Obsah (5)
§ 407§ 444§ 1x§ 174§ 4xKOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht 18.detsember 2012.a. Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva Tsiviilasja n
) §-de 420 lg 1 ja 415 lg 1 Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale 2
(4)apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt on kostja K. P. xxxxxxxxxx.a. sündinud K. P. , xxxxxxxxxxx M. P. , xxxxxxxxxxx K. P. , xxxxxxxxxxx M. P. xxxxxxxxxxx R. P. . Kostja on 2012.a. septembrikuus lahkunud pere juurest ning ei ole täitnud laste ülalpidamiskohustust. Hagiavalduses on esitatud kokkuvõte laste vajaduste kohta, millest nähtub, et kulutused ühele lapsele on keskmiselt 323 eurot kuus. K. P. vajadused on suuremad, kuna tegemist on raske puudega lapsega, keda tuleb viia 3 x nädalas Moostest Tartusse taastusravile. Laste jaoks vajalikuks kulutuseks tuleb lugeda ka kulud nende elukohaks oleva korteri remondiks, samuti vajalike mööbliesemete (magamisasemed) ning imiku turvavarustuse soetamiseks. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid ja kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta isiklikult kätte toimetatud 24.10.2012.a. (tl 23). Kohtumääruses (tl.11-12) on kohus kostjale selgitanud, et tal tuleb hagile vastata kirjalikult 30 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest ning hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtaegselt andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja ei ole hagile kohtu poolt antud tähtaja jooksul kirjalikult vastanud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega
§ 407
lõigete 1 ja 3 alusel rahuldada, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja ning kellele on selgitatud vastamata jätmise tagajärgi, ei ole hagile vastanud. Vastavalt
§ 407
lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagejate esindaja on hagiavalduses taotlenud
§ 407
lg 1 märgitud asjaolude esinemisel hagi rahuldamist tagaseljaotsusega.
§ 407
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha
§-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. Tulenevalt
§ 444
lg 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa või piirduda põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Elatise väljamõistmisel alaealisele lapsele juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) §-de 9x ja 97 p 1, sätetest, mille kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning alaealine laps on ülalpidamist saama õigustatud isikuks. PKS § 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama ka laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni. 3
(4)Tulenevalt PKS § 100 lõigetest 1 ja 2 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2012.a. kehtib kuupalga alammäär 290 eurot. Sünnitunnistustega (tl.11,12,13,1x) ning sünni tõendiga (tl.17) on tõendatud, et K. P. on xxxxxxxxxx.a. sündinud K. P. , xxxxxxxxxxx M. P. , xxxxxxxxxxx K. P. , xxxxxxxxxxx M. . , xxxxxxxxxxx R. P. . Sotsiaalkindlustusameti pensionitunnistuse koopiast (tl.14-15) nähtub, et K. P. saab raske puudega lapse toetust. Vastavalt PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagiavalduses on taotletud elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest 12.10.2012.a., kuna kostja on jätnud oma ülalpidamiskohustused täitmata alates pere juurest lahkumisest 2012.a. septembrikuus. Eeltoodud asjaoludel ja õiguslikel põhjendustel mõistab kohus kostjalt välja elatise hagejate ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 12.10.2012.a. kuni kohtuotsuse tegemiseni 18.12.2012 (kaasa arvatud) ühekordse summana 1594,90 eurot (5x 145 x2 + 5x 4,83 xx) ning edasiselt 145 eurot kuus ühele lapsele, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni hagejate täisealisteks saamiseni või keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
§ 1xlg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Seega tuleb käesolevas asjas menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. RLS § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Kui hagejal esineb seoses hagi esitamisega menetluskulusid, tuleb avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks vastavalt
§ 174
lg 1 esitada kohtulahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi (s.o. käesoleva kohtulahendi) jõustumisest.
§ 4xlg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik / allkirjastatud digitaalselt/ 4
(4)