KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2012.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-1487 Tsiviilasi OÜ C(regis

§ 153lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena.

1. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2. Jätta menetluskulud 50% ulatuses OÜ C kanda ja 50% ulatuses VS OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja palub tunnustada enda nõuet AS L (edaspidi pankrotivõlgnik) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p-s 1 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena summas 2 128 291,04 eurot. Hageja omandas 1 715 pankrotivõlgniku poolt emiteeritud 1 000-eurose nimiväärtusega võlakirja kogusummas 1 715 000 eurot. Võlakirjade lunastamise tähtaeg saabus 28.08.
3. Emissioonitingimuste p 10.1 kohaselt arvestati võlakirjadelt intressi määraga 3 kuu EURIBOR, millele lisandus 10% marginaal. Intressi pidi pankrotivõlgnik tasuma korra kvartalis. Pankrotivõlgnik ei ole võlakirju lunastanud ega tasunud alates 28.02.2009 intressi. Pankrotivõlgnik võlgneb hagejale võlakirjade nimiväärtuse 1 715 000 eurot ja perioodil 29.11.2008-28.08.2010 kogunenud intressi 325 708,57 eurot. Hageja nõuab ka võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud viivist perioodi 29.08.2010-19.04.2011 eest summas 87 582,47 eurot. Seega on hageja nõue võlgniku vastu 2 128 291,04 eurot. Võlakirjadest tulenev nõue on tagatud pandiga vastavalt emissioonitingimuste p 7 järgi 51% AS REC V (endine AS KREC) aktsiatele. Pandiga on tagatud nii põhi- kui kõrvalkohustuste täitmine. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu. Pant ei ole seatud hageja kasuks. Pandi seadmiseks on sõlmitud eraldi tagatisleping võlgnik ja Advokaadibüroo Glikman & Partnerid OÜ vahel, mille kohaselt aktsiate pant on seatud Advokaadibüroo Glikman & Partnerid OÜ kui pandipidaja ja tagatisagendi kasuks. Tingimuste p 7.7 kohaselt kantakse pandi realiseerimisest saadud raha investoritele agendi sellekohase taotluse alusel. Seega on agendi ja investorite vahel üksnes võlaõiguslik suhe, mille alusel on investoritel õigus nõuda agendilt pandi realiseerimisest saadud raha ülekandmist endale, kuid investorite kasuks ei ole ühtegi panti seatud. Seetõttu ei saa hageja nõuet rahuldada esimeses rahuldamisjärgus. Hageja nõue on tõendamata. Hageja ja pankrotivõlgniku vahel on sõlmitud laenuleping. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta on raha pankrotivõlgnikule üle kandnud, s.o tasunud võlakirjade eest. Asjaolu, et hageja on kantud väärtpaberite registrisse ei tähenda seda, et hageja on võlakirjade eest tasunud, sest ta võis saada võlakirjade omanikuks ka näiteks tasaarvestuse teel. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja on võlakirjade omanik. Võlakirja omanikul on õigus saada võlakirjade lunastamishinda kui ta omab võlakirju kustutuspäeval. Hageja omas võlakirju kustutuspäeval, s.o 28.08.
4. Seega tekkis pankrotivõlgnikul sellel päeval kohustus, mida ta täitnud ei ole. Võlakirjad on vabalt omandatavad ja koormatavad. Hageja omandas võlakirjad LFS C ACC ja AS-ilt R . Asjaolu, et hageja on omandanud võlakirjad makseta väärtpaberiülekandena, ei tähenda, et hageja on omandanud need tasuta. Võlakirjade omandamise hind ei oma aga tähendust. Hageja nõuet tuleb tunnustada esimese järgu nõudena. Kohtu põhjendused Mõlemad pooled on andnud nõusoleku asja menetleda kirjalikus menetluses. Mõlemad pooled on saanud oma seisukohad esitada. Poolte nõusolekul arutab kohus antud asja kirjalikus menetluses Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 järgi. 03.05.2011 esitas hageja nõudeavalduse AS L pankrotimenetluses summas 2 128 291,

§ 153lg 1 p 1 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena (t lk 9-11).

Hageja nõudele vaidles 12.12.2011 nõuete kaitsmise koosolekul vastu kostja (t lk 12-20). Eesti Väärtpaberite keskregistri andmetel on hageja omandanud AS L võlakirju summas 1 715 000 eurot (t lk 21, 72-73). Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Pankrotiseaduse § 106 lg 1 järgi kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. 2 Poolte vahel on kaks vaidlusküsimust: kas hagejal on nõue ning kui hagejal nõue on, kas tegemist on pandiga tagatud nõudega või mitte. Kohus alustab esimesest küsimusest. Nagu tuvastatud on hageja omandanud 1 715 000 euro väärtuses AS L võlakirju. Hageja on võlakirjad omandanud makseta väärtpaberiülekande kaudu (t lk 72-73). Kostja leiab, et hageja ja pankrotivõlgniku vahel on laenusuhe, kuid hageja ei ole tõendanud, et on võlakirjade eest tasunud. Kohus annab nendele väidetele järgmise hinnangu. Hageja ja pankrotivõlgniku võlakirjadest tulenevat õigussuhet reguleerivad emissiooni tingimused (p 2.1.11, t lk 22-41), mille kohaselt on võlakiri pankrotivõlgniku poolt väljastatud väärtpaber, mis kinnitab pankrotivõlgniku ehk emitendi tagatud ja allutamata võlakohustust võlakirja nimiväärtuse ja sellel makstavate intresside ulatuses ning mida hoitakse immateriaalselt registris investorite väärtpaberikontodel (p 2.1.7). Võlakiri on vabalt võõrandatav ja koormatav (p 5.6). Emitent lunastab võlakirjad kustutamispäeval lunastamishinnaga (p 11.1). Lunastamishind kantakse nende investorite jooksevkontodele, kes registriandmete järgi omavad võlakirju kustutamispäeval kell 10.00 (p 11.2). Kohus leiab, et vaidlusalused võlakirjad on väärtpaberid VÕS § 917 lg 1 tähenduses. Vastavalt VÕS § 917 lg 1 „väärtpaber on iga dokument, millega on seotud mingi varaline õigus selliselt, et seda ei ole võimalik dokumendist eraldi teostada.“ Emissiooni tingimuste kohaselt on tegemist esitajaväärtpaberitega, kuna väärtpaberid ei ole nimelised ega käskväärtpaberid VÕS § 918 lg 2 ja 3 tähenduses ning emitendil oli lunastamishinna tasumise kohustus võlakirjade omanikule kustutamispäeval. VÕS § 918 lg 1 järgi „esitajaväärtpaber on väärtpaber, millest tuleneva kohustuse täitmist võib nõuda või millest tulenevat muud õigust võib teostada väärtpaberi omanik.“ Seega on pankrotivõlgnikul kohustus nende isikute ees, kes olid registriandmete kohaselt võlakirjade omanikud kustutamispäeval. Kustutamispäev oli 28.08.2010 (p 5.1). Oma nõude olemasolu tõendamiseks peab hageja järelikult tõendama, et ta oli 28.08.2010 registriandmete kohaselt võlakirjade omanik. Hageja on seda registriväljavõttega teinud. Seega on hagejal võlakirjadest tulenev nõudeõigus. Hageja ei pea tõendama, et ta on võlakirjade eest tasu maksnud, kuna see ei tulene emissiooni tingimustest ega muuda või lõpeta pankrotivõlgniku võlakirjade emissioonist tulenevaid kohustusi. Selles osas nõustub kohus hagejaga. Hageja on õigustatud saama lunastamishinda. Emissiooni tingimuste p 2.1.9 järgi oli lunastamishind võlakirja nimiväärtuse ja märkimispäevast lunastamispäevani kogutud intresside summa (p 2.1.9). Hageja võlakirjade nimiväärtus on kokku 1 715 000 eurot, intressid 325 708,57 eurot. Kostja ei ole nimetatud summasid vaidlustanud. Hageja nõuab ka seadusest tulenevat viivist perioodi 29.08.2010 kuni 19.04.2011, s.o 233 päeva eest kokku 87 582,47 eurot (t lk 42). Hageja viivise nõudeõigus tuleneb VÕS § 113 lgst 1. Kostja ei ole ka hageja viivise suurusele vastu vaielnud. Kohus leiab, et hagejal on nõudeõigus summas 2 128 291,04 eurot. Poolte vahel on vaidlus, kas hageja nõue on pandiga tagatud või mitte. Vastavalt PankrS § 153 lg 1 „pärast käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 3 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded; 3) muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded.“ Vastavalt emissiooni tingimuste p 7.1 investorite nõuete rahuldamise tagamiseks sõlmib Advokaadibüroo Glikman & Partnerid kui haldur ühe nädala jooksul alates märkimistähtpäevast 1 (s.o 28.08.2008, p 5.1) finantstagatise lepingu, millega seatakse pant AS KREC aktsiatele 51% ulatuses (pandiese), et tagada emissiooniga tekkivate kohustuste täitmine. Tingimuste p 7.7 kohaselt pandieseme sundtäitmise tulemusena saadud rahast arestatakse maha esmalt finantstagatise lepingu järgsed teenustasud ja seejärel enampakkumisega seotud kulutused. Tasude ja kulutuste mahaarvamise järel kannab registripidaja halduri taotluse alusel raha proportsionaalselt investoritel kogutud nõuete hulgaga investorite väärtpaberikontodega seotud jooksevkontodele. Kohus nõustub kostjaga, et hageja nõue ei ole pandiga tagatud. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 5 lg 1 on pandiõigus piiratud asjaõigus. Kohus leiab, et hagejaga ei ole sõlmitud asjaõiguslikku lepingut pandi seadmiseks. Pandipidajaks on emissiooni tingimuste sõnastuses haldur, kes pandi realiseerimisest saavat raha (pärast teatud kulutuste mahaarvamist) kohustub kandma väärtpaberi omanikule. Kohus leiab, et hagejal on võlaõiguslik nõudeõigus halduri vastu ning seetõttu ei ole hageja nõue pandiga tagatud. Sellel põhjusel jääb rahuldamata hageja nõue tunnustada tema nõuet pankrotimenetluses kui pandiga tagatud nõuet PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärgu nõudena ning kohus rahuldab hagi osaliselt tunnustades hageja nõuet PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja tunnustab hageja nõuet AS L pankrotimenetluses summas 2 128 291,

§ 153lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulude määramisel lähtub kohus Ts

MS § 163 lg 1 sätestatust. Vaidluse all oli kaks küsimust, millest ühe osas nõustus kohus hagejaga ja teise osas kostjaga. Seetõttu peab kohus võimalikuks jätta menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Meelis Eerik kohtunik 4