Obsah (5)

§ 96§ 97§ 99§ 101§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 04.02.2013.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-59460 Tsiviil

) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt

§ 97p-st 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Vastavalt

§ 99

lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määruse nr 169 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2012.a. 290 eurot kuus.

1. Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist miinimumsummas 145 eurot alates 05.12.2011.a.-st. Kostja sisulisi vastuväiteid hagile esitanud ei ole.
2. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus märgib, et kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid oma sissetulekute tõendamiseks. Kuna kostja ei ole esitanud kohtule ka oma arvelduskontode väljavõtteid, ei ole kohtule teada kostja tegelik majanduslik seis. Kostja PL ei ole tõendanud, et ta on töövõimetu või et tal oleks teisi ülapeetavaid, kes osutuksid LL´ile elatise maksmise korral vähem kindlustatuks. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Varaliste kohustuste võtmisel peab vanem arvestama, et võetav kohustus võimaldaks tal nõuetekohaselt lapse ülalpidamiskohustust täita. Seega kostja ei ole kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine. Tulenevalt TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega on hagi esitatud kohtusse 05.12.2011.a. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt välja mõista oma alaealise lapse ülalpidamiseks elatis miinimumsummas 145 eurot kuus alates hagi esitamisest 05.12.2011.a. Kohus lisab, et kostja poolt hagejale tasutud elatise osas kokku summas 710 eurot ajavahemikul 01.04.2012.a.-31.12.2012.a. on võimalik teha tasaarvestus otsuse täitmise käigus.
3. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et üüri ja muud kommunaalmaksed pole võrdsustatud lapse ülalpidamiseks elatise maksmisega, kui pooled pole selles eelnevalt kokku leppinud ning need küsimused käesoleva tsiviilasja raamidesse ei kuulu.
4. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja taotlusel määrab kohus kindalaks, et kohtuotsuse täitmiseks tuleb kostjal väljamõistetud elatusraha tasuda laste ema arveldusarvele. Välja mõistetud igakuine elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja NM(M ) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.
5. Kuivõrd tegemist on TsMS § 405 sätestatud lihtmenetluse asjaga, tuleb käesolev kohtuotsus tunistada TsMS §-de 468 lg 3 ja 405 lg 1 p 10 alusel viivitamata täidetavaks.
6. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõuta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka hagimaterjalidest ei nähtu, et pooled oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille jaotamise viisi peaks kohus kindlaks määrama. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker kohtunik