolu, et kostjal puudus sissetulek lepingute sõlmimise ajal ja, et osutatud teenuste eest tasus osaliselt AP, ei ole aluseks jätta hagi rahuldamata ning tegemist ei ole rikkumise vabandatavusega

§ 103tähenduses.

AS EE õiguseks on kontrollida maksevõimet, mitte kohustuseks. Asjassepuutumatu on kostja väide, et puudus vajadus lepingute sõlmimiseks, kuna kostja kasutuses oli AP poolt E sõlmitud teenusleping (tl 112). AP ei ole käesoleva vaidluse pool ning asjaolu, et kostja kasutuses oli juba telefon, ei tähenda, et kostja ei või sõlmida lisaks lepinguid. Täisealine isik peab ise oma tegudest aru saama ja nende eest vastutama. AP oli võimalus paluda oma pojal oma tegude eest vastutada ja lepingud lõpetada. Asjaolu, et AP tasus kostja arveid, näitas, et kostja on suuteline teenuste eest tasuma. Kolmandatel isikutel ei ole keelatud arveid tasuda. AS EE on täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi, mis on sätestatud üldtingimuste punktis 6.2 (tl 23) ja osutanud kostjale teenust. Kostja aga on jätnud oma üldtingimuste punktis 5.2 (tl 21) kohustused täitmata alates 01.11.2008 esitatud arvest. AS EE kohustus ei olnud piirata teenuste kasutamist ja lõpetada leping, kui kostja oma kohustusi ei täida või ületab krediidilimiiti, vaid see oli AS EE õigus, seega ei ole AS EE rikkunud üldtingimustest tulenevaid kohustusi. 18.11.2008 seisuga ei olnud kostjal võlgnevusi AS EE ees, kostja on esitanud tõendid, mille kohaselt on varasemalt teenused tasunud AP (tl 117-119, 159-161), seega oli kostja õigustatud sõlmima 18.11.2008 liitumislepingu nr XXX. Maksehäirete (tl 162) kontrollimine on AS EE õigus, mitte kohustus. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja on esitanud AS EE taotlusi teenuste piiramiseks või lõpetamiseks. Tõendeid ei ole ka esitatud, et kostja emal APl olid volitused vastavate taotluste esitamiseks (tl 93, 120-124), seega puudus AS EE alus teenuse peatamiseks või lepingute lõpetamiseks. Esitatud tõenditest ei nähtu, et AS EE oleks teenuseid piiranud lepingute kehtivuse ajal. Kohtule esitatud arvest (tl 113, 164) nähtub, et on arvel on märgitud kõnepiirangute avamine koguses kolm summas 146,98 krooni, kuid samuti nähtub, et koheselt on tehtud ka miinustehing summale, seega ei ole kohus veendunud, et teenust on piiratud ja, millisel alusel. Kostja kohustus on jälgida oma maksevõimet ja teenuste kasutamist. AS EE ei ole kohustatud tagama limiiditeenuseid „saldostopp“ (tl 115-116) nagu seda teevad teised teenusepakkujad. Kohtule ei ole nõude aluseks esitatud 12.11.2010 võlateatist ja 05.09.2011 hagihoiatust ega arvet nr 10276647 summas 196 krooni, seega kostja vastuväited ja tõendid (tl 125-130, 165166) teadete ja arve osas on asjasse puutumatud. Kohus leiab, et AS EE on täitnud lepingutest ja üldtingimustest tulenevaid kohustusi ja käitunud hea usu põhimõtte kohaselt ja mõistlikult. Kostja on jätnud oma lepingutest tulenevad kohustused täitmata, milline käitumine ei ole kuidagi vabandatav. AS EE osutas teenuseid täisealisele isikule, kes peab ise oma tegudest aru saama. AS EE kohustuseks ei ole täiskasvanud isiku lapsevanema teadete ja kirjade peale lepinguid lõpetada ja teenuseid peatada. Kostja toodud väited vastustes, ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmisel. Kostja ei ole tõendanud arvete tasumist. Maksekorralduse nr 233 kohaselt nähtub, et AP on tasunud 05.02.2009 AS EE 435 krooni selgitusega: „KP XXX KL XXX(leping XXX ) järelmaksu lõplik tagasimakse märt ja aprill 2009.a osamakse + dets kuumase 75.- krooni.“ Kohus ei ole veendunud, et 05.02.2009 tasutud 75 krooni on tasutud 01.01.2009 arvel nr XXX märgitud 75 krooni tasumiseks. Kostjal oli juba eelnevalt võlgnevusi, seega arvestati 05.02.2009 tasutu eelnevate võlgnevuste katteks. Maksekorraldusel ei ole märgitud arve nr-t. Seega leiab kohus, et kostjal on arve nr XXX tasumata.

§ 158

lg 1 alusel leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus ei nõustu kostjaga, et arvel nr XXX (tl 9) toodud käsitlustasu 2 000 krooni on leppetrahv

§ 158lg 1 tähenduses.

Pooled ei ole lepingus kokku leppinud leppetrahvi lepingu rikkumisel. Kostja on ostnud soodustingimustel telefoni, mille kuumaksed on kostja jätnu tasumata, seega oli AS EE õigustatud nõudma telefonihinna vahet. Kohus leiab, et käsitlustasu on põhjendatud. Kohus leiab, et eeltoodu alusel on hagi põhjendatud ja tõendanud ning kostjalt tuleb välja mõista võlgnevus 512,19 eurot. 6 2-12-11683 23.

§ 101

lg 1 p 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldajarahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingute (tl 7-8) ja üldtingimuste punkti 7.9 (tl 24) järgi maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevas 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Asjakohatu on kostja väide, et lepingus märgitud viivist võib hageja välja mõista kuni lepingu lõppemiseni. Lepingus märgitud viivis kehtib kuni arvete kohase tasumiseni. Seadusest ei tulene, et lepingu lõppemisel on hageja õigustatud viivist välja mõistma seaduses sätestatud suuruses. Asjakohatud on ka kostja väited, et hageja ei ole omandanud kõrvalnõuete nõudmise õigust. Tulenevalt 30.09.2010 teates on hageja omandanud nõude kostja vastu põhisummas koos õigusega nõuda viivis, kahjutasu ja muid kõrvalnõudeid. Seega on hageja õigustatud viivist nõudma viivisemääraga 0,15% päevas. Kostja jättes arved tasumata pidi arvestama, et kostja on kohustatud tasuma viivist. Puuduvad alused viivise vähendamiseks. Kostjalt tuleb välja mõista viivis 512,14 eurot. Menetluskulud 24. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik 7