Obsah (4)

§ 23§ 2§ 25§ 24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2013. a, Tallinn Haldusasjade numbrid 3-12-2273; 3-12-2283; 3-12-2284; 3-12-2285; 3-122286; 3-1

) §-le 25, kuna käesoleval ajal ei ole isikute väljasaatmine võimalik.

1. Esitatud taotluste kohaselt kontrollis politseipatrull
2. oktoobril
3. a Tallinn-TartuLuhamaa mnt 257 km-l (Umbsaare küla, Võru vallas, Võrumaal) sõidukit Volkswagen Multivan registreerimismärgiga xxx xxx. Sõidukit juhtis A. A. (isikukood xxxxxxxxxx, määratlemata kodakondsus). Autos viibis lisaks juhile 6 meessoost Aasia päritolu isikut, kellel puudusid dokumendid. Isikute edasise kontrollimise käigus nimetasid nad endeid Vietnami Sotsialistliku Vabariigi kodanikeks.
4. Isikud tuvastati nende ütluste järgi kui T. L. N., sündinud xx xx xxxx; V.T.L., sündinud xx xx xxxx; C.H.N., sündinud xx xx xxxx; Q. T. T., sündinud xx xx xxxx; H.T.L., sündinud xx xx xxxx ja V. H. N., sündinud xx xx xxxx. Isikutel puudus seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. Piirivalveametnike poolt tehti kindlaks, et isikud ületasid
5. oktoobril
6. a päevasel ajal ebaseaduslikult Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelise ajutise kontrolljoone suunaga Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Kõigile taotlustes nimetatud isikutele tehti koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Kuna isikute väljasaatmist ei olnud võimalik kehtivate reisidokumentide puudumise tõttu lõpule viia 48 tunni jooksul ja ka Vene Föderatsioon keeldus isikute koheselt tagasivõtmisest, taotles Lõuna Prefektuur vastavalt

§ 23

lg 1 Tartu Halduskohtult loa paigutada isikud väljasaatmiskeskusesse kuni nende isikute Eesti Vabariigist väljasaatmiseni. Tegemist võis olla inimkaubanduse ohvritega, mistõttu oli oluline ka tagada, et isikud ei langeks taas võimaliku inimkaubanduse ohvriks.

1. oktoobril
2. a andis Tartu Halduskohus loa isikute paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni nende väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
3. detsembril
4. a pikendas Tallinna Halduskohus isikute väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega vastavalt

§-le 25 kahe kuu võrra, s.o

1. veebruarini
2. a.
3. PPA on teinud päringu Soomes asuvale Vietnami Suursaatkonnale palvega osutada abi isikute dokumenteerimisel. Väljasaatmiskeskuses viibimise ajal on osa isikutest avaldanud enda kohta uued isikuandmed. Isik, kes väitis isiku tuvastamisel end olevat T. L. N., avaldas, et on tegelikult T.C.N. (sündinud xx xx xxxx), isik, kes väitis varasemalt end olevat V. H. N., avaldas, et on V.H.N., sündinud xx xx xxxx, ühtlasi avaldas isik, et temaga koos on väljasaatmiskeskuses tema alaealine poeg V.B.N.. Varasemalt ennast Q. T. T.´iks nimetanud isik avaldas, et on V.B.N.. V.H.N. ja V.B.N. paigutati vastavalt nende taotlusele peretuppa.
5. detsembril
6. a saabusid väljasaatmiskeskusesse V.T.L. ja C.H.N. passid, mis osutusid Vietnamis kehtetuks tunnistatuteks.
7. jaanuaril
8. a edastas Vietnami Suursaatkond PPA-le H.T.L., V.T.L., C.H.N. ja T.C.N.´i tagasipöördumistunnistused. Käesoleval ajal on isikute väljasaatmine korraldamisel.
9. jaanuaril
10. a edastas Vietnami Suursaatkond PPA-le ka V.B.N.´i tagasipöördumistunnistuse, kuid isiku väljasaatmine viibib põhjusel, et tema isale (V.H.N.) reisidokumenti ei ole väljastatud. PPA pöördus uuesti Vietnami Suursaatkonna poole palvega väljastada reisidokument V.B.N.´i isale selleks, et oleks võimalik nad koos välja saata. Käesolevaks ajaks ei ole veel Vietnami saatkond V.H.N.´ile tagasipöördumistunnistust väljastanud. KOHTU PÕHJENDUSED
11. Kohus on seisukohal, et PPA taotlused T.C.N.’i, V.T.L., C.H.N., V.B.N.’i, H.T.L. ja V.H.N.’i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on

§ 2

lõike 1, § 14 lõike 1, § 18 lõike 1 ja § 25 alusel põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele. 7.

§ 25

sätestab, et kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni sama seaduse § 24 lõigete 11, 2 või 3 järgi.

§ 24

lg 11 kohaselt vabastatakse väljasaadetav väljasaatmiskeskusest, kui 18 kuu jooksul välismaalase väljasaatmiskeskusesse paigutamise otsuse tegemise päevast arvates ei ole väljasaatmist täide viidud; välismaalase väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja hulka ei loeta välismaalase poolt esitatud rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise aega. Käesoleval juhul ei ole väljasaatmise eesmärgil toimuv kinnipidamine ületanud selleks sätestatud piiraega ega muutunud tähtaja tõttu ebaproportsionaalseks.

§ 24

lg 2 sätestab väljasaadetava vabastamise väljasaatmiskeskusest vahi alla võtmise määruse alusel ning lõike 3 kohaselt lahkumisettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või isikule viibimisaluse andmise otsuse alusel. Selliste aluste olemasolu kohus tuvastanud ei ole. 8. Isikute väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamisel tuleb kohtul kaaluda ka seda, kas isiku kinnipidamine on lähtudes põhiseaduse §-s 20 sätestatud igaühe õigusest vabadusele ja isikupuutumatusele ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamise ning Eestist väljasaatmise eesmärgi suhtes proportsionaalne meede. Taotleja on selgitanud, et varasemalt pidas ta vajalikuks isikute paigutamist väljasaatmiskeskusesse põhjusel, et isikute näol võis olla tegemist inimkaubanduse ohvritega. Arvestades isikute varasemat käitumist, iseäranis seda, et nad saabusid Eestisse ebaseaduslikult, samuti seda, et T.C.N., V.B.N. ja V. H. B. esitasid PPA-le valeandmeid, valetades enda nime kohta, on tõenäoline, et nad võivad vabaduses viibides hakata väljasaatmisest kõrvale hoidma, mistõttu ei ole käesoleval juhul võimalik kohaldada leebemaid,

§-s 10 loetletud meetmeid. T.C.N., V.T.L., C.H.N., V.B.N., H.T.L. ja V.H.N. viibivad Eestis seadusliku aluseta ja neil puudub endal võimalus iseseisvalt reisidokumente vormistada. Isikud räägivad vietnami keelt ning neil puuduvad ilmselt ka rahalised vahendid kodumaale naasmiseks.

1. Praegu takistab V.H.N.´i riigist väljasaatmist isikut tõendavate dokumentide puudumine, samas on PPA pöördunud Vietnami Sotsialistliku Vabariigi saatkonna poole palvega abistada PPA-d isiku dokumenteerimisel. Kuna V.H.N. on alaealise V.B.N. isa, viibib seetõttu ka V.B.N.´i väljasaatmine. H.T.L.´le, V.T.L.´le, C.H.N.´le ja T.C.N.´ile on väljastatud tagasipöördumistunnistused ning käesoleval ajal on isikute väljasaatmine korraldamisel. Isikute kodakondsusriik asub Eestist kaugel, omavahelist riigipiiri ei ole, mistõttu võtab isikute transpordi ja saatmise korraldamine aega.
2. Eeltoodust tulenevalt pikendab kohus luba T.C.N.’i, V.T.L., C.H.N., V.B.N.’i, H.T.L. ja V.H.N.’i kinnipidamiseks väljasaatmiskeskuses kuni kahe kuu võrra. Väljasaatmise võimaluse tekkimise korral tuleb isikud kohe väljasaatmiskeskusest vabastada ning Eestist välja saata.
3. Kohus märgib, et väljasaatmiskeskuse kinnipidamistingimusi, arstiabi, toitlustamise jm selliste küsimuste lahendamine ei kuulu käesoleva asja raamesse. Selles osas võib halduskohtule esitada eraldi kaebuse või pöörduda õiguskantsleri poole, kes teeb lähiajal kontrollkäigu väljasaatmiskeskusesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa