Obsah (4)

§ 367§415§ 42§113

Toimik nr 2-11-27005 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 31.01.2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus

) § 8 lg 2, 76 lg 1 ja 3, § 367 lg 1, § 142 lg 1 ja § 82 lg

2. Kostja seisukoht Kostja võtab hagi osaliselt õigeks. Kostja tunnistab nõuet tasumata lepingumaksete osas 2 422,13 euro ulatuses. Müügikahju ja väljanõudmiskulude hüvitamise nõudeid ning viivisenõuet peab kostja alusetuks.
3. Kohtu põhjendused 3.
4. Menetluse käik Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja on esitanud hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtuistungid. Pooltele on antud võimalus oma seisukohtade esitamiseks kohtuistungitel ja kirjalikult. Kohus on asjas määranud kirjaliku menetluse. Eeltoodu tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi osaline rahuldamine. 3.
5. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatav seadus Hageja on esitanud kostja vastu kulude hüvitamise nõude

§ 367lg 1 alusel.

Pooled ei vaidle selle üle, et on sõlminud 20.04.2009 liisingulepingu nr 520093537 ning et hageja ütles lepingu üles 01.03.2010.

§ 367

lg 1 kohaselt peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

§ 367

lg 2 järgi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Hageja leiab, et tasumata lepingumakseid on 3 031,91 eurot vastavalt arvetele nr 10911877, 10933268, 10955361, 10976253, 10997599 ja 11001450, mis on kohtule esitatud (lk 9-18). Tasumata lepingumaksed omakorda koosnevad põhimaksetest summas 1 143,64 EUR, kindlustuse maksetest summas 897,75 EUR, intressidest summas 315,53 EUR, Intrum Justitia teenustasust summas 180,87 EUR ja lepingu ülesütlemise tasust summas 383,47 EUR. Kostja leiab, et tasumata lepingumakseid on 2 422,13 eurot, millest põhimaksed on 1 143,64 EUR, kindlustuse maksed 897,73 EUR ja intressid 380,76 EUR. Arve 11001450 summas 383,47 EUR on selgitusega „lepingu ülesütlemise tasu“. See ega Intrum Justitia teenustasu ei ole kostja arvates liisingumaksete võlgnevus. Kohtule esitatud arvetel kajastuvad järgmised kogusummad: 1 143,64 eurot põhimaksed, 897,73 eurot kindlustusmaksed, 380,76 eurot intressid, 45,42 eurot viivised, Intrum Justitia teenustasud 180,88 eurot ja lepingu ülesütlemise tasu 383,47 eurot, mis on kokku 3 031,90 eurot. Vaidlust ei ole, et nimetatud arved on tasumata. 2 Kostja ei saa aru, mis alusel nõuab hageja lepingu ülesütlemise tasu, aga kui see on leppetrahvi nõue, siis on see alusetu. Leppetrahvi ei saa nõuda selle eest, et leping öeldakse üles. Kui kohus siiski otsustab, et kostja peab tasuma leppetrahvi, palub kostja vähendada seda mõistliku suuruseni. Kostja sissetulek on 300 eurot kuus ning tema ülalpidamisel on alaealine laps. Hageja seisukoht on, et tasu tuleneb hageja hinnakirjast, mis vastavalt liisingulepingu punktile 4.4 on liisingulepingu osaks ning hinnakirjast tulenevad tasud on kostja kohustatud tasuma. Leppetrahvi sätteid puudutavad kostja vastuväited ei ole kohased. Kohus on siinjuures seisukohal, et sisuliselt on tegemist leppetrahviga.

§415ei näe ette võimalust leppetrahvi nõudmiseks.

Selline leppetrahvi kokkulepe on tühine. Seega tuleb hageja nõuet vähendada 383,47 euro suuruses summas. Tulenevalt liisingulepingu p 4.

1. on liisinguvõtja kohustatud kandma kõik kulud seoses lepingu sõlmimise ja täitmisega. Vastavalt hageja selgitusele kasutas ta Intrum Justitia võla sissenõudmise teenust, kuna kostja jättis korduvalt maksed tasumata. Hageja on esitanud Intrum Justitia poolt kostjale saadetud kirjad (lk 86-92) ning hagejale esitatud arved (lk 9399). Tasumata on eeltoodu alusel 2648,44 eurot. Pooled ei vaidle, et liisingueseme jääkmaksumus lepingu ülesütlemisel oli 16 658,14 eurot ning hageja müüs selle hinnaga 14 060,57 eurot. Vaidlus on liisingueseme väärtuse üle selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Vara üleandmise-vastuvõtmise akti (lk 111) kohaselt tagastas kostja liisingueseme 08.03.
2. Kostja on esitanud 4 müügikuulutust (lk 104-109). Kohus leiab, et nendega ei saa tõendada liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel juba seetõttu, et tõenditelt ei nähtu kuulutuste ilmumise aeg. Kostja tõendiks on ka SEAS-i hinnang (lk 146), mille kohaselt võis liisinguesemetüüpi sõiduauto turuväärtus 04.03.2010 olla vahemikus 17 000 - 20 000 eurot koos käibemaksuga. Konkreetse sõiduki väärtust ei ole ülevaatust teostamata võimalik anda. Täiendavaid tõendeid kostja esitada ei soovinud. Hageja on esitanud 15.03.2010 sõiduki müüki suunamise hindamise akti (lk 102). Selle kohaselt on sõiduki hind koos käibemaksuga 275 000 krooni ehk 17 575,70 eurot, seega hind ilma käibemaksuta 14 646,42 eurot. Asjaolu, et erinev läbisõit on märgitud vara üleandmise-vastuvõtmise akti, sõiduki müükisuunamise hindamisakti ja AS SE arvele, ei muuda kohtu hinnangul müükisuunamise hindamisakti hinnangut liisingueseme väärtusele ebausaldusväärseks. Müükisuunamise hindamisakti koostas UMOÜ, kes lasi liisingueseme üle vaadata AS-is SE, mis on liisingueseme margi esindus Eestis. Hageja on esitanud AS SE arve. Hindamisakt on koostatud 7 päeva pärast liisingueseme tagastamist liisinguandjale. Hindamisaktis märgitud turuväärtus jääb ka kostja esitatud SEAS-i hinnangus nimetatud vahemikku. Kohus leiab, et müükisuunamise hindamise aktiga on tõendatud, et liisingueseme turuväärtus selle liisinguandjale tagastamise ajal oli 14 646,42 eurot ilma käibemaksuta. Liisingulepingu üldtingimuste punkti 6.7 kohaselt, kui lepingu ülesütlemise korral vara võõrandamisel saadud hind on väiksem lepingujärgse võlgnevuse ja põhimaksete summast, kohustub liisinguvõtja katma hinnavahe. Riigikohus on lahendis 3-2-1-33-08 avaldanud seisukohta, et kuigi

§ 367

lg 3 järgi tuleb juhinduda liisingueseme väärtusest, sõltumata võõrandamisest, on kolleegiumi arvates siiski lubatud poolte kokkuleppel (ka liisinguandja tüüptingimustes) lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Liisinguese müüdi ligikaudu 4% odavamalt selle väärtusest tagastamise ajal, mida võib lugeda mitteoluliseks erinevuseks. Samas ei tulene lepingust liisinguandjale kohustust teha võõrandamisel kõik endast olenev parima ja kiirema tulemuse saavutamiseks. Lepingu üldtingimuste punkt 6.8 kohaselt, kui liisinguandajal ei õnnestu tagastatud vara võõrandada 3 kuu jooksul ülesütlemisest, siis on liisinguandjal õigus nõuda kahju hüvitamist punktis 6.7 3 sätestatud summas. Liisingulepingu punkt 6.7 peaks poolte kokkuleppe järgi kohalduma sõltumata kostja kaasamisest müügiprotsessi ning selle kestusest. Seega on liisingueseme võõrandamise hinnarisk ainuüksi liisinguvõtjal. Kohus leiab, et liisingulepingu üldtingimuste punkt 6.7 on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, mis on

§ 42lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel tühine.

Tarbijakrediidilepinguks oleva liisingulepingu puhul kulude hüvitamise nõude ulatuse määratlemisel tuleb lähtuda

§ 367

lg 3 sätestatust ehk liisingueseme väärtusest selle liisinguandjale tagastamise hetkel, kuivõrd need sätted opn imperatiivsed (RKL 3-2-1-107). Liisingueseme väärtusest on tasumata 2 011,72 (16 658,14 - 14 646,42) eurot. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hageja saab nõuda kostjalt tagastusteenuse kulu 191,73 eurot hüvitamist. Kostja leiab, et kulu on ebamõistlikult suur ja pole põhjendatud, sest liisingueseme tagastas ta ise liisinguandja poolt määratud kohta.

§ 367

lg 4 alusel peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kohus leiab, et tagastusteenuse kulu on lepingu ülesütlemisest tingitud lisakulu Nimetatud kulud peavad aga olema põhjendatud. Kohus on seisukohal, et tagastamiskulusid ei saa pidada põhjendatuks olukorras, kus leping öeldi üles 1.03.2010 ja liisinguese tagastati 8.03.2013. Hagejal puudus vajadus OÜ Reeborn teenuste järgi. Kostja on sõiduki tagastanud hageja poolt näidatud kohta. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja kulude hüvitamise nõue rahuldamisele 4 660,16 (2648,44 + 2 011,72) euro ulatuses.

§113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Pooled on liisingulepingus kokku leppinud viivisemääras 9,25% aastas. Hageja on arvestanud viivist müügikahju summalt 2 597,57 eurot 13.12.2012 seisuga 487,89 eurot. Kuna kohus leiab, et liisingueseme väärtusest on tasumata 2 011,72 eurot, on viivis sellelt 13.12.2012 seisuga 372,81 eurot (2 011,72 x 9,25% / 365 x 731 päeva). Kokku on viivis 13.12.2012 seisuga seega 789,48 eurot, millest põhiosamaksetelt 211,99 eurot (0,29 eurot päevas x 731 päeva), kindlustusmaksetelt 168,13 eurot (0,23 eurot päevas x 731 päeva), Intrum Justita tasult 36,55 eurot (0,05 eurot päevas x 731 päeva), müügikahjumilt 372,

1. Seega kuulub kostjalt väljamõistmise 5 449,64 (4 660,16+789,48) eurot. Hageja on taotlenud ka viiviste väljamõistmist TsMS §367 järgi. Selle kohaselt kuulub kostjatelt väljamõistmisele viivis 9,25% aastas põhinõudelt 4 233,98 eurolt (4 660,16 - 45,42 lepingu kehtivuse ajal arvestatud viivis - intressid 380,76) alates 13.12.2012 kuni põhinõude täitmiseni. 3.
2. Menetluskulude arvestus Hagi on esitatud summas 6 834,54 eurot. Kohus rahuldab hagi 5 449,64 euro ulatuses. TsMS § 163 lg 1 alusel jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Menetluskulud jäävad 80% ulatuses kostja ja 20% ulatuses hageja kanda. TsMS §174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanus Saaremõts Kohtunik 4