Hageja nõudele vaidles 12.12.2011 nõuete kaitsmise koosolekul vastu kostja (t lk 12-20). Eesti Väärtpaberite keskregistri andmetel on hageja omandanud AS L võlakirju summas 1 715 000 eurot (t lk 21, 72-73). Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Pankrotiseaduse § 106 lg 1 järgi kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. 2 Poolte vahel on kaks vaidlusküsimust: kas hagejal on nõue ning kui hagejal nõue on, kas tegemist on pandiga tagatud nõudega või mitte. Kohus alustab esimesest küsimusest. Nagu tuvastatud on hageja omandanud 1 715 000 euro väärtuses AS L võlakirju. Hageja on võlakirjad omandanud makseta väärtpaberiülekande kaudu (t lk 72-73). Kostja leiab, et hageja ja pankrotivõlgniku vahel on laenusuhe, kuid hageja ei ole tõendanud, et on võlakirjade eest tasunud. Kohus annab nendele väidetele järgmise hinnangu. Hageja ja pankrotivõlgniku võlakirjadest tulenevat õigussuhet reguleerivad emissiooni tingimused (p 2.1.11, t lk 22-41), mille kohaselt on võlakiri pankrotivõlgniku poolt väljastatud väärtpaber, mis kinnitab pankrotivõlgniku ehk emitendi tagatud ja allutamata võlakohustust võlakirja nimiväärtuse ja sellel makstavate intresside ulatuses ning mida hoitakse immateriaalselt registris investorite väärtpaberikontodel (p 2.1.7). Võlakiri on vabalt võõrandatav ja koormatav (p 5.6). Emitent lunastab võlakirjad kustutamispäeval lunastamishinnaga (p 11.1). Lunastamishind kantakse nende investorite jooksevkontodele, kes registriandmete järgi omavad võlakirju kustutamispäeval kell 10.00 (p 11.2). Kohus leiab, et vaidlusalused võlakirjad on väärtpaberid VÕS § 917 lg 1 tähenduses. Vastavalt VÕS § 917 lg 1 „väärtpaber on iga dokument, millega on seotud mingi varaline õigus selliselt, et seda ei ole võimalik dokumendist eraldi teostada.“ Emissiooni tingimuste kohaselt on tegemist esitajaväärtpaberitega, kuna väärtpaberid ei ole nimelised ega käskväärtpaberid VÕS § 918 lg 2 ja 3 tähenduses ning emitendil oli lunastamishinna tasumise kohustus võlakirjade omanikule kustutamispäeval. VÕS § 918 lg 1 järgi „esitajaväärtpaber on väärtpaber, millest tuleneva kohustuse täitmist võib nõuda või millest tulenevat muud õigust võib teostada väärtpaberi omanik.“ Seega on pankrotivõlgnikul kohustus nende isikute ees, kes olid registriandmete kohaselt võlakirjade omanikud kustutamispäeval. Kustutamispäev oli 28.08.2010 (p 5.1). Oma nõude olemasolu tõendamiseks peab hageja järelikult tõendama, et ta oli 28.08.2010 registriandmete kohaselt võlakirjade omanik. Hageja on seda registriväljavõttega teinud. Seega on hagejal võlakirjadest tulenev nõudeõigus. Hageja ei pea tõendama, et ta on võlakirjade eest tasu maksnud, kuna see ei tulene emissiooni tingimustest ega muuda või lõpeta pankrotivõlgniku võlakirjade emissioonist tulenevaid kohustusi. Selles osas nõustub kohus hagejaga. Hageja on õigustatud saama lunastamishinda. Emissiooni tingimuste p 2.1.9 järgi oli lunastamishind võlakirja nimiväärtuse ja märkimispäevast lunastamispäevani kogutud intresside summa (p 2.1.9). Hageja võlakirjade nimiväärtus on kokku 1 715 000 eurot, intressid 325 708,57 eurot. Kostja ei ole nimetatud summasid vaidlustanud. Hageja nõuab ka seadusest tulenevat viivist perioodi 29.08.2010 kuni 19.04.2011, s.o 233 päeva eest kokku 87 582,47 eurot (t lk 42). Hageja viivise nõudeõigus tuleneb VÕS § 113 lgst 1. Kostja ei ole ka hageja viivise suurusele vastu vaielnud. Kohus leiab, et hagejal on nõudeõigus summas 2 128 291,04 eurot. Poolte vahel on vaidlus, kas hageja nõue on pandiga tagatud või mitte. Vastavalt PankrS § 153 lg 1 „pärast käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 3 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded; 3) muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded.“ Vastavalt emissiooni tingimuste p 7.1 investorite nõuete rahuldamise tagamiseks sõlmib Advokaadibüroo Glikman & Partnerid kui haldur ühe nädala jooksul alates märkimistähtpäevast 1 (s.o 28.08.2008, p 5.1) finantstagatise lepingu, millega seatakse pant AS KREC aktsiatele 51% ulatuses (pandiese), et tagada emissiooniga tekkivate kohustuste täitmine. Tingimuste p 7.7 kohaselt pandieseme sundtäitmise tulemusena saadud rahast arestatakse maha esmalt finantstagatise lepingu järgsed teenustasud ja seejärel enampakkumisega seotud kulutused. Tasude ja kulutuste mahaarvamise järel kannab registripidaja halduri taotluse alusel raha proportsionaalselt investoritel kogutud nõuete hulgaga investorite väärtpaberikontodega seotud jooksevkontodele. Kohus nõustub kostjaga, et hageja nõue ei ole pandiga tagatud. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 5 lg 1 on pandiõigus piiratud asjaõigus. Kohus leiab, et hagejaga ei ole sõlmitud asjaõiguslikku lepingut pandi seadmiseks. Pandipidajaks on emissiooni tingimuste sõnastuses haldur, kes pandi realiseerimisest saavat raha (pärast teatud kulutuste mahaarvamist) kohustub kandma väärtpaberi omanikule. Kohus leiab, et hagejal on võlaõiguslik nõudeõigus halduri vastu ning seetõttu ei ole hageja nõue pandiga tagatud. Sellel põhjusel jääb rahuldamata hageja nõue tunnustada tema nõuet pankrotimenetluses kui pandiga tagatud nõuet PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärgu nõudena ning kohus rahuldab hagi osaliselt tunnustades hageja nõuet PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja tunnustab hageja nõuet AS L pankrotimenetluses summas 2 128 291,
MS § 163 lg 1 sätestatust. Vaidluse all oli kaks küsimust, millest ühe osas nõustus kohus hagejaga ja teise osas kostjaga. Seetõttu peab kohus võimalikuks jätta menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Meelis Eerik kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.