lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
lg 1 punkti 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustrust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ette nähtud intressimäär.
lg 1 kohaselt kohustub ekspedeerimislepinguga üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. 2-12-40166
Selle õiguse kasutamisel on tal ka vedaja õigused ja kohustused. Sel juhul võib ta lisaks ekspedeerijatasule nõuda ka veotasu.
lg 1 esimene lause sätestab, et veotasu ja seisuraha tuleb vedajale maksta veose üleandmisel saajale. Kohus leiab, et hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega: kliendilepingu (tl 29-30), e-postiga tellimuse esitamise (tl 31-34), saatedokumendi (tl 35) ning arvega nr CA812673 (tl 36). Kaup on saajale üle antud 03.11.2011. a (tl 35). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasu (võlg) – 1560 eurot –
§-de 76 lg 1; 108 lg 1 ja 859 alusel ning viivis - 1560 eurot –
§-de 82 lg 1; 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 kolmanda lause alusel. Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 kohaselt on 3120 (1560 + 1560) eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduses (tl 22) on hageja taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: tasutud riigilõiv – 250 eurot ning õigusabikulu – 192 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Pärnu Maakohtule esitatud maksekäsi kiirmenetluse avalduse esitamisel on hageja tasunud 05.10.2011. a riigilõivu 53,95 eurot (tl 5). Peale selle on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 196,05 eurot (tl 23). Seega on hageja tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu kokku 250 eurot. Järelikult tuleb antud riigilõiv (250 eurot) kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja 2-12-40166 vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagiavaldusele lisatud materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguliseks esindajaks olnud K. T. -st J. ). Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 alusel on võimalik käesoleva tsiviilasja hinnaga asjas välja mõista lepingulise esindaja kulude katteks teiselt menetlusosaliselt maksimaalselt 1600 eurot. Kuna hageja nõutav lepingulise esindaja kulu – 192 eurot - jääb TsMS § 175 lg-s 4 kehtestatud piirmäära sisse, siis tuleb ka nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks kokku 442 eurot (250 + 192). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.