Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Maie Päädam võib kohtuotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale. Asjaolud 16.11.2006 sõlmisid pooled laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 12 791.- eurot. Lepingust tulenevate kostja kohustuste hagejale täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek kinnistule asukohaga xxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx. Lepingu p 5.1 kohaselt oli laenuvõtja kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi makse tähtpäevaks 10.kuupäev ning intressi määraks eurot 5aastane intress + 3.500% aastas tagastamise lõpptähtajaga 10.11.2021. Tulenevalt lepingu tingimuste p-st 9.1 oli hagejal õigus nõuda kostjalt varaliste kohustuste täitmisega viivitamisel viivist. Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Tulenevalt sellest saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemisteatise 28.09.2010. Hageja palus kostjal tasuda lepingust tulenev võlgnevus. Hageja hoiatas kostjat, et juhul, kui võlgnevust ei tasuta, on hageja sunnitud ennetähtaegselt lepingu üles ütlema. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu 14.10.2010 ennetähtaegselt üles. 07.06.2012 teatises informeeris hageja kostjat, millega 22.05.2012 toimus kohtutäitur Rannar Liitmaa vahendusel enampakkumine kinnistule asukohta xxxxxxx xxxx. Nimetatud vara müüdi hinnaga 5500.- eurot, millest läksid maha kohtutäituri tasud. Laenulepingusse laekus võlgnevuse katteks 4705,76 eurot. Nimetatud summa laekumisest ei jätkunud laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks. Kostjal on hagejale tasuma lepingu järgi 10 758,33 eurot. Hageja nõue Hageja esindaja A.Arusalu palub
§-de 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 4, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista võla 10 758,33 eurot ja viivis protsendina põhinõudelt, s.o EKP intress + 7% aastas summalt 7155,05 eurot, alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni hageja kasuks. Jätta menetluskulud kostja kanda. Välja mõista kostjalt riigilõiv 500.- eurot hageja kasuks. Välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni
Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Kostja vastuväited Kostja 06.12.2012 toimunud eelistungile ei ilmunud. Kohtukutse oli ta isiklikult kätte saanud, mida kinnitas kohtule saadetud e-kirjaga. Kohtuotsuse põhjendus
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-d 1, 4, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja esindaja taotles kohtuistungil asja lahendamist tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.