← Eesti

3-12-100/16

Obsah (4)§ 180§ 182§ 45§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 20.06.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-100 Haldusasi Transiidikeskuse AS (AS Muuga

§ 180, § 181 lg 1).

Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (

§ 182lg 1 p 9).

Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1

  1. AS Muuga CT esitas 30.09.2011 Maardu Linnavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks, ehitusloa menetluse peatamiseks ning keskkonnamõju hindamiseks (katastriüksustel nr 44603:001:0072, 44603:001:0076, 44603:001:0077, 44603:001:0075, 44603:001:0073 ja 44603:001:0072). 13.10.2011 väljastas Maardu Linnavalitsus ehitusloa nr 382 (Muuga sadama kai nr 17 konteinerkraana rööbastee rajamiseks). Ehitusluba on tühistamiskaebusega vaidlustatud kohtus, haldusasjas nr 3-11-
  2. 30.09.2011 esitatud taotluse põhjenduste kohaselt soovitakse detailplaneeringu algatamist, kuna taotleja arvates on AS Tallinna Sadam tegutsenud Maardu Linnavolikogu 18.12.2003 otsusega nr 92 kehtestatud Muuga sadama idaosa detailplaneeringut eirates ning taotleja ei näe muid võimalusi tekkinud olukorra seadustamiseks. Detailplaneeringu alusel soovib AS Tallinna Sadam rajada Maardus Muuga sadamas Hoidla tee 3a ja 5 ning Muuga sadam 3/1 kinnistutega piirneva ning mere põhja püstitatud konteinerterminali territooriumi (edaspidi Konteinerterminal). Kaebuse esitaja on Hoidla tee 3 asuva terminali operaator ning kaebajale kuulub Veose tn 16 hoonestusõigus, mille alusel on rajatud igapäevaselt kaebaja majandustegevuses kasutatav konteinerterminal. Detailplaneeringu menetluse algatamise peaks taotluse kohaselt tingima ebaseaduslik ehitustegevus ning asjaolu, et kehtiv detailplaneering ei saa enam olla lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Ühtlasi taotleti haldusorganilt kehtiva detailplaneeringuga hõlmatud alal ehitusloa menetluse peatamist ja vaidlusaluse merelt võidetud maa-ala kohta keskkonnamõju hindamise läbiviimist. Taotlusele oli lisatud OÜ Hendrikson ja Ko 2011.aastal koostatud eksperthinnang, milles toodud seisukohtadele kaebaja tugineb.
  3. Maardu Linnavalitsus võttis AS Muuga CT taotluse menetlusse ja kaasas taotluse menetlusse AS-i Tallinna Sadam (infrastruktuuri arendaja). AS Tallinna Sadam esitas taotlusele 21.10.2011 kirjaga nr 1-7/11-1599/4431 seisukoha, milles leidis, et OÜ Hendrikson ja Ko eksperthinnang on koostatud kehtivat detailplaneeringut tervikuna analüüsimata ning puudub igasugune vajadus riigi omandisse jäetud ja maakatastris registreeritud katastriüksuste kohta uue detailplaneeringu koostamiseks. Maardu Linnavalitsus pikendas 03.11.2011 taotluse läbivaatamise tähtaega 30 päeva võrra.
  4. 16.12.2011 kirjas asus Maardu Linnavalitsus seisukohale, et kuni kohtuvaidluse lõpuni pole võimalik kaebaja taotluse suhtes detailplaneeringu algatamise või mittealgatamise otsust teha, sest kaebaja taotluse lahendamine sõltub sellest, kas kehtiva detailplaneeringuga määratud olemasolev ehitusõigus võimaldab territooriumi valdajal kavandatut realiseerida või mitte, st kas on planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lõikes 2 sätestatud ülesandeid, mis vajavad taotluses näidatud katastriüksuste piires detailplaneeringuga lahendamist.
  5. 16.01.2012 esitas AS Muuga CT Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles vastustaja kohustamist detailplaneeringu algatamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamise taotluse viivitamatuks lahendamiseks. Kohus jättis kaebuse 25.01.2012 määrusega käiguta. Kaebaja esitas 08.02.2012 kaebus täpsustuse. 21.02.2012 jättis kohus kaebuse teistkordselt käiguta. 01.03.2012 esitas kaebaja kaebuse täpsustuse. Kohus võttis kaebuse 08.03.2012 menetlusse. 2 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  6. Kaebaja soovib kaebusega kaitsta menetluslikku õigust tulenevalt PlanS § 10 lg-st 1, mis sätestab, et igaühel on õigus esitada taotlus detailplaneeringu algatamiseks. Kaebaja leiab, et tema taotluse alusel detailplaneeringu algatamiseks või mittealgatamiseks vastustaja kirjas toodud põhjendustel alust ei olnud. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ja välja mõista vastustajalt kaebaja menetluskulud. 5.
  7. Kaebaja märgib esialgses kaebuses, et Konteinerterminali rajamise käigus on kahjustatud kaebaja territooriumi, kuna kaebaja laoplats ja veerenn on ehituse käigus vajunud ja nihkunud, sh RTG kraana (126,8 tonni kaaluv) töötsooni vahetus läheduses, mis tekitab ohtliku olukorra ja võib põhjustada kraana vigastusi. Kuna AS-l Tallinna Sadam on plaanis võtta Konteinerterminal aktiivsesse kasutusse, sh merelt võidetud alal asuv osa, siis on kaebaja territooriumi kahjustamise oht ka tulevikus. Kehtiv detailplaneering ei viita võimalusele, et selle realiseerimise käigus võiks kaebaja territoorium vajuda. Kaebaja tellitud OÜ Hendrikson ja Ko hinnang tõendab, et AS Tallinna Sadam on tegutsenud kehtivat detailplaneeringut eirates. Kaebaja on seisukohal, et detailplaneering tuleks algatada ainuüksi ebaseadusliku ehitamise faktist tulenevalt. Samuti põhjusel, et välistatud ei ole edaspidiselt kaebaja territooriumile tekkiv negatiivne mõju. Vastustaja on küsinud taotluse osas seisukoha üksnes AS-lt Tallinna Sadam, mitte Eesti Vabariigilt, kes on vaidlusalusel alal nelja kinnistu omanik. Täielikult tähelepanuta on jäetud kaebaja taotlus keskkonnamõju hindamise algatamiseks. Olukorras, kus on läbi viidud ebaseaduslik ehitustegevus seoses sadama ja maismaaga ühendatud kaidega, mis teenindavad 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluseid, pidi vastustaja keskkonnamõju hindamise algatama tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §-st 5, § 6 lg 1 p-st 16, § 11 lg-st
  8. 5.
  9. Kaebuse täienduses (tlk 50-51) leiab kaebaja, et tal on subjektiivne õigus nõuda detailplaneeringu algatamist PlanS § 10 lg 1 alusel. Detailplaneeringu algatamine on kaalutlusotsus, mille tegemisel vastustaja on teinud vigu. Ehitusloa üle toimuv kohtumenetlus ei saa kaebaja arvates olla aluseks detailplaneeringu algatamisel või mittealgatamisel. Kaebaja leiab, et Maardu linna ehitusmääruse p 3.
  10. kohaselt on vastustajal nõusoleku andmiseks või sellest keeldumiseks aega 10 päeva taotluse saabumisest arvates. 5.
  11. 01.03.2012 esitatud kaebuse täpsustuses märkis kaebaja, et kaebus on esitatud PlanS § 10 lg-st 1 tuleneva menetlusliku õiguse kaitseks. Kuna on ebaselge, kas vastustaja on menetluse peatanud, taotleb kaebaja juhul, kui kohus leiab, et menetlus on peatatud, selle õigusvastaseks tunnistamist. Juhul, kui tegemist ei ole peatamisega, siis taotleb kaebaja viivituse või tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamist. Samuti taotleb kaebaja detailplaneeringu algatamiseks kohustamist või alternatiivselt menetluse jätkamiseks ja 14 päeva jooksul otsuse tegemiseks kohustamist. Analoogselt formuleerib kaebaja taotlused seoses keskkonnamõju hindamise algatamiseks vastustajale esitatud taotlusega.
  12. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. 3 Vastustaja leiab, et 30.09.2011 esitatud taotluse menetlemise peatamine ei ole õigusvastane, vastustaja ei ole olnud tegevusetu ega ole põhjendamatult viivitanud taotluse menetlemisega. 6.
  13. Maardu Linnavalitsus võttis AS Muuga CT taotluse menetlusse, sest PlanS § 10 lõike 1 esimese lause kohaselt võib iga isik teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. Kuna PlanS § 16 lõike 4 alusel on kohalikul omavalitsusel kohustus kaasata detailplaneeringu menetlusse puudutatud isikud, kelleks on ka planeeritava kinnisasja omanik ja isik, kelle senist maakasutus- ja ehitusõigust võib planeeringuga kavandatav omaniku tahte vastaselt muuta, otsustas Maardu Linnavalitsus kaasata taotluse menetlusse AS-i Tallinna Sadam, kes on ühtlasi kinnisasja omaniku Eesti Vabariigiga (Majandusja kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) 09.03.2007 sõlmitud notariaalse kinnistute mitterahalise sissemaksena üleandmise eellepingu p 3.
  14. alusel õigustatud arendama infrastruktuuri ja tegema sellega seotud toiminguid maaüksustel, mille detailplaneeringu algatamist kaebaja taotleb. Kuna PlanS § 10 lõike 1 teise lause kohaselt võib planeeringu koostamise algatamise otsustamisel põhjendatud juhul planeeringu koostamise algatamisest keelduda, tuli haldusorganil enne planeeringu algatamise otsustamist selgitada, kas esineb selliseid asjaolusid, mis tingiksid taotletud planeeringu algatamata jätmise ning selgitada välja puudutatud isikute seisukoht. 6.
  15. 13.10.2011 korraldusega nr 382 anti AS-ile Tallinna Sadam välja ehitusluba konteinerikraana rööbastee rajamiseks kail nr 17, mis moodustati 24.01.2008 korralduse nr 17 p 2 alusel välja antud ehitusloa nr 5069 alusel Muuga sadama konteinerterminali laiendamiseks ning kai nr 16 ja kai nr 17 rajamiseks ja võeti kasutusele 08.09.2010 korralduse nr 305 punktiga 6 antud kasutusloa nr 7321 alusel. 6.
  16. AS Tallinna Sadam andis AS Muuga CT taotlusele 21.10.2011 kirjaga nr 1-7/111599/4431 seisukoha, milles leidis, et OÜ Hendrikson ja Ko eksperthinnang on koostatud kehtivat detailplaneeringut tervikuna analüüsimata ning puudub igasugune vajadus riigi omandisse jäetud ja maakatastris registreeritud katastriüksuste kohta uue detailplaneeringu koostamiseks. 6.
  17. Kuna AS-i Muuga CT ja puudutatud isiku AS-i Tallinna Sadam seisukohad uue detailplaneeringu algatamise osas olid diametraalselt erinevad ning asjas oli esitatud erinevaid mahukaid dokumente, milles esitatud seisukohti tuli haldusorganil põhistatud otsuse vastuvõtmiseks analüüsida ja koguda ka täiendavat informatsiooni olemasoleva detailplaneeringu realiseerimise kohta, pikendas Maardu Linnavalitsus 03.11.2011 taotluse läbivaatamise tähtaega 30 päeva võrra. 6.
  18. Taotleja esitas 14.11.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maardu Linnavalitsuse 13.10.2011 korralduse nr 382 tühistamiseks (haldusasi 3-11-2654), millega Maardu Linnavalitsus andis AS-i Tallinna Sadam taotluse alusel välja ehitusloa Muuga sadama kai nr 17 konteinerkraana rööbastee rajamiseks. Taotleja uute maa-alade moodustamiseks välja antud ehituslube ega kasutusluba tähtaegselt ei vaidlustanud, kuid esitatud kaebuses väitis kaebaja, et AS-i Tallinna Sadam rajatud territoorium, millele vaidlustatud ehitusloaga ehitama hakatakse, ei vasta detailplaneeringuga lubatule ja on ebaseaduslik. Vaidlusalune ehitusluba ja selle aluseks olev ehitusprojekt ei vasta taotleja arvates detailplaneeringule, kuna ehitusluba on väljastatud katastriüksustele, mille piirid erinevad oluliselt detailplaneeringuga sätestatust. Ehitusprojekt ei vasta projekteerimistingimustele, sest kavatsetakse ehitada alale, mida pole detailplaneeringuga ette nähtud ega sellele ehitusõigust määratud. Ehitusluba ei ole selge, 4 sellest ei selgu üheselt, kuhu lubatakse rajada Muuga sadama kai nr
  19. Läbi pole viidud detailplaneeringu ja seadusega nõutavat keskkonnamõju hindamist. Nähtuvalt kaebuse sisust esitas taotleja ehitusloa vaidluses väiteid, mis on seotud kehtiva detailplaneeringu realiseerimisega (nt väited katastriüksuste piiride kohta ja selle kohta, et pole selge, kuhu lubatakse rajada kai nr 17) ja millele kohus peab kaebust lahendades eeldatavasti hinnangu andma. 6.
  20. Maardu Linnavalitsus asus seisukohale, et kuni kohtuvaidluse lõpuni pole võimalik kaebaja taotluse suhtes detailplaneeringu algatamise/mittealgatamise otsust teha, sest kaebaja taotluse lahendamine, st taotletud detailplaneeringu algatamine/mittealgatamine sõltub sellest, kas kehtiva detailplaneeringuga määratud olemasolev ehitusõigus võimaldab territooriumi valdajal kavandatut realiseerida või mitte, st kas on PlanS § 9 lõikes 2 sätestatud ülesandeid, mis vajavad taotluses näidatud katastriüksuste piires detailplaneeringuga lahendamist (nt PlanS § 9 lg 2 p 1, p 7 ) Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Vastustaja peab taotluse lahendamisel oluliseks kohtulahendit haldusasjas 311-2654, mis peaks andma vastustajale teavet olemasoleva detailplaneeringu realiseerimise kohta, et vastustajal oleks võimalik teha põhjalikult kaalutletud otsus, kas taotletud detailplaneering tuleb algatada või tuleb algatamisest keelduda. 6.
  21. PlanS ei sätesta detailplaneeringu algatamise ettepaneku menetlemiseks mingeid tähtaegu, samuti ei sätesta tähtaegu Maardu linna ehitusmäärus. Kaebuse esitaja viidatud ehitusmääruse p 3.
  22. sätestab EhS § 16 sätestatud kirjaliku nõusoleku menetlemise tähtaja ja ei ole kohaldatav detailplaneeringu algatamise otsustamise menetluses. Kaebaja on oma taotluse p-s 2.
  23. viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele nr 3-3-1-5608, milles on öeldud, et „kuigi haldusmenetluse regulatsioon otseselt ei käsitle menetluse peatamise võimalusi, on menetluse peatamine kooskõlas haldusmenetluse üldpõhimõtetega olukorras, kus menetluse jätkamine tooks kaasa asja ebaõige otsustamise“. Vastustaja on seisukohal, et asja võimalikult õigeks otsustamiseks on vajalik kogu asjassepuutuv teave, sh ka kohtu seisukoht vaidlustatud ehitusloa väljaandmise õiguspärasuse kohta, sest kaebaja on ehitusloa vaidlustanud muuhulgas põhjusel, et see ei vasta kehtivale detailplaneeringule (vastustaja on teisel seisukohal), samuti võib lahendist selguda, kas objektiivselt on üldse PlanS § 9 sätestatud ülesandeid, mida taotletav planeering peaks lahendama, st kas taotletaval planeeringul saab olla eesmärk. OÜ Hendrikson ja Ko eksperthinnang ei saa anda vastuseid õiguslikele küsimustele, sest tegemist pole õigusekspertidega. 6.
  24. Vastustaja märgib, et kaebaja esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse motiivides ei kajastu ükski PlanS § 9 lõikes 2 sätestatud ülesanne. Kehtiv seadus ei näe ette ebaseaduslike ehitiste seadustamist detailplaneeringu muutmise abil ega kohusta mistahes ebaseadusliku ehitustegevuse puhul algatama detailplaneerimise menetlust. Kaebaja ainuke eesmärk taotluse esitamisel näib olevat igasuguse ehitustegevuse peatamine. Selline olukord ei saa aga olla detailplaneeringu algatamise eesmärgiks, see saab kaasneda detailplaneeringu menetlusega vaid juhul, kui ehitustegevus võib muuta võimatuks menetletava detailplaneeringu realiseerimise tulevikus ja selleks on ülekaalukas avalik huvi. Kuna taotleja ei ole näidanud oma taotluses detailplaneeringu algatamise eesmärke PlanS § 9 mõttes, on vastustajal seda keerulisem ja aeganõudvam taotluse menetlemine, sest asjakohaste ülesannete määratlemata jätmine taotluses ei pruugi ilmtingimata tähendada, et detailplaneeringul eesmärk puuduks või et neid ülesandeid, mida oleks vaja lahendada, tegelikult poleks. Sellises olukorras ei saa väita, 5 et vastustaja viivitaks põhjendamatult detailplaneeringu algatamise/mittealgatamise otsustamisega, kui soovib saada kehtiva detailplaneeringu realiseerimisega seonduvast võimalikult põhjalikku ülevaadet. 6.
  25. Vastustaja ei ole veel hinnanud detailplaneeringu algatamise taotlust sisuliselt ning ei ole teinud selles osas otsustust. Menetluse peatamine ei riku vastustaja hinnangul kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, sest kaebuse esitaja on sidunud oma subjektiivsete õiguste riive PlanS § 10 lg 1 alusel detailplaneeringu algatamisest keeldumisel tehtud kaalutlusvigadega. Kuna vastustaja ei ole teinud detailplaneeringu algatamisest keeldumise otsust, ei ole ta veel kuidagi saanud selles osas teha kaalutlusvigu, vastupidi, vastustaja üritab selliseid vigu vältida, kogudes võimalikult palju asjakohast teavet asja õigeks otsustamiseks ja otsuse põhistamiseks. 6.
  26. Kaebaja on esitanud ka taotluse keskkonnamõju hindamise algatamiseks. KeHJS § 3 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Seega eeldab keskkonnamõju hindamise algatamine vastava tegevusloa taotluse olemasolu. Otsus algatada detailplaneering võib endaga kaasa tuua keskkonnamõju hindamise algatamise. Keskkonnamõju hindamise algatamine ilma, et oleks teada kavandatav tegevus ja esitatud vastav taotlus, ei oleks õiguspärane. Seetõttu saab keskkonnamõju hindamise algatamise/mittealgatamise otsuse teha koos detailplaneeringu algatamise/mittealgatamise otsusega. KOHTU PÕHJENDUSED
  27. Kaebusele esitatud vastustaja vastuse kohaselt ei ole ta veel hinnanud kaebaja taotlust sisuliselt ega teinud selle kohta otsust, vaid otsustatud on taotluse menetlemine peatada. 16.12.2011 kirjas (tlk 33) on Maardu Linnavalitsus teabenõudele vastamise korras teavitanud kaebajat, et kuni ehitusloa üle toimuva kohtumenetluse lõppemiseni ei ole Maardu Linnavalitsusel piisavalt teavet uue detailplaneeringu algatamise/mittealgatamise otsustamiseks. Kirjas on selgitatud, et ehitusluba on vaidlustatud muuhulgas põhjusel, et ehitusloa andmist peetakse mittekooskõlas olevaks detailplaneeringuga. Kaebaja taotluse menetlemisel tuleks välja selgitada nii Konteinerterminali valdaja kui maaomaniku seisukoht. AS Tallinna Sadam kui valdaja on teatanud, et ei soovi detailplaneeringu algatamist. Detailplaneeringu algatamise otsustamiseks tuleks kindlaks teha detailplaneeringuga lahendatavad ülesanded. Selleks on vajalik saada ammendav ülevaade kehtiva detailplaneeringu realiseerimisest. Kohus on seisukohal, et kuigi eelkäsitletud kirjas ei ole selgesõnaliselt märgitud, et taotluse menetlemine peatatakse kuni ehitusloa üle toimuvas kohtumenetluses lahendi jõustumiseni, on võimalik viidatud kirja selliselt tõlgendada arvestades ka vastustaja kohtumenetluses esitatud seisukohta, et menetlus peatati. Seega saab kohus hinnata menetluse peatamise kui menetlustoimingu õiguspärasust. Kuna kaebaja on tegevusetuse või viivituse õigusvastasuse tuvastamise taotlused esitanud alternatiivsena (juhul, kui kohus peaks tuvastama, et menetlust peatatud ei ole), siis kohus neid taotlusi ei käsitle.
  28. Riigikohtu halduskolleegium on otsuses haldusasjas nr 3-3-1-56-08 leidnud, et menetluse peatamine on menetlustoiming ja menetluse peatamise alus tuleneb haldusmenetluse 6 üldpõhimõtetest. Kaebaja väidab kaebuses, et soovib kaitsta esitatud kaebusega menetluslikku õigust. Kaebaja viitab PlanS § 10 lg-le 1, mis sätestab, et iga isik võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. PlanS § 10 lg 5 kohaselt detailplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus on otsustanud detailplaneeringu algatamiseks esitatud taotluse menetlemise peatada.

§ 45

lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei ole kaebajal kaebeõigust oma menetlusliku õiguse kaitsmiseks ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.

  1. Kui lähtuda kaebaja väitest esialgses kaebuses, et detailplaneering tuleks algatada ainuüksi ebaseadusliku ehitamise faktist tulenevalt ning samuti põhjusel, et välistatud ei ole edaspidiselt kaebaja territooriumile tekkiv negatiivne mõju, siis võib järeldada, et kaebaja soovib siiski seostada taotluse esitamise ja menetlemise peatamise ka oma mittemenetluslike õigustega. Kohus leiab, et sellisel juhul tuleb kaebus jätta rahuldamata, kuna menetluse peatamine oli õiguspärane. Vastustaja on õigesti märkinud, et detailplaneeringu algatamise taotluses ei ole välja toodud PlanS § 9 lg 2 kohast detailplaneeringu ülesannet ning kehtiv seadus ei näe ette ebaseaduslike ehitiste (mida kaebaja väidab) seadustamist detailplaneeringu muutmise abil ega kohusta mistahes ebaseadusliku ehitustegevuse puhul algatama detailplaneerimise menetlust. Sellist ülesannet planeerimisseaduse viidatud sättest ei tulene. Samas ei ole välistatud detailplaneeringu algatamine, kui selgub, et valminud ehitis ei vasta detailplaneeringule ning planeeringuala omanik (või valdaja) soovib algatada detailplaneeringu menetluse, et kohalik omavalitsus kaaluks, kas detailplaneeringu muutmine (vastavaks olemasolevale olukorrale) on põhjendatud. Kohalikul omavalitsusel ei ole keelatud kaaluda ka väljaantud lubade kehtetuks tunnistamist. Kuna väidetavat ebaseaduslikku ehitist ei pea seadustama detailplaneeringu menetluse kaudu ning eelmärgitud õiguslike hinnangute ja faktiliste asjaolude osas on vaidlus, ei ole võimalik väita, et kohalikul omavalitsusel oli detailplaneeringu algatamise kohustus ning käimasolev kohtumenetlus ei mõjuta taotluse lahendamist. Kaebaja lähtub taotluses ja kaebuses eeldusest, et tema väited, mis tuginevad OÜ Hendrikson ja Ko 2011.aastal koostatud eksperthinnangule on tõesed ja vastustaja peaks nendega nõustuma ning detailplaneeringu menetluse algatama. Selline eeldus on ilmselgelt ekslik ja ebaloogiline. Maardu Linnavalitsuse 13.10.2011 korraldusega nr 382 anti AS-ile Tallinna Sadam välja ehitusluba konteinerkraana rööbastee rajamiseks kail nr
  2. Sellele esitatud kaebuses haldusasjas nr 3-11-2654 on kaebaja poolt sisuliselt väidetud, et kai rajamise ehitusluba ja detailplaneering on vastuolus, millest tulenevalt ei ole võimalik rajada konteinerkraana rööbasteed ehitusloaga lubatud mahus, samuti kaasneb sellise tegevusega keskkonnamõju, mida varasemalt ei ole hinnatud. 7 Seega kaebaja enda teises haldusasjas esitatud kaebusest tulenevalt on tekkinud õiguslik vaidlus, milles võidakse kohtu poolt anda õiguslik hinnang, mis võib omada tähtsust detailplaneeringu algatamise taotluse lahendamisel. Kuigi vastustaja saanuks teha taotluse menetlemisel täiendavalt mõne menetlustoimingu (nt küsida vastuse detailplaneeringu algatamise taotlusele Eesti Vabariigilt, mille küsimata jätmist kaebaja ette heidab), ei too see kaasa menetluse peatamise õigusvastasust. Eelnevast tulenevalt ja lähtudes HMS § 5 lg-st 2 tulenevast menetlusökonoomia põhimõttest on vastustaja peatanud menetluse õiguspäraselt.
  3. Kohus nõustub vastustajaga, et tulenevalt KeHJS § 3 punktist 1 ei saa keskkonnamõju hindamist algatada ilma, et oleks teada kavandatav tegevus. Seega ei saa seda otsustada enne detailplaneeringu algatamise otsustamist. Kuna detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemise peatamine on õiguspärane, ei saa õigusvastaseks pidada ka keskkonnamõju hindamise algatamise taotluses menetluse peatamist.
  4. Esitatud kohustamistaotluseid ei ole võimalik rahuldada, kuna kohus jätab õigusvastasuse tuvastamise nõuetes kaebuse rahuldamata.
  5. Seega kohus leiab, et kaebus on täielikult põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
  6. Vastustaja menetluskulude nõuet esitanud ei ole. Kaebaja menetluskulud jäävad

§ 108lg 1 esimese lause kohaselt tema enda kanda.

Kristina Maimann Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.