lg 1 järgi on kohtualluvus isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus.
lg-s 1 on sätestatud, et rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus.
lg 2 kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Kuna kostja alaline elukoht on Euroopa Liidu liikmesriigis, kuulub vastavalt
lg-le 4 kohaldamisele Euroopa Liidu nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. Nõukogu määruse artikliga 2 on kohtualluvus määratud kostja alalise elukoha riigi järgi. KostjaL Ti alaline elukoht on Soomes, st asi ei allu Eesti kohtule. Kohus oleks pidanud
Pärnu Maakohus on hagi tsiviilasjas nr 2-12-28951 ebaõigesti menetlusse võtnud.
Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Kostja ei pea õigeks 24.07.2006.a laenulepingus nimetatud summa vormistamist eraisiku laenuks. 24.07.2006.a laenulepingu poolteks olid hageja ja X X SA, mitteL T eraisikuna, järelikult ei olnud tegemist täitmata jäänud laenulepinguga samade poolte vahel. 07.06.2010.a Helsinkis sõlmitud laenuleping on kostja kinnitusel sõlmitud tema rasket olukorda ära kasutades, ähvarduse ja sunni mõjul. Leping ei vasta kostja tegelikule tahtele. Kostja selgitab, et tema suhtes on Soomes 12.09.2011.a välja kuulutatud pankrot. Nimetatud asjaolu selgub ka hagiavaldusele lisatud kirjavahetusest. Hageja oleks pidanud oma Soomes sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude esitama pankrotivõlausaldajana pankrotimenetluses Soomes, nõude esitamist hagimenetluses Eestis ei saa õigeks pidada. Kuna asi ei allu Eesti kohtule ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata, ei näe kostja võimalust lahendada asi kompromissiga. Kohtu seisukoht Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et esitatud kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus lähtus hagi menetlusse võtmisel hageja poolt hagiavalduses esitatud andmete õigsusest kostja elukoha kohta. Kostja on käesolevaks ajaks oma alalise elukoha kohta esitanud andmed, mida kinnitab ka rahvastikuregistri väljavõte. Kostja alaline elukoht on Soomes olnud juba 2007.aastast (tl.25, 76). Hagi aluseks olev laenuleping on sõlmitud 07.06.2010.a. Helsingis (tl.6). Kohus on seisukohal, et
lg 1 p 13 alusel tuleb hagi jätta läbi vaatamata, sest kostja alaliseks elukohaks on Soome Vabariik (Soomes on kostja suhtes välja kuulutatud pankrot) ja seega ei ole Eesti kohus pädev asja lahendama. Hagi läbivaatamata jätmise seaduslikuks aluseks on veel
ja Euroopa Liidu nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikkel 2, millega on kohtualluvus määratud kostja alalise elukoha riigi järgi. Kuna kostja alaline elukoht on Soomes siis ei ole Eesti kohus pädev käesolevat vaidlust lahendama.
Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
sätetel maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi jäeti läbi vaatamata käesoleva seadustiku § 423 lõike 1 punktides 2, 7-10 ja 12 nimetatud alustel.
Menetluskulude jaotus
lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Ts;MS § 174 lg 1 sätetel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.
lg 2 järgi hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kostja on märkinud enda menetluskuludeks seisuga 27.12.2012.a. 300 eurot, so. kasutatud õigusabikulu. Eeltoodu alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.