3-08-1034/149

(8)OÜ PC Kontor rekvisiitidega arvet perioodist 28.08.2006 kuni 29.11.2006 ning OÜ Katusetark on maksnud OÜ-le PC Kontor kokku 1 531 982,20 kr. Muid OÜ PC Kontor rekvisiitidega dokumente OÜ Katusetark raamatupidamises pole. Maksuhalduri seisukoha järgi ei ole OÜ PC Kontor rekvisiitidega arvetel märgitud tehinguid toimunud, mistõttu puudub alus käibemaksuseaduse (KMS) § 29 3-08-1034 lg 1, § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 alusel sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Kuna maksukohustuslane ei ole arvetel näidatud kaupu OÜ-lt PC Kontor soetatud, on sellised väljamaksed tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 mõistes raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ette nähtud nõuetele vastava algdokumendita tehtud väljamaksed ja kuuluvad TuMS § 51 lg 1 alusel maksustamisele tulumaksuga. OÜ-ga PC Kontor tehingute mittetoimumist kinnitavad järgmised asjaolud. OÜ Katusetark väidetav tehingupartner OÜ PC Kontor on alates 13.02.2007 välja arvatud käibemaksukohustuslaste registrist Eestis ettevõtlusega mittetegelemise tõttu; juhatuse liige R. M on OÜ-lt Katusetark laekunud summad võtnud sularahas välja kas raha laekumise või järgmisel päeval ning neid summasid pole OÜ PC Kontor oma käibedeklaratsioonis deklareerinud. R. M väitis 28.11.2007 antud seletuses, et osaühing on tegutsenud autoremondi ja ehitusvaldkonnas ning tehinguid pole juba 2 aastat tehtud. R. M väitis mitte mäletavat tehinguid OÜ-ga Katusetark, kuid kinnitas, et talle näidatud arved on tema koostatud ja allkirjastatud ning posti teel adressaadile edastatud. OÜ Katusetark juhatuse liikme T V poolt 26.10.2007 antud seletuse järgi R. M helistas talle ja pakkus soodsalt ehitusmaterjali müüa, helistaja isikut ta ei tuvastanud ning volituste olemasolu eeldas, kauba transportis objektile OÜ PC Kontor, kauba päritolu vastu huvi ei tundnud ning võimalik pole ka kindlaks teha, kuhu objektidele kaup viidi ja kui palju seda kulus, sest objektide lõikes OÜ Katusetark materjaliarvestust ei pea ning ehituspäevikuid ei peeta. 07.12.2007 antud seletuses väitis T. V, et ehitusmaterjale pakkus talle telefoni teel üks meesterahvas, kelle nime ta öelda ei oska, kuid kuna hiljem esitati toodud materjali kohta R. M allkirjastatud arved (saabusid postkasti lahtiselt), siis arvas ta, et helistajaks oli R. M. Kes ja kuidas OÜ PC Kontor arvetel näidatud kauba OÜ Katusetark poolt vastu võttis, T. V öelda ei osanud, ja selgitas, et tasus arvete eest pangaülekandega, kuna tundus, et arvetel näidatud kaup on kätte saadud. T. V esitatud fototabelil ta R. M ära ei tundnud. OÜ Katustark projektijuht M. M 13.11.2007 antud seletuse kohaselt võttis ta objektidel vastu ehitusmaterjale ning allkirjastas ka OÜ PC Kontor saatelehed, mis andis edasi T. V kätte, ning ta ei tea, kes OÜ-d PC Kontor esindas või kes ja millise autoga ja millisele objektile OÜ PC Kontor kauba tõi. Samas OÜ Katusetark raamatupidamises puuduvad kauba saatelehed ning ka R. M pole saatelehti maininud, mistõttu ei saa M. Ma selgitused arvetel näidatud tehingute reaalset toimumist kinnitada. OÜ Katusetark raamatupidamises puuduvad dokumendid OÜ PC Kontor rekvisiitidega arvetel märgitud kauba kättesaamise ja ettevõtluses kasutamise kohta. Osaühing pole pidanud raamatupidamise arvestuses eraldi arvestust kaupade kohta objektide lõikes ning kõik ostetud kaubad kanti kohe kuludesse ostudokumendi alusel. OÜ Katusetark juhataja ja töötajate selgitusel objektide lõikes pole peetud arvestust materjalikulu kohta, ning T. V kinnitusel ei ole tagantjärgi sellist arvestust koostada võimalik. OÜ Katusetark esitas maksuotsuse peale vaide, mille Maksu- ja Tolliamet jättis 25.04.2008 vaideotsusega nr 6-1/52-2 rahuldamata. 26.05.2008 esitas OÜ Katusetark halduskohtule kaebuse, milles palus LMTK 08.02.2008 maksuotsus nr 12-5/60 tühistada. Vaidluse all olevad tehingud on toimunud ja arvetel märgitud kaupa kasutas kaebaja oma ettevõtluses, mistõttu on sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine ja täiendava tulumaksukohustuse määramine alusetu. Heauskse ettevõtjana soetas kaebaja ehitusmaterjale OÜ-lt PC Kontor, kes oli käibemaksukohustuslane ja kellele materjalide eest tasuti pangaülekandega pärast kauba kättesaamist. Maksuhaldur on otsuse tegemisel tuginenud oletustele ja jätnud arvestamata olulised tõendid. Väär on maksuhalduri järeldus, et kaebaja valduses saatelehe puudumine tõendab, et kaupa ei ole tegelikult soetatud. Riigikohus märkis lahendis nr 3-3-1-50-04, et põhimõtteliselt väär on 2

(11)3-08-1034 maksusumma määramine üksnes seetõttu, et nõutavaid dokumente ei ole säilinud. Maksuhaldur ei ole saatelehti küsinud ega MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtet nõuetekohaselt täitnud. Kaebaja möönab, et rikkudes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust (RahaPTS), jättis ta tuvastamata OÜ-ga PC Kontor tehingut sooritanud isiku samasuse, ent see ei tohiks olla täiendava käibe- ja tulumaksu määramise aluseks. Hoolsuskohustuse rikkumine oli formaalne ja kahjulikke tagajärgi see kaasa ei toonud. Ka Riigikohtu lahendis 3-3-1-21-04 leiti, et müüja isiku tuvastamata jätmine juhtudel, kui kauba eest tasutakse müüjale sularahata pangaülekandega, ei ole oluline asjaolu käibemaksu määramise seisukohalt. Väär on maksuhalduri lähenemine, mille kohaselt kaebaja lepingupartneri poolt tehingu oma raamatupidamises mittekajastamist või müüdud kauba kohta dokumentaalsete tõendite puudumist või selle kohta ebausutavate selgituste andmist tõlgendatakse tõendina kaebaja kasuks rääkivate tõendite ignoreerimise alusena. Riigikohus selgitas lahendis nr 3-3-1-40-03, et ebaõige on järeldus, et ostja võib käibemaksu maha arvata vaid siis, kui müüja käitub maksuõigussuhetes õiguspäraselt. Vastupidine seisukoht tähendaks sisuliselt seda, et ostjal tuleb kontrollida müüjat, mis oleks ostjale ebamõistlikult koormav kohustus. Kaebaja oli tehingutes OÜ-ga PC Kontor heauskne ostja ning asjaolu, et kaebaja juhatuse liige ei tundnud talle esitatud fotodelt ära R. M, ei oma määravat tähendust. Õige pole ka maksuhalduri seisukoht, et justkui poleks OÜ Katusetark poolt ostetud ehitusmaterjalide eest OÜ-le PC Kontor ülekantud raha viimase omand seetõttu, et R. M selle pangast sularahas välja võttis ja kellelegi kindlaks tegemata isikule edastas. Kaebaja raamatupidamises puuduvad kauba saatelehed seetõttu, et puudus vajadus ja majanduslik huvi neid alles hoida. Kaebaja pöördus peale maksuotsuse saamist R. M poole saamaks teada, kas viimasel on säilinud saatelehti kauba üleandmise kohta. R. M leidis kohe mõned dokumendid ning kaebaja lisas need vaidele. R. M väitel võib suure tõenäosusega tema valduses olla veel analoogseid dokumente. LMTK vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Maksuotsuses on selgitatud, millistele tõenditele ja maksumenetluses tuvastatud asjaoludele tugineb maksuhalduri järeldus, et reaalseid tehinguid kaebaja ja OÜ PC Kontor vahel ei toimunud. Kaebaja paljasõnaline kinnitus kauba olemasolust ja selle soetusest OÜ-lt PC Kontor ei ole piisav tõendamaks tehingu reaalset toimumist. Kuna kaebaja enda väitel OÜ PC Kontor rekvisiitidega arved ei saabunud koos kaubaga ja arvetel puuduvad märked kauba kättesaamise kohta, siis peavad olema raamatupidamisdokumentide juures ka kauba saatelehed, mis kauba kättesaamist tõendaksid. Selliseid dokumente pole. Kuna kaebaja ei ole korrektselt oma raamatupidamise ja laoarvestust pidanud, siis on see tema enda risk, kui ta ei suuda tõendada kauba olemasolu või väljamaksete seotust oma ettevõtlusega. T. V ja R. M selgitused väidetavate tehingute kohta on lahknevad ja vastuolulised. Vaidele lisatud väidetavalt OÜ-lt PC Kontor saadud dokumentide koopiad – kauba üleandmise/vastuvõtmise kinnituskirjad kuupäevadega 15.09.2006, 21.10.2006 ja 15.11.2006 ning OÜ Katusetark rekvisiitidega 22.08.2006 tellimiskiri – on vastuolus maksumenetluses kogutud tõenditega ega ole usaldusväärsed. Maksumenetluses T. V selliste tõendite olemasolu ei maininud ega suutnud vastuseks maksuhalduri küsimustele selgitada, kuidas olid väidetavates tehingutes OÜ-ga PC Kontor korraldatud materjali tellimine, saamine ning kuidas ja kelle vahel liikus informatsioon kauba kohaletoimetamise aadresside (objekte oli palju ja need asusid Eesti erinevates osades) ja kauba eest tasumise kohta. Samuti ei lange kokku kõnealustel arvetel ja vaidemenetluses esitatud kinnituskirjadel märgitud kauba nimetused ja kogused ning tõendamata on kinnituskirjade allkirjastamine R. M poolt. Tallinna Halduskohus rahuldas 29.05.2009 otsusega kaebuse, leides maksu-, vaide- ja kohtumenetluses kogutud tõendite põhjal, et kaebaja on kontrollitaval perioodil OÜ PC Kontor näidatud arvetel oleva kauba kätte saanud (kuigi tarnijaks oli mitte OÜ PC Kontor, vaid 3

(11)3-08-1034 osaühingu kaudu tundmatu Tks kutsutud isik), selle oma ettevõtluses kasutanud ja heauskselt pidanud OÜ-d PC Kontor tehingupartneriks, mistõttu esinevad alused nii sisendkäibemaksu mahaarvamiseks maksustatavast käibest kui ka täiendava tulumaksukohustuse tühistamiseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.05.2010 otsusega LMTK apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu 29.05.2009 otsuse muutmata. Riigikohus tühistas 24.01.2011 otsusega esimese ja teise astme kohtute otsused ning saatis asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Tallinna Halduskohus tegi 21.03.2012 asjas uue otsuse, millega jättis OÜ Katusetark kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda järgmistel põhjendustel. Maksumenetluses ei osanud kaebaja juhatuse liige T. V OÜ PC Kontor arvetel märgitud kauba tellimise ja kohaletoimetamise osas seletusi anda ning väitis, et kui kauba kohta väljastatigi saatelehed, siis raamatupidamisele pole ta neist ühtegi andnud. T. V maksumenetluses antud seletustest saab kokkuvõtvalt järeldada, et ta ei tuvastanud tehingute sõlmimisel OÜ PC Kontor esindaja isikut, vaid tugines arvetel märgitud nimele ja oli seetõttu arvamusel, et end äriühingu esindajaks nimetanud isik ongi R. M; kauba kättesaamise asjaolude kohta ei osanud T. V midagi seletada ning arved tasus tunde järgi. Kohtuistungil kinnitas aga T. V, et osales ise materjalide vastuvõtmisel ja allkirjastas saatelehed (mis viskas hiljem prügikasti ja hävitas), kandis saadud kauba eest raha üle ning kontrollis isiklikult üle ja on lasknud ka teistel kontrollida kauba koguseid, mille eest maksti. Seega vaidlusaluste tehingute oluliste asjaolude osas on kaebaja seadusliku esindaja maksumenetluses antud seletused vastuolus kohtumenetluses antud ütlustega, mistõttu ei saa T. V ütlusi lugeda vaidluse all olevate tehingute toimumist kinnitavaks tõendiks. Maksumenetluses kirjeldas T. V väidetava tehingupartneri esindajat, kuid äratundmiseks esitatud isikute fotodelt ta OÜ PC Kontor esindajat R. M ära ei tundnud, samas tuvastas ta viimase isiku halduskohtu istungil. Viidatu, aga samuti asjaolu, et kaebaja juhatuse liige jättis tehingute tegemisel teise poole esindaja isiku tuvastamata, seavad kahtluse alla R. M osalemise vaidlusalustes tehingutes. 26.10.2007 maksuhaldurile antud seletuses väitis T. V, et tehingute kohta OÜ-ga PC Kontor on olemas ainult arved, mingeid saatelehti pole olnud ja seega neid pole ka säilitatud. 07.12.2007 antud seletuse järgi võisid kauba kohta ka saatelehed olla. Samas kontrollaktile esitatud vastuväited ei sisalda viiteid täiendavate dokumentide esitamise kohta, ning ka maksuotsuses on märgitud, et kontrollakti järelduste muutmist tingivaid täiendavaid dokumente pole kaebaja esitanud. Väidetavalt OÜ-lt PC Kontor saadud dokumendid kauba tarnimise/kättesaamise kohta (millel märgitud kauba kogused ja nimetused ei lange üheselt kokku arvetel märgituga) ja OÜ Katusetark 22.08.2006 katusematerjalide tellimiskirja OÜ-le PC Kontor esitas T. V alles vaidemenetluses ning kohtuistungil väitis ta, et kaup loeti üle, koguseid kontrolliti hiljem ja selle põhjal allkirjastati saatedokumendid. Arvestades T. V vastuolulisi seletusi ning maksumenetluses kauba tellimist ja kättesaamist kinnitavate dokumentide mitte esitamist ei loe kohus viidatud tellimiskirja ja kauba kättesaamise kinnituskirjasid usaldusväärseteks tõenditeks. OÜ PC Kontor juhatuse liige R. M selgitas 22.01.2007 maksuhaldurile antud seletuses, et osaühing asub garaažiboksis ja tegeleb autoremondiga; 28.11.2007 seletuse kohaselt ei mäleta R. M tehingute tegemist OÜ-ga Katusetark, kuid samas võttis ta omaks OÜ-le Katusetark arvete koostamise ja allkirjastamise ning posti teel edastamise, samuti selgitas, et arvetel märgitud kauba soetas Tallinnas ehitusmaterjalide ladudest ja kauba vedaja leidis Kuldsest Börsist; OÜ-lt Katusetark laekunud summasid ei deklareerinud, raha maksis oma töölistele ja ise teenis iga arve pealt 1-2 %. Kohtumenetluses 14.05.2009 istungil tunnistajana ülekuulamisel kinnitas R. M, et on näinud T. V, kuid ei mäleta temaga äri ajamist, ise kaupa ta kellelegi ei 4

(11)3-08-1034 vedanud; T nimeline mees (kellest tunnistaja ei tea midagi peale eesnime) pakkus talle poole hinnaga kaupa oma laost ja tunnistaja viis T kokku T. V; kauba saatelehed sai tunnistaja T käest ning seoses käesoleva maksuasjaga edastas osa neist T. V ja osa kohtule; OÜ-lt Katusetark laekunud summad andis T ning ise teenis summa pealt 2 %. R. M ütlustest saab seega järeldada, et kauba hankimisega ja kättetoimetamisega tegeles T nimeline isik (keda kaebaja seaduslik esindaja pole maksumenetluses kordagi maininud) ning R. M koostas Tlt saadud andmete alusel arved, teenides selle pealt teatud rahasumma; eeltoodust võib omakorda järeldada, et OÜ PC Kontor kaudu liikusid üksnes rahasummad ja reaalselt äriühing arvetel kajastatud majandustehinguid ei teinud. R. M kuulati kohtumenetluses tunnistajana üle ka kirjalikult, kus ta enam ei kinnitanud T. V T nimelise mehe tutvustamist ja väitis, et ei mäleta midagi T kohta; väites, et OÜ-le Katusetark esitatud arved pole võltsitud, selgitas ta, et ei tea ega mäleta arvetel märgitud kauba omadusi, kauba arvestust, transportimist ja üleandmist; samuti väitis mittemäletavat midagi isiku kohta, kellelt saadud andmete alusel arved koostas ning kelle kätte toimus kauba eest tasumine. R. M OÜ PC Kontor seadusliku esindajana ei tea seega midagi arvetel märgitud kauba soetuse kohta ning kuna ta ei teadnud ka öelda, kuhu ja millal tuli kaup toimetada, siis ei saanud ta viibida kauba vastuvõtmise/üleandmise juures ega saa kinnitada kauba kohta koostatud dokumentidele kantud andmete õigsust ega dokumentide ehtsust. Arvestades R. M seletust talle pandud diagnoosi kohta, tema ütlusi sellest, et ta ei mäleta asju, mis toimusid nädal tagasi ja praktiliselt ei mäleta asju, mis juhtusid 3 aastat tagasi, vaid üksnes oletab midagi, ei saa nimetatud isiku ütlusi lugeda usaldusväärseks vaidlusaluste tehingute toimumist kinnitavaks tõendiks. Kaebaja juhatuse liikme T. V seletuse kohaselt võttis kaupa vastu ka töödejuhataja M. M, kes maksumenetluses antud seletuses seda ka kinnitas ning väitis, et arvestust materjalide kohta objektide lõikes ta ei pea, ta on kuulnud OÜ PC Kontor nime ja ka saatelehed on tema käest läbi käinud, kuid millisele objektile äriühing kaupa tõi, ta ei tea, saatelehtedele andis ta allkirja kauba kättesaamise kohta ning saatelehe ühe eksemplari andis T. V ja teise kauba toonud autojuhile. Kohtus tunnistajana ülekuulamisel kinnitas M. M maksemenetluses antud seletust ning selgitas täiendavalt, et OÜ PC Kontor esindajat ta enne kohtuistungit näinud ei ole ning kauba arvetega tema ei tegelenud. M. Ma ütlustest järelduvalt tema tehinguid ei sõlminud, mistõttu ei saa ta kinnitada kaebaja väiteid vaidluse all olevate tehingute sõlmimise asjaolude ja isikute kohta. Samuti arvestades vastuolusid T. V ja M. Ma ütlustes kauba saatelehti puudutavalt, ei tõenda nimetatud tunnistaja ütlused vaidlusaluste tehingute toimumist. OÜ PC Kontor rekvisiitidega arvete järgi on tarnitud kaubaks mh toode nimetusega AKL 200, mille kohta T. V selgitas kohtuistungil, et ta tellis OÜ-lt PC Kontor soojusisoleerivat villa (kivivill), arv 200 näitab villa paksust, pakendil on mõõdud antud ruutmeetrites ning suurema villapaki mõõtmed olid umbes meeter*kaks*kaks. Töödejuhataja M. Ma kinnitusel AKL 200 tähendab kivivillaplaati ning pakendil on mõõtmed antud kuupmeetrites. AS Paroc 16.06.2009 vastuse kohaselt AKL 200 toote nimetus muutus seoses EU-sse astumisega ROS30-ks, kus arv 30 näitab plaadi koormustaluvust; 2006. a kasutati mitteametlikult ka toote vana nimetust AKL; tegemist on jäiga katuse alusplaadiga, mida tarnitakse mõõtudes 1200*1800 erineva paksusega 50-180 mm, pakendit meeter*kaks*kaks* ei ole esinenud, pakendi mõõtmed on olnud 1,2*1,8*2,35 või 1,2*1,8*2,45. Kohtule vaatlemiseks esitatud ROS30 pakendil oleva teabe järgi on pakendis asuvat kaupa arvestatud ruutmeetrites, kauba nimetuseks on katuseplaat mõõtmetega 1200*1800, plaadi paksus on 100 mm ning neid on ühes pakis 22. Seega on õige T. V selgitus, et kõnealuse toote pakendil on mõõdud antud ruutmeetrites ning vääraks ei saa pidada ka tema väidet suurema villapaki umbkaudse suuruse kohta, samuti saab esitatud väidete ja tõendite põhjal asuda seisukohale, et õige on ka kaebaja väide selle kohta, et katuse soojustamiseks 200 mm paksuse soojustusega saab kasutada erineva paksustega plaate, mida on võimalik paigaldada kihiti soovitud paksusega soojustuse saamiseks. Arvestades, et 5

(11)3-08-1034 erinevate mõõtmetega katuseplaatidel on erinevad hinnad (milles on võimalik veenduda tutvudes üldkättesaadavate katuseplaatide maaletoojate hindadega) nõustub kohus maksuhalduri väidetega, et raamatupidamise dokumentide põhjal peab olema võimalik kontrollida, milliste tunnustega ning milliste hindadega plaate nimetuse all AKL 200 (millise märgistusega toode AS Paroc selgituse kohaselt tegelikult puudub, olemas oli AKl, ning ehitajate kõnepruugis tähendas AKL 200 lamekatuseplaate kihi kogupaksusega 200 mm) soetati. Kaebaja raamatupidamises kajastatud dokumendid seda teha ei võimalda. Kaebaja pole suutnud tõendada vaidlusaluste tehingute tegelikku teist poolt, mistõttu tuleb tegelikuks kaupade müüjaks pidada tundmatut kolmandat isikut, kelle puhul ei saa eeldada, et ta on käibemaksukohustuslane. Kaebaja väitel tema sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramiseks pole alust, sest ta on käitunud tehingute tegemisel heauskselt ning vastupidist pole maksuhaldur tõendanud. Kohus sellega ei nõustu. Käibemaksukohustuslasest ostja on tegutsenud heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelikult kauba müüja. Halduskohus jagab maksuhalduri seisukohta, et kaebaja teadis, et OÜ PC Kontor rekvisiitidega arvetel kirjeldatud kaupa ta sellelt äriühingult ei hankinud. Maksumenetluses on tuvastatud, et kaebaja jättis talle väidetavalt kaupa müünud ärihingu esindaja tuvastamata, OÜ PC Kontor ei ole tehinguid kaebajaga deklareerinud ning kõnealuste arvete alusel laekunud rahasummad on äriühingu arvelt sularahas viivitamatult välja võetud. Tulumaksuarvestuses ei ole hoolsusnõuete täitmine seoses müüja isiku tuvastamisega küll oluline, kuid kuludokument peab võimaldama tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel. Käesoleval juhul pole võimalik kindlaks teha, kellelt arvetel märgitud kaubad tegelikult hangiti, mistõttu pole ka selge, kellele ja milliste materjalide eest on OÜ PC Kontor pangakontole tehtud ülekannetega makstud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS OÜ Katusetark apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Maksuhaldur on rikkunud talle MKS §-st 11 ja HKMS-st 6 tulenevat uurimispõhimõtet ning on olnud algusest peale kaebaja suhtes süüdistaval hoiakul. Maksumenetluses ei esitatud T. V ühtegi küsimust kauba kättesaamise asjaolude kohta, mistõttu on ebaõige kohtu väide, et T. V on andnud maksu- ja kohtumenetluses vastuolulisi ütlusi. Asjaolu, et maksuhalduri esitatud fotodelt T. V ei tundnud ära R. M, ei saa seada kahtluse alla viimase osalemist vaidlusalustes tehingutes OÜ PC Kontor esindajana, kes tehingute tegemist ja T. V kohtumist ka kinnitas. T. V selgitas kohtus, et äratundmiseks esitatud fotod olid hägused ja ta ise oli pikast küsitlemisest väsinud, mistõttu kartis eksida. Maksumenetluses võeti T. V seletusi küsimuste-vastuste vormis, sh küsiti, milliseid dokumente tehingute kohta OÜ-ga PC Kontor on kaebaja raamatupidamises lisaks arvetele säilitatud, mille peale T. V kinnitaski esimeses küsitlusevoorus (26.10.2007) saatelehtede puudumist raamatupidamisdokumentide hulgas. Järgmisel küsitlemisel 07.12.2007 kinnitas T. V, et ei välista saatedokumentide olemasolu ja lubas need üles leidmise korral maksuhaldurile ka esitada, kuid ei leidnud oma sahtlitest midagi. Tegelikult ei ole saatelehti olemas olnudki. OÜ PC Kontor poolt kaebajale üle antud ja viimase poolt vaidele lisatud dokumendid on nii vormilt kui ka olemuselt pigem kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid. Kuna kaebaja polnud neid dokumente säilitanud, siis ei ole mõistlik eeldada, et ta oleks pidanud maksumenetluses ilma vastavate küsimusteta hakkama omal initsiatiivil andma üksikasjalisi selgitusi dokumentide koostamise, nende sisu ja allkirjastajate kohta. OÜ PC Kontor oli üks paljudest OÜ Katusetark kaubatarnijatest, nende dokumentidega toimus T. V reaalajas väga lühike kokkupuude ja sündmusest oli möödunud juba üle aasta. Neil asjaoludel ei saanudki T. V selgitused kauba 6

(11)3-08-1034 vastuvõtmise protseduurilise ja vormistusliku külje kohta olla maksumenetluses ja kohtumenetluses samasuguse täpsusastmega. Kaebaja pidas enesestmõistetavaks, et olukorras, kus ta teatas maksuhaldurile, et lisaks arvetele pole tema raamatupidamises säilinud muid dokumente OÜ-ga PC Kontor tehtud tehingute kohta, pöördub maksuhaldur OÜ PC Kontor poole ja nõuab viimase käest välja tema valduses olevad kõnealuseid tehinguid käsitlevad dokumendid. Kontrollaktile esitatud vastuväites märkis kaebaja, et ei nõustu maksuhalduriga, justkui poleks kauba saatelehti kunagi olemas olnudki, eeldades seejuures, et maksuhaldur enne maksuotsuse tegemist kontrollibki saatelehtede olemasolu OÜ-l PC Kontor. Alles maksuotsuse kättesaamisel selgus kaebajale, et maksuhaldur ei kavatse midagi ette võtta OÜ Katusetark kasuks rääkivate asjaolude väljaselgitamiseks, mistõttu asuski ta ise aktiivselt tegutsema. Palvele edastada vaidlusaluste tehingute kohta säilinud dokumendid saatis OÜ PC Kontor üksnes kolm kauba üleandmise kinnituskirja ja hinnakokkuleppe. Maksumenetluses selgitas kaebaja, et ühel arvel märgitud kaup võidi tuua nii ühel päeval ühe autokoormaga kui ka mitmel päeval erinevate koormatega ning hiljem saadeti üks arve pikema perioodi jooksul toodud kaubakoguste kohta. Sarnasel põhimõttel arvete esitamine on ehitusmaterjalide tarne puhul tavapärane. Arved esitati pärast kauba tarnimist. Arved on korrelatsioonis mitte iga üksiku tarnega, vaid arve kuupäevadele eelnenud perioodil teostatud kõigi tarnetega, mis arvete ja kauba üleandmise kinnistuskirjade kõrvutamisel on hõlpsasti kontrollitav. Ebaõige, põhjendamatu ja tõendamata on maksuhalduri ja kohtu subjektiivne kahtlus, et dokumendid on koostatud tagantjärgi. Dokumendid allkirjastanud isikud kinnitasid, et allkirjad on antud just ja ainult dokumendil märgitud kuupäevadel. Et kauba tarnimise korral peaksid kauba saate- või üleandmise-vastuvõtmise dokumendid säilinud olema eelkõige tarnijal, on üldtuntud asjaolu, mistõttu oleks pidanud maksuhaldur uurimispõhimõtet järgides pöörduma juba maksumenetluse algstaadiumis OÜ PC Kontor poole OÜ-ga Katusetark seotud tehinguid puudutavate dokumentide nõudes, samuti oleks pidanud esitama asjaomastele isikutele konkreetsemad küsimused vaidlusaluste tehingute sõlmimise asjaolude ja koostatud dokumentide kohta. Kohus ei põhjendanud, miks ei arvesta tunnistaja M. Ma ütlustega, kes kinnitas, et ta on kuulnud OÜ PC Kontor nime, et see ettevõte on OÜ-le Katusetark materjale toonud ja tunnistaja käest käisid läbi selle osaühingu saatelehed, millele tunnistaja ka allkirja kauba kättesaamise kohta andis; samuti selgitas M. M kohtuistungil, et OÜ-lt PC Kontor saadud dokumendid ongi need samad saatelehed, mida ta kauba vastuvõtmisel allkirjastas. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et dokumentide alusel ei ole võimalik kontrollida, milliste tunnustega ja milliste hindadega plaate toote nimetuse all AKL 200 soetati. Kohtule esitatud dokumendis (OÜ Katusetark 22.08.2006 tellimiskiri PC Kontor OÜ-le), mida võib õiguslikult kvalifitseerida müügilepinguna, sisaldub kokkulepe AKL või analoogi ühe kuupmeetri hinna kohta. Arvetel ja kauba kättesaamise kinnituskirjadel kajastub saadud AKL kogus ruutmeetrites (mis nagu kohtule selgitati, on ühe tehtega teisaldatav ühest teiseks), mis võimaldab kontrollida soetatud katusesoojustuse hulka ja hinda. Kaebaja on ka piisavalt selgitanud, miks ei oma hinna ja koguse seisukohast tähtsust see, missuguste konkreetsete mõõtmetega plaatidest ostetud soojustus koosneb. Kohus leidis, et OÜ PC Kontor ei ole kaebajale arvetel märgitud kaupa hankinud ning kauba hankimisega ja kättetoimetamisega tegeles T nimeline mees, R. Mn üksnes koostas arveid Tlt saadud andmete alusel ja andis T üle kaebajalt laekunud summad, teenides 1-2% nende summade pealt. Viidatud asjaolude tõendatuse korral ei saa ikkagi välistada OÜ-d PC Kontor kauba müüjana. Asjaolu, et kauba lõpptarnijale edasimüüja soetab ise kelleltki kauba ja teenib vaheltkasu, on ettevõtluses tavapärane ning midagi iseäralikku pole ka selles, et kauba müüja lepib tarnijaga kokku kauba hankimises ja lõpptarbijast ostjale otse kättetoimetamises. Sel juhul jääbki müüja vahetuks ja otseseks tegevuseks ostja leidmise ja tarnete koordineerimise kõrval 7

(11)3-08-1034 üksnes lõppostjale kohale toimetatud kauba kohta saadud andmete (kõnealused kauba kättesaamise kinnituskirjad) alusel arvete koostamine. Ebaõiglane on olukord, kus kohus seab kahtluse alla R. M kõnealuste tehingute toimumist kinnitavad ütlused, kuid samas arvestab tema ütlustega selle tuvastamisel, et tehingu teiseks pooleks on Tks kutsutud tundmatu kolmas isik. Menetlusnorme rikkudes jättis kohus põhjendamata, miks ei arvesta kaebaja töötaja S. P maksumenetluses antud seletusega, et ta on kuulnud OÜ PC Kontor nime, kuna T. V mainis, et sealt saab villa ja katusematerjali; ja raamatupidaja K. K selgitustega selle kohta, et raamatupidamisdokumentide hulgas ei säilitatud ühegi tarnijaga seotud saatelehte. Kohus rikkus menetlusnorme ka sellega, et ei käsitlenud kaebaja kõiki maksuotsuse õigusvastasust käsitlevaid väiteid. OÜ-l Katusetark ei olnud kauba soetamisel vähimatki põhjust eeldada, et OÜ PC Kontor ei ole kauba tegelikuks müüjaks. Kauba pakkus müügiks, hinnakokkuleppe sõlmis, kauba kättetoimetamise korraldas ning kauba üleandmise dokumendid ja arved koostas ja allkirjastas ennast OÜ PC Kontor juhatuse liikmeks nimetanud isik, kes seda ka tegelikult oli. Kauba eest tasuti pangaülekandega pärast kauba kättesaamist. Riigikohus leidis käesolevas asjas tehtud lahendis, et kaebaja heausksust tuleb eeldada ja OÜ Katusetark kui ostja pahausksust tuleb tõendada. Kohus pole kaebaja pahausksust tõendanud ning tuvastatud pole selliseid faktilisi asjaolusid, millest nähtuks, missugune, millal ja kuidas OÜ-ni Katusetark jõudnud teave sisaldas informatsiooni või viiteid selle kohta, et OÜ PC Kontor ei ole kaupade tegelik müüja. Maksu- ja Tolliamet palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning jäi maksu- ja vaideotsuses ning halduskohtumenetluses ja samuti kassatsioonimenetluses esitatud väidete ja seisukohtade juurde, et vaidluse all olevaid tehinguid pole tegelikult toimunud ning kaebaja heausksus on välistatud asjaolu tõttu, et kaebaja teadis, et OÜ PC Kontor ei ole kauba tegelik müüja. Heites maksuhaldurile ette uurimispõhimõtte rikkumist ei selgita kaebaja, miks ta ei pöördunud koheselt OÜ PC Kontor poole väidetavate kinnituskirjade olemasoluga seonduvalt. Kaebajal puudus alus eeldada, et maksuhaldur asub kontrollima asjaolusid, mille kohta on maksukohustuslane ise väitnud, et vastavaid dokumente pole eksisteerinudki. Kauba soetamist tuleb tõendada ostjal, mitte kauba müüjal, nagu väidab kaebaja. Heites kohtule ette tunnistaja M. Ma ütlustega mittearvestamist, jätab kaebaja tähelepanuta, et maksumenetluses rääkis M. M saatelehtedest, samas kaebaja ise väidab, et saatelehti ei olnudki olemas. Seetõttu ei vasta tõele M. Ma kohtumenetluses antud selgitus, et kohtutoimikus olevad dokumendid ongi need saatelehed, mida ka OÜ-lt PC Kontor saadetud kauba vastuvõtmise kinnituseks objektidel allkirjastas. Seoses 03.11. (aastat pole märgitud) kinnituslehega, mille M. M väitis allkirjastanud olevat, selgitas ta 14.05.2009 kohtuistungil, et ei mäleta, mis aastal ta sellel dokumendil märgitud kauba vastu võttis, võis näiteks ka eelmisel aastal olla. Sellega OÜ Katusetark töödejuhataja sisuliselt jaatas vaide- ja kohtumenetluses esitatud dokumentide tagantjärele koostamist. Samuti arvestades M. Ma sõltuvust tööandjast, tuleb tema ütlustesse suhtuda teatud reservatsiooniga. Halduskohus leidis põhjendatult, ei võimalik pole tuvastada AKL 200 nimelise toote tarnimist kaebajale, ning kaebaja ei ole sisuliselt vaidlustanud maksuhalduri seisukohta selles, et OÜ PC Kontor rekvisiitidega arvetel märgitud toote Uniflex tarnimine on samuti tõendamata. Kaebaja raamatupidamises on vaidlusaluste tehingute kohta üksnes arved, raamatupidamise arvestuses pole peetud eraldi arvestust kaupade kohta objektide lõikes ning kaebaja raamatupidamise siseeeskirjadest ja pearaamatust ilmneb, et ostetud kaubad kanti kohe kuludesse ostudokumendi alusel. Lisaks on kaebaja juhataja ja töölised kinnitanud, et objektide lõikes pole peetud arvestust materjali kulu kohta ning T. V kinnitusel pole sellist arvestust võimalik tagantjärgi koostada. Kaebaja selgitas, et ehitusobjektide kohta tehakse kalkulatsioonid materjalide kulude 8

(11)3-08-1034 kohta, kuid selliseid kalkulatsioone maksu- ega kohtumenetluses ei esitatud, mistõttu pole teada, millisele ehitusobjektile ehitusmaterjal läks. Selgusetuks on jäänud, kuidas toimus kõnealuste arvete edastamine kaebajale, kui R. M väitis, et ta saatis need posti teel, T. V aga väitis, et need olid postkasti jäetud, viimane eeldab arve isiklikku kohale toimetamist või käskjala kasutamist. Kaebaja ei osanud nimetada kauba vastu võtnud töötajate nimesid, ning kuivõrd kaebaja väitel kaup laaditi maha ka ilma vastuvõtjata valveta platsidele, siis pole võimalik tuvastada, kas ja kus kauba mahalaadimine ka tegelikult toimus. Vaide- ja kohtumenetluses esitatud väidetavalt kauba üle andmist kinnitavatel dokumentidel ja kõnealustel arvetel märgitud kauba kogused ja nimetused ei ühti ning pole võimalik tuvastada, millist toodet tegelikult väidetavalt tarniti. Pole võimalik tuvastada T nimelist isikut, kes väidetavalt soetas OÜ-le PC Kontor vaidlusalustel arvetel märgitud kaupa. T. V, M. M ja R. M maksu- ja kohtumenetluses antud ütlused kõnealustel arvetel märgitud tehingute kohta on vastuolulised ning tõendamist pole leidnud, et R. M koostas vaidlusalused arved, kuigi ta ise seda paljasõnaliselt väidab. S. P ei töötanud

1. a OÜ-s Katusetark ega saa kinnitada asjaolusid, mis seonduvad OÜ-s Katusetark
2. a toimunud majandustehingutega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Halduskohus on asja lahendamiseks tähtsust omamad asjaolud õigesti tuvastanud ega ole kaebuse väiteid tähelepanuta jätnud. Menetlusseadustikust tulenev kohtu kohustus oma otsust põhjendada ei tähenda, et kohus peaks otsuses vastama ka neile kaebuse väidetele, millel kaebuse lahendamise seisukohalt olulist tähendust pole. Seisukohale, et OÜ PC Kontor rekvisiitidega arvetel märgitud tehinguid pole toimunud, asus halduskohus tuvastatud asjaolude ja tõendite kogumi põhjal ning apellatsioonkaebuse väited selle rahuldamiseks ja halduskohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna. MKS § 57 lg 3 kohaselt raamatupidamis- ja maksuarvestust tuleb korraldada nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaate tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sh tuludest, kuludest, varast ja kohustustest. Kaebaja seda nõuet täitnud pole ning kohus on oma otsuses piisavalt motiveerinud, miks ta ei arvesta kaebuses toodud põhjendustega. Kontrollitaval perioodil kehtinud KMS § 24 järgi peab maksukohustuslane täitma registreeritud maksukohustuslase kohustusi, sh arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma KMS §-s 29 sätestatud korras; § 31 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS § 37 lg 7 sätestatud nõuetekohase arve alusel. KMS § 29 lg-s 1 ja lg 3 punktis 1 on sätestatud põhimõte, et maksukohustuslasel on õigus arvata arvestatud käibemaksust maha teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud kauba eest tasumisele kuuluv käibemaks. Asjas on tuvastatud, et vaidluse all olevate tehingute tegemise ajal oli kaebaja väidetav tehingupartner OÜ PC Kontor käibemaksukohustuslane, kaebaja raamatupidamises olid korrektse vormistusega OÜ PC Kontor rekvisiitidega arved ning nende alusel tasumine toimus sularahata korras pangakonto kaudu. Samas käive on kauba või teenuse reaalne üleandmine ning ainuüksi arve käibe toimumist ei kinnita. Tehingu reaalset toimumist on võimalik tõendada lepingutega, kauba saatelehtedega, kauba kättesaamise aktidega jne. Vaidlust pole selle üle, et kaebaja raamatupidamisarvestuses olid ainult arved ja polnud ühtegi teist arvetel märgitud kauba kättesaamist, so käibe toimumist kinnitavat dokumenti. Maksuhalduri kahtlus, et OÜ PC Kontor ei saanud olla kaebaja raamatupidamises kajastatud OÜ PC Kontor rekvisiitidega arvetel märgitud kauba müüjaks ning OÜ PC Kontor juhatuse liige R. M allkirjas nn fiktiivseid arveid, on ringkonnakohtu hinnangul asjas kogutud tõenditega leidnud kinnitust. Kõnealuste arvete järgi on OÜ PC Kontor tarninud kaebajale kaupa (katusekattematerjal) perioodil august - november 2006 kokku summas 1 531 982 kr (koos käibemaksuga). Samas kontrollaktis ja maksuotsuses märgitu kohaselt OÜ PC Kontor 9

(11)3-08-1034 kustutati 13.02.2007 käibemaksukohustuslaste registrist käibemaksuseaduse § 22 lg 3.1 alusel, kuna maksuhaldur tuvastas, et maksukohustuslane Eestis ettevõtlusega ei tegelenud. Seega oli OÜ PC Kontor näol tegemist reaalse majandustegevuseta äriühinguga. Maksukohustuslasena registrist kustutamise menetluses ei väitnud OÜ PC Kontor juhatuse liige R. M 1,5 miljoni kr eest kauba müüki ja tehingute toimumist OÜ-ga Katusetark, vaid selgitas, et OÜ PC Kontor tegeles autoremonditöödega, käive oli väike, töötajaid polnud ning ettevõtte tegevuskoht oli kuskil Kadaka teel garaažiboksis. Ka OÜ Katusetark maksumenetluses 29.11.2007 antud seletuses kinnitas R. M, et OÜ PC Kontor pole tehinguid teinud juba 2 aastat ning konkreetsele küsimusele tehingutest OÜ-ga Katusetark vastas, et ei mäleta ja et ta on nii haige, et ei mäleta, mis nädal aega tagasi juhtus. Väites nii maksumenetluses kui ka kohtus tunnistajana üle kuulamisel, et OÜ Katusetark raamatupidamises kajastatud OÜ PC Kontor rekvisiitidega arved on tema koostatud, ei osanud R. M anda konkreetseid selgitusi arvetel näidatud kaupade päritolu (esialgu väitis, et soetas kaubad ise erinevatest ehitusmaterjalide kauplustest Tallinnas, hiljem aga väitis, et kauba soetas ja müüs edasi tundmatu T nimeline isik) ja olemuse ega kauba kaebajale kättetoimetamise asjaolude kohta ning keeldus osalemast kohtulikus eksperimendist tõendamaks, et ta on üldse suuteline arvutil arveid koostama. OÜ PC Kontor maksukohustuslasena registrist kustutamise menetluses ei viidanud R. M vaidlusalustel arvetel märgitud kauba tarnimist/kättesaamist kinnitavatele dokumentidele ega esitanud neid maksuhaldurile, kuigi nendega oleks saanud osaühing ettevõtlusega tegelemist tõendada. Samuti ei väitnud R. M OÜ Katusetark maksumenetluses, et lisaks OÜ-le Katusetark koostatud arvetele on ta allkirjastanud ka muid dokumente, mis on tema valduses jätkuvalt olemas. Arvetel märgitud kauba tarnimise/kättesaamise kohta dokumendi koostamist ei väitnud ka kaebaja maksumenetluses ning sellist dokumenti polnud ka kaebaja raamatupidamisarvestuses. Seetõttu on põhjendatud maksuhalduri ja kohtu kahtlus, et vaideja kohtumenetluses esitatud ja väidetavalt OÜ PC Kontor valduses olnud dokumendid (ajavahemikust 24.08.- 24.11.2006 dateeritud kinnituskirjad kivivilla ja katusematerjali tarnimise/kätte saamise kohta) on koostatud tagantjärele ning tõenditena ebausaldusväärsed. Nõustuda tuleb maksuhalduriga ka selles, et vaidlusalustest arvetest (mille järgi pidi kaebaja tasuma OÜ-le PC Kontor väidetavalt saadud kauba eest 1 298 290 kr + käibemaks) ja kauba tarnimist/kättesaamist kinnitavatest dokumentidest pole võimalik üheselt kindlaks teha, millise kauba eest ja kui suures summas võis tasumine toimuda. Apellant väidab, et see on hõlpsasti kontrollitav, kuid pole sellist arvutuskäiku välja toonud. Tehingute toimumise arvetel näidatud isikute vahel seab põhjendatud kahtluse alla ka asjaolu, et OÜ PC Kontor pangakontole laekunud raha võeti laekumise päeval või laekumisele järgneval päeval R. M poolt sularahas välja, seda ei deklareeritud ning puuduvad andmed selle raha OÜ PC Kontor ettevõtluses kasutamise kohta. Kaebaja väidab, et maksuhaldur rikkus uurimisprintsiipi, kuna ei teinud maksumenetluses katseid saada asjassepuutuvaid dokumente OÜ-lt PC Kontor ning kaebaja seadusliku esindaja poolt maksuhaldurile seletuste andmine toimus küsimuste/vastuste vormis, mis ei võimaldanudki tehingute kõiki aspekte kirjeldada. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maksukontrolli alustati 07.10.2007 korraldusega OÜ PC Kontor rekvisiitidega arvetel märgitud tehingute kohta dokumentide ja suulise teabe esitamise nõudega. Seega oli kaebajal kontrolli ulatus teada ning MKS §-st 56 tulenevalt oli ta kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võisid maksustamise seisukohast tähendust omada. Viidatu tähendab, et kaebaja oli kohustatud teatama maksuhaldurile kõne all olevatel arvetel märgitud tehingute sõlmimise ja kauba kättesaamise asjaolud, teavitama, milliseid dokumente tehingute kohta koostati ning kui kaebaja enda raamatupidamises neid pole, siis kelle poole peaks maksuhaldur dokumentide nõudega pöörduma. Käesoleval juhul väitis kaebaja seaduslik esindaja maksumenetluses, et kauba tellimises ja kohaletoimetamises lepiti kokku suuliselt ja ta ei tea, millega kaup toodi, sest ei viibi objektidel, ega väitnud kordagi OÜ-le Katusetark kirjalikult tellimiskirja esitamist ja/või pärast kauba objektile toimetamist selle 10

(11)3-08-1034 kohta kauba tarnimist/kättesaamist kinnitavate dokumentide koostamist. Seetõttu, arvestades ka OÜ PC Kontor kohta tuvastatud asjaolusid ja selle esindaja selgitusi, ei saa maksuhaldurile ette heita konkreetsete kirjalike dokumentide nõudega OÜ PC Kontor poole pöördumata jätmist. Kaebaja töötajate S. P ja K. K maksumenetluses antud seletuste tõendina hindamata jätmisega ei ole kohus kohtumenetluse norme oluliselt rikkunud. Nagu vastustaja õigesti märgib S. P ei töötanud kontrollitaval perioodil OÜ-s Katusetark, mistõttu ei saa ta vaidluse all olevate tehingute kohta ka mingeid selgitusi anda, olenemata sellest, et S. P kinnitusel mainis T. V 2007 suvel võimalust OÜ-st PC Kontor ehitusmaterjale odavalt hankida. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja raamatupidamisarvestuses ei ole kauba saatelehti säilitatud, mistõttu jääb arusaamatuks, mida kaebaja raamatupidaja K. K seletusega tõendada soovib. Kaebaja väidab, et täiendava maksu määramiseks puudub alus ka asjaolu tõttu, et ta oli veendunud selles, et OÜ PC Kontor on kauba tegelik müüja ning kaebaja oli tehingute tegemisel heauskne ostja. Ringkonnakohtu hinnangul asjas tuvastatud asjaolud ja tõendid kogumis kaebaja heausksust ei näita. Vaidlus puudub küsimuses, et väidetud tehingutes kokku leppides ei küsinud kaebaja R. M isikut ja volitusi tõendavat dokumenti. Samas on arveldused toimunud pangaülekannetega, mistõttu pidi kaebaja rahapesu tõkestamise nõuetest (RahaPTS § 6 lg 5, § 9 lg-d 1 ja 2) tulenevalt nõudma müüja esindajalt üksnes isikut tõendavat dokumenti ning säilitama selle koopia. Selle kohustuse rikkumine ei anna iseenesest alust kaebaja pahausksust väita, sest R. M isikut tõendava dokumendi nõudmisel ja selle koopia säilitamisel ei oleks kaebaja saanud teada sellest, et OÜ-l PC Kontor tegelikku majandustegevust polnud. Samas arvestades maksumenetluses tuvastatud asjaolusid kogumis, sh minetusi kaebaja raamatupidamise arvestuses ja vastuolusid T. V, M. M ja R. M maksu- ja kohtumenetluses antud ütlustes vaidlusalustel arvetel märgitud tehingute kohta, samuti asjaolu, et kaebaja seadusliku esindaja väitel ei veendunud ta kauba päritolus (väites, et oluline oli vaid kvaliteet) ning ta ei osanud maksuhaldurile selgitada, kuidas oli korraldatud OÜ PC Kontor rekvisiitidega arvetel märgitud kauba tellimine ja saamine ning kuidas (arvestades ehitusobjektide paljusust Eesti erinevates piirkondades) ja kelle vahel liikus informatsioon kauba kohaletoimetamise aadresside ja kauba eest tasumise kohta, on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja teadis sellest, et OÜ PC Kontor pole arvetel märgitud kaupade tegelik müüja, ning see välistab tema heausksuse. Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et vaidlusaluse maksuotsusega kaebajale käibe- ja tulumaksu tasumiseks määramine on õiguspärane ning OÜ Katusetark apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kuna kohtuotsust ei tehta kaebaja kasuks, jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv ning esindaja tasu) HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Kohtunikud Kaire Pikamäe Oliver Kask Silvia Truman 11