Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud kostja AS´i kanda. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist 1 2-12-36075 istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjatel tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi AS SEB Pank arvelduskontole nr 10220034796011 või Swedbank AS arvelduskontole nr 221023778606, viitenumber 3100057358. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud GS (seaduslik esindaja JS) esitas 11.09.2012.a. Pärnu Maakohtule avalduse AS vastu maksekäsu kiirmenetluses elatise nõudes. Kohus tegi 21.09.2012.a. võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 01.10.2012.a. Võlgnik esitas 10.10.2012.a. nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus andis 22.10.2012.a. määrusega avalduse üle hagimenetlusse Harju Maakohtule. Harju Maakohus määras 24.10.2012.a. määrusega jätkata GSi hagi AS vastu elatise nõudes menetlemist hagimenetluses ning määras hagejale tähtaja hagiavalduse esitamiseks. 07.11.2012.a. esitas hageja kohtule hagiavalduse, mille Harju Maakohus 09.11.2012.a. määrusega käiguta jättis. 26.11.2012.a. esitas hageja täiendatud hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt hageja seadusliku esindaja ja kostja abielust sündis XXX.a. poeg GS. 16.09.2009.a. registreeriti Tallinna Perekonnaseisuametis abielulahutus hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel. Umbes jaanuaris 2009.a. kolis kostja ära perekonna ühisest eluasemest. Alates sellest ajast ei ole kostja osalenud lapse ülalpidamisel. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 240 eurot, elatis tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (200 x 12 kuud) summas 2400 eurot ning viivis 8% aastas elatise ja elatise võla maksmise viivitamisel alates kohtuotsuse tegemisest või alternatiivselt kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 10.12.2012.a. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused
lg 1 tulenevalt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas võib piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 2 2-12-36075 Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse, kuna hageja on esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hagi on osaliselt asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad
Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 alusel on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama. PKS § 100 lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Lõike 4 kohaselt makstakse elatist kalendrikuu eest ette. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Tulenevalt
lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega osaliselt õiguslikult põhjendatud. Hageja on 31.01.2013.a. esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hagi kuulub rahuldamisele vastavalt perekonnaseadus § 96, § 97 lg 1, § 100 lg 1, § 108 ja § 120 lg 4. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis alates hagi esitamisest summas 240 eurot ning tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist summas 2400 eurot (200 x 12 kuud). Kohus on seisukohal, et väljamõistetud elatiselt viivise nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on PKS. Poolte vahel ei ole lepingust tulenevat võlasuhet ning seega ei ole tegemist võlaõigusliku nõudega, millelt saaks võlaõigusseaduse (VÕS) alusel viiviseid välja mõista. Tulenevalt
lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Sellest tulenevalt jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.