3-13-361/2

3-13-361 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad TallinnaHalduskohus Kristjan Siigur

1. veebruar 2013, Tallinn 3-13-361 G. L. kaebus Maksu- ja Tolliameti kohustamise või alternatiivselt kahju hüvitamise, samuti isiku vahi all hoidmisega tekitatud kahju hüvitamise nõuetes. Kaebaja: G. L. RESOLUTSIOON
2. Tagastada G. L. kaebus.
3. Saata määrus kaebajale. Edasikaebamise kord esitada Käesoleva määruse peale võib kaebaja määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates (HkMS § 121 lg 4, § 204). ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED
4. G. L. esitas
5. veebruari 2013 templit kandvas ümbrikus Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles esiteks taotleb Maksu- ja Tolliameti kohustamist OÜ-le MNR Mets kuuluva väikelaeva ja järelhaagise tagastamiseks või selle väärtuse (23500 eurot) hüvitamist. Kaebuse kohaselt on G. L. OÜ MNR Mets juhatuse liige. Samas on kaebuses esitatud ka taotlus 85000 euro suuruse kahju hüvitamiseks seoses alusetult vahi all viibimisega.
6. Leian, et esitatud kaebust ei ole võimalik menetlusse võtta ning see tuleb tagastada. Esiteks on kaebuses taotletud Maksu- ja Tolliameti kohustamist OÜ-le MNR Mets kuulunud väikelaeva ja järelhaagise tagastamiseks või alternatiivselt nende väärtuse hüvitamiseks rahas. Kaebuse kohaselt on tegemist OÜ-le MNR Mets kuuluva varaga, mille Maksu- ja Tolliamet olek pidanud tagastama, ent ei teinud seda. Selle nõude osas tuleb kaebus tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib halduskohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. HkMS § 44 lõikest 1 tulenevalt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes enda subjektiivsete õiguste kaitseks. Isegi kui kaebuses esitatud väide, et Maksu- ja Tolliameti tegevuse tulemusena on kaotsi läinud kaebuses nimetatud väikelaev koos järelhaagisega, siis ei nähtu kaebusest, et see puudutaks kuidagi G. L. subjektiivseid õigusi. Asjaolu, et G. L. oli OÜ MNR Mets juhatuse liige, ei anna alust samastada selle äriühingu subjektiivseid õigusi G. L. subjektiivsete õigustega. Mistahes isiklikku puutumust G. L. kaebuses viidatud laevaja haagisega ei näi aga olevat. Kaebuse andmetel on seega teoreetiliselt võimalik kahju tekkimine OÜ-le MNR Mets, mitte aga G. L.le.
7. Samas ei saa G. L. käesoleval ajal esitada kaebust OÜ MNR Mets nimel, kuna nimetatud äriühing on äriregistrist kustutatud ning pole õigusvõimeline. Äriregistrist nähtub, et OÜ MNR Mets on registrist kustutatud
8. märtsil 2010 äriseadustiku § 60 lg 3 alusel. Nimetatud normist tuleneb, et kui äriühing ei ole vaatamata registripidaja hoiatusele ning registripidaja poolt väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamisele esitanud majandusaasta aruannet või mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja äriühingu äriregistrist kustutada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 45 lõike 2 kohaselt lõpeb eraõiguslik juriidiline isik (sh. osaühing) äriregistrist kustutamisega. See tähendab, et pärast eraõigusliku juriidilise isiku äriregistrist kustutamist ei saa see juriidiline isik olla enam õiguste ja kohustuste kandjaks. Sellisel juriidilisel isikul ei saa olla ka protsessiõigusega protsessiteovõimet halduskohtumenetluses. Seega ei saa OÜ MNR Mets ega tema endine juhatuse liige tema nimel halduskohtule kaebust esitada.
9. Teiseks on kaebaja taotlenud enda vahi all pidamisest tingitud kahju hüvitamist. Sellise kahju hüvitamist reguleerib eriseadusena riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus, mille § 4 lõikes 2 sätestatakse, et hüvitise saamiseks tuleb Rahandusministeeriumile esitada kirjalik avaldus kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast. Sama paragrahvi lõikes 6 on sätestatud, et kui avaldus hüvitise saamiseks on jäetud rahuldamata või läbi vaatamata, võib isik esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks seaduses sätestatud tingimustel. Seega on alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks ette nähtud nõude kohustuslik kohtueelse läbivaatamise kord. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks Rahandusministeeriumile vastava taotluse esitanud. Seega ei saa kaebaja alusetult vabaduse võtmisega (vahi all pidamisega) tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda ning kaebus tuleb selle nõude osas HkMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik 2