Obsah (7)

§ 64§ 102§ 440§ 164§ 168§ 630§ 632

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV KOHTULAHEND) Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev 06. märts 2013 Tsiviilasja number 2-12-55725 Tsivi

§ 64lg 2; § 630 lg 2; § 632 lg 4).

Kohtuotsus jõustub selle kättetoimetamisest hagejale ja kostjale. Asjaolud ja menetluse käik 28.12.2012 esitasid TK ja AK kohtule ühise avalduse abielu lahutamiseks. Hageja ja kostja on abiellunud XXX Tallinna Perekonnaseisuametis ning mille kohta on välja antud abielutunnistus nr XXX. Hagejal ja kostjal ei ole üksteise suhtes varalisi- ega muid kohustusi. AK elukoht on Soome Vabariigis, seega ei ole abielu võimalik lahutada Perekonnaseisuametis. 25.01.2013 esitas TK põhjenduse abielulahutusele, mille kohaselt pooled soovivad vormistada abielulahutuse, kuna ei ela koos 1997.aastast. Kohus võttis hagi menetlusse 28.01.2013 ja määras kuulata pooled isiklikult ära kohtuistungil Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajas 05.03.2013 kell 14:

1. Hagi menetlusse võtmise määrus ja kohtukutse on AK kätte toimetatud 01.02.2013 ja TK kätte toimetatud 05.02.
2. Poolte ärakuulamiseks määratud kohtuistungil 05.03.2013 avaldas hageja TK, et ei ela kostjaga koos 15 aastat, hagejal ja kostjal on üks täisealine laps ning et hageja soovib jätta perekonnanime samaks. Hageja kinnitas, et ei soovi leppida ning loobub edasikaebe õigusest. Kostja AK võttis hagi õigeks ja nõustus, et pooled ei ela koos 15 aastat. Kostja kinnitas, et elab Soomes ja on nõus lahutamisega. Kostja kinnitas, et ei soovi samuti leppida ja loobub edasikaebe õigusest. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1)vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2)mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3)ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on.

§ 102

lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi.

§ 440

lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hageja palub PKS § 65 lg 2 alusel lahutada abielu, milline on sõlmitud tema ja kostja vahel. Hageja ja kostja on esitanud ühise avalduse. Kohtule esitatud abielutunnistusest nähtuvalt on pooled sõlminud abielu XXXTallinna Perekonnaseisuametis ning mille kohta on välja antud abielutunnistus nr XXX. Lähtudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 sätetest saab kohus asuda käesolevas haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on juba 15 aastat tagasi ja pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Pooled elavad teineteisest lahus ja erinevates riikides. Mõlemad pooled on kohtus ärakuulamisel avaldanud, et abielusuhted on lõppenud pöördumatult ja nad ei soovi abielusuhte jätkamist. Seepärast kohus ei saa ega pea võimalikuks võtta tarvitusele PKS § 67 lg 3 toodud abinõusid abikaasade lepitamiseks, kuna lähtudes ülaltoodud asjaoludest ei ole see võimalik ega mõistlik. Hagiavaldusega ning hageja ja kostja seletustega kohtus on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine ja võimalik abikaasade vaheline leppimine on võimatu, sest poolte abielusidemed on katkenud lõplikult 15 aastat tagasi ja kumbki pool elab eraldi riigis. Need asjaolud ja kindel leppimissoovi puudumine välistavad kohtu arvates suhete taasjätkamise, võimaldades asuda kindlale veendumusele, et abikaasad ei soovi taastada enam kooselu. Hageja soovib abielu lahutada. Kostja on võtnud haginõude õigeks. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda 2 lõppenuks, st abielu lahutada. Menetluskulude jaotus. Vastavalt

§ 164

lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 168

lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesolevas tsiviilasjast ei tulene § 168 lg 6 sätestatud asjaolusid, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. Pooled kinnitasid kohtuistungil, et nad ei soovi kohtuotsust, millega lahutatakse abielu, apellatsioonikorras vaidlustada. See on lubatud vastavalt

§ 64

lg 2 ja

§ 630

lg 2, samuti

§ 632lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula 3