3-13-214/2

Haldusasi 3-13-214 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 19.02.2013.a, Tallinn Haldusasja number 3-13-214 Haldusasi S.M.´i kaebus Andmekaitse Inspektsiooni kohustamiseks alustama menetlust seoses KÜ J.Koorti 18 juhatuse esimehe poolt tsiviilasjas nr 2-12-30513 kohtusse esitatud turvakaamera salvestusega RESOLUTSIOON Tagastada kaebus S.M.´ile Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. S.M. esitas 03.02.2013.a Tallinna Halduskohtule kaebuse Andmekaitse Inspektsiooni kohustamiseks alustama menetlust seoses KÜ J.Koorti 18 juhatuse esimehe poolt tsiviilasjas nr 2-12-30513 kohtusse esitatud turvakaamera salvestusega. Kaebaja leiab, et KÜ juhatuse esimees on jälginud ja töötlenud teda puudutavaid turvakaamera salvestusi ebaseaduslikult oma arvutist, rikkudes nii eraelu kaitse õigust kui sõnumisaladust.
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
3. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 21 kohaselt on andmesubjektil õigus nõuda isikuandmete töötlemise lõpetamist ning isikuandmete parandamist, sulgemist ja kustutamist. Sama seaduse § 22 kohaselt on andmesubjekti õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni ja kohtu poole, kui ta leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi. IKS §-st 23 tulenevalt on andmesubjektil, kelle õigusi on isikuandmete töötlemisel rikutud, õigus nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja korras, kui õigusi rikuti avaliku ülesande täitmise käigus ja võlaõigusseaduses sätestatud alustel ja korras, kui õigusi rikuti eraõiguslikus suhtes. IKS seletuskirja kohaselt tuleb andmesubjekti kaebeõiguse realiseerimisel kohtu korras arvestada, et sõltuvalt sellest, millist liiki suhtes isiku õigusi rikuti, peab ta pöörduma kas hagiga maakohtusse (kui tema õigusi rikuti eraõiguslikus suhtes) või kaebusega halduskohtusse (kui tema õigusi rikuti avalik-õiguslikus suhtes). Seejuures ka juhul, kui isiku taotlusel asja uurinud Andmekaitse Inspektsioon isikuandmete töötlemise nõuete rikkumist ei avastanud ning isik sellega ei nõustu, pidades isikuandmete töötleja tegevust endiselt tema õigusi rikkuvaks, peaks ta kohtus vaidlustama mitte Andmekaitse Inspektsiooni tegevust, vaid isikuandmete töötleja tegevust (vt http://www.riigikogu.ee/?op=emsplain2&content_type=text/html&page=mgetdoc&itemid=0631 30007).
4. Kohus leiab, et kuivõrd õigussuhte kvalifitseerimise seisukohalt on määravaks suhte sisu, teade järelevalvemenetluse algatamata jätmise kohta iseenesest ei tekita, muuda ega lõpeta ühtegi kaebaja õigust ega kohustust ning kaebusest nähtuvalt on kaebaja tegelikuks eesmärgiks tema isikuandmete töötlemise lõpetamine KÜ juhatuse esimehe poolt, on käesoleval juhul tegemist eraõigusliku vaidlusega, mille lahendamiseks halduskohtul pädevus puudub. Kohus selgitab, et kaebajal õigus pöörduda oma õiguste kaitseks Harju Maakohtusse. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kaebus HKMS 121 lg 1 p 1 alusel selle esitajale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Paukštys Kohtunik