TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-3359 Otsuse kuupäev 09.05.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Metsamaahalduse AS esindaja v.adv. Indrek Lillo kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 22.09.2010 maksuotsuse nr. 12.2-3/2894-12 peale. Asja läbivaatamise kuupäev 18.04.2011, avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Metsamaahalduse AS juhatuse liige Juhan Kütt, esindaja v.adv. Indrek Lillo; Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse esindaja Jaanek Lips Resolutsioon Jätta rahuldamata Metsamaahalduse AS esindaja v.adv. Indrek Lillo kaebus haldusasjas 3-10-
- Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 08.06.2011 Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolude kirjeldus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus on läbi viinud maksuhalduri 25.03.2010 korralduse nr. 12.2-3/2894-1 alusel Metsamaahalduse AS suhtes üksikjuhtumi kontrolli, mille käigus kontrollis Metsamaahalduse AS käibe- ja tulumaksu arvestamise ning tasumise õigsust tulenevalt ostutehingutest Treiel grupp OÜ-ga (alates 28.08.2009 kannab ärinime Antero Development OÜ) maksustamisperioodidel jaanuar 2009 kuni aprill
- Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohast tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on toodud maksuhalduri 04.08.2010 kontrollaktis nr. 12.2-3/2894-
- Maksuhaldur andis 05.08.2010 Metsamaahalduse AS-le kontrollakti allkirja vastu kätte ning määras kontrollaktis toodud asjaoludega mittenõustumise korral eriarvamuse esitamise tähtajaks 18.08.
- Kaebuse esitaja on esitanud 18.08.2010 eriarvamuse kontrollaktile, milles ei nõustu kontrollaktis toodud järeldustega ega tõendite hindamise metoodikaga. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus edastas Metsamaahalduse AS-le 22.09.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/2894-12, mille kohaselt kohustas kaebuse esitajat tasuma käibemaksu summas 95 466 krooni ja tulumaksu summas 166 361 krooni. Maksuotsuse kohaselt on maksuhaldur kindlaks teinud, et Metsamaahalduse AS on käibedeklaratsioonil teinud mahaarvamisi väidetavate tehingute kohta, mida tegelikult Treiel grupp OÜ-ga ei ole toimunud, vormistatud on ostuarvete alusel sisendkäibemaksu 95.466.krooni, deklareerides sama summa võrra vähem käibemaksukohustust ning teinud pangakontolt ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid 625.834.- krooni, jättes deklareerimata maksudeklaratsioonil vorm TSD tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 166.361.- krooni. Kokku on Metsamaahalduse AS jätnud maksukohustusi deklareerimata 261.827.- krooni. 27.12.2010 esitas Metsamaahalduse AS kaebuse Tartu Halduskohtule, milles palub kohtul maksuotsus nr 12.2-3/2894-12 22.09.2010 tühistada. Kaebuse esitaja on seisukohal, et maksuotsuse rajamine erinevatele alternatiivsetele alustele ei ole õiguspärane ega kooskõlas hea halduse põhimõtetega. Kaebuses leitakse, et maksuhaldur on alusetult tuginenud erinevatel, teineteist välistavatel asjaoludel maksuotsuse põhistamisel ning kaebuse esitaja ei saa seetõttu üheselt aru, mida maksuhaldur talle ette heidab, mistõttu on kaebuse esitaja hinnangul rikutud maksumenetluse põhimõtteid ning uurimisprintsiipi ja haldusakti motiveerimisekohustust. Samuti on kaebuse esitaja asunud seisukohale, et teenuse soetamise osas Antero Development OÜ-lt (kuni 28.08.2009 ärinimi Treiel grupp OÜ) on maksuhaldur tuginenud enda tõlgendusele J. Pihu ja J. Kütt ütlustest ning teinud kaebuse esitaja arvates põhjendamatult järeldusi nende ütluste vastuolulisuse ja ebausaldusväärsuse osas asjasse mittepuutuvatest asjaoludest, maksuhaldur on hinnanud maksumenetluses kogutud tõendeid vääralt ning jättes kaebuse esitaja poolt eriarvamuses viidatud tõendid kogumata. Kokkuvõtteks leiab kaebuse esitaja, et maksuotsuses toodud järelduses puudub õiguslik alus Treiel grupp OÜ-lt soetatud raie- ja väljaveo teenuselt sisendkäibemaksu summa mahaarvamise piiramiseks ja ettevõtlusega mitteseotud kulude arvestamiseks, mistõttu on ebaõigesti määratud ka tulumaks, sest käesolevas asjas ei ole kaebuse esitaja hinnangul kahtluse alla seatud teenuse tegelikku osutamist ja kuna maksuhaldur ei ole tõendanud kaebuse esitaja poolt tasutud rahasummade tagastamist kaebuse esitajale, siis kaebuse esitaja arvates ei esine ka ühtegi teist asjaolu, mis viitaks kaebuse esitaja seotusele maksupettusega. Kohtuistungil antud seletuste kohaselt on kaebaja kontrollinud Treiel grupp OÜ firma olemasolu ning seda , et firma on käibemaksukohustuslane, seega on kaebaja täitnud omapoolse hoolsuskohustuse. Kaebaja leiab, et maksuhalduris oleks pidanud kahtlust tekitama asjaolu, et kaebajale süüks pandud maksudest kõrvalehoidmise taga võiks olla hoopis Metsaharvenduse OÜ ning sellega võis seotud olla Jaanus Pihu. Kaebaja märgib, et käesoleva kaasuse lahendamisel on oluline see, kas arvetel märgitud tööd tegelikult teostatud on. Kaebaja kinnitab, et vastav töö on reaalselt teostatud ning kui maksuhaldur väidab, et Treiel grupp OÜ seda teinud ei ole, tuleks maksuhalduril endal välja selgitada, kes selle töö ära tegi. Kuna maksuhaldur ei ole maksuotsuses jõudnud järeldusele, et kaebaja ei ole Treiel grupp OÜ-lt teenust ostnud , siis ei ole maksuhaldur aktsepteerinud nimetatud äriühingu arveid ka kuludokumentidena tulumaksuarvestuses. Kaebaja on seisukohal, et tegemist on ettevõtlusega seotud väljamaksetega ning maksuhalduri väljendatud seisukoht maksuotsuses on ebaõige, et Metsamaahalduse AS on teinud kontrollitaval perioodil ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid ja jätnud sellelt arvestamata, deklareerimata ja maksuhalduri pangakontole üle kandmata tulumaksu summas 166.361.- krooni. Samuti on ebaõige maksuhalduri järeldus, et Metsamaahalduse AS-l puudub õigus Treiel grupp OÜ poolt väljastatud arvete alusel arvestada sisendkäibemaksu hulka kokku 95.466.- krooni. Kaebaja taotleb maksuotsuse tühistamist ning kohtukulude väljamõistmist. Kaebaja on esitanud kohtuistungil menetluskulude nimekirja. Vastustaja seisukoht Vastustaja ei nõustu Metsamaahalduse AS-i kaebuses toodud väidetega ja on seisukohal, et kaebuses esitatud väited ei anna alust 22.09.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/2894-12 tühistamiseks. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja hinnanguga vaid märgib esmalt, et maksupettuse kahtluse korral tuleb kaebuse esitajal esitada tõendid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetele märgitud äriühinguga toimunud. Kaebuse esitaja on ise koostanud Treiel grupp OÜ nimel arved, millel on näidatud raie- ja väljaveo kompleksteenuse maht, mis ei ühtinud tegelikult kaebuse esitaja poolt Metsaharvendus OÜ-le Teeriko kinnistult müüdud ja Metsaharvendus OÜ poolt vahelattu veetud veoselehtedel näidatud mahuga, mistõttu kaebuse esitaja poolt OÜ Treiel grupp nimel koostatud arved ei kajasta ka seetõttu tegelikult toimunud tehinguid. Vastustaja on märkinud, et olukorras, kus isik teadis või pidi teadma dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas dokumenti siiski maksukohustust vähendavana oma maksudeklaratsioonis, on vastustaja hinnangul tegemist pahauskse ostjaga. Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks puudub kaebajal õigus, kui ta teadis või pidi teadma, et tehingu teiseks pooleks ei ole arvel näidatud käibemaksukohustuslane, sest käibemaksukohustuse puhul on oluline tehingu teise poole tuvastamine. Tulumaksu osas märgib vastustaja, et lugeda teenus ettevõtlusega seotud kuluks, tuleb tuvastada, et konkreetne teenus saadi just nende konkreetsete väljamaksete eest, mis tehti varifirma arvelduskontole ja sealt koheselt sularahas välja võeti. Seega kui arved on koostatud kaebuse esitaja poolt fiktiivse tehingu näitamiseks, ei ole see usaldusväärne tõend ka selles, et arvete saaja (kaebuse esitaja) on kulutusi teinud teenuse soetamisel mõnelt muult isikult, kui arvetel on märgitud ebaõige müüja. Maksuhaldur on märkinud, et Maksukorralduse seaduse § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma on määratud valesti. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja seda alljärgnevatel asjaoludel: Maksukorralduse seaduse § 95 lg 1 alusel teeb maksuhaldur maksusumma määramiseks maksuotsuse. Maksuotsus on MKS § 46 sätestatud nõuetele vastav haldusakt. Vastavalt MKS § 95 lg 2 kohaselt peab maksuotsusest selguma, kuidas maksusumma on määratud. Tegemist on haldusakti motiveerimise kohustusega. Maksu- ja Tolliameti valduses oleva teabe kohaselt on tekkinud maksuhalduril kahtlus, et perioodil 01.01.2009 kuni 30.04.2009 võib Metsamaahalduse AS olla oma maksuarvetuses kasutanud Treiel grupp OÜ (alates 28.08.2009 ärinimi muutunud Antero Development OÜ) nimel väljastatud tegelikkusele mittevastavaid arveid. Asja materjalide juures on Treiel grupp OÜ rekivisiitidega arved: arve nr. 1/09 summas 129.093.89, arve nr. 2 summas 259.461.47, arve nr. 3 summas 220.546.96 ja arve nr. 4 summas 16.731.46, kokku eelnimetatud arvete alusel on Metsamaahalduse AS kandnud oma Swedbank pangakontolt summas 220.546.96 krooni ja SEB Pangakontolt summas 405.286.82 krooni, kokku 625.833,78 krooni (625.834.-). Arvete esitajaks oli Treiel grupp OÜ ja pakutud teenuseks oli raie ja väljavedu. Maksuhaldur on võtnud Metsamaahalduse AS juhatuse liikmelt Juhan Kütt´ilt seletuse, mille kohaselt Metsamaahalduse AS tegevuseks on metsade haldamine - kõik metsamajanduslikud tööd, metsakultuuride rajamine, maapinna ettevalmistamine, toorendite hooldus, metsade valve, hindamine ja raie. Juhan Kütt´i sõnul tegeles tehingutega nende töötaja Jaanus Pihu. Juhan Kütt ise tegeles äriühingu juhtimisega. Juhan Kütti sõnutsi toimus töö Teeriko kinnistul Kose vallas ning Jaanus Pihu leppis kokku tehingupartneritega hinnad ning kohtus töömeestega ja võttis töö vastu, arved koostas Treiel grupp OÜ. Juhan Kütt väidab kohtuistungil, et käis objektil vaatamas ning ei märganud , et töödega oleks olnud probleeme, leping on sõlmitud Treiel grupp OÜ-ga ning J. Kütt peab võimalikuks , et Treiel grupp OÜ kasutas alltöövõttu. Teeriko kasvava metsa ostmine toimus Vestman Varahalduselt 2008.a. ning Juhan Kütti seletuste kohaselt ei võimaldanud ilmastik teha raiet enne kui 2008 detsembrist kuni
- jaanuarini. Jaanus Pihu on andnud maksuhaldurile seletuse, mille kohaselt ta töötas metsameistrina kuni 27.08.2009 Metsamaahalduse AS-s, tema sõnutsi ta ei mäleta, kuidas ta sai kontakti Treiel grupp OÜ-ga, samuti ei teadnud J. Pihu, kas OÜ Treiel grupp OÜ-l olid metsatöömasinaid või omas ta töötajaid. Tööd on alustatud peale lepingute sõlmimist 2008, töömeestega kohtunud ei ole. J. Pihu on väitnud, et tema ei tea Treiel grupp OÜ-st midagi, on vaid kontrollinud äriregistri andmeid, kuid ei kontrollinud osaühingu käibemaksukohustuslaste registrisse kandmist. Treiel grupp OÜ on kantud registrisse 12.12.2008, seega mõni päev enne 15.12.2008 lepingu (töövõtuleping raietöödeks , mis on sõlmitud Treiel grupp OÜ ja Metsamaahalduse AS vahel) sõlmimist. J. Pihu ei teadnud Treiel grupp OÜ kontaktandmeid, kas äriühingul on töötajaid ja metsatöömasinaid, kuigi oleks pidanud olema teenuse tellijana huvitatud äriühingust, kellega lepingu sõlmib. J. Pihu on selgitanud, et koostas arved ise ning saatis need posti teel OÜ-le Treiel grupp. Posti teel saatmise kohta dokumendid puuduvad ning samuti ei ole poolte vahel esitada sõlmitud kokkulepet selle kohta, et Metsamaahalduse AS väljastab arve ning Treiel grupp OÜ aktsepteerib seda. Sellest tulenevalt võib lähtuda asjaolust, et Treiel Grupp OÜ ei ole Metsamaahalduse AS poolt koostatud arveid näinud. Tegelik arve väljastamise kohustus on Treiel grupp OÜ-l. Kuna Jaanus Pihu on ise tunnistanud, et kirjutas arved ise Treiel grupp OÜ nimel ning on kohtunud Treiel grupp OÜ-ga ainult lepingu allkirjastamisel ning kuna maksuhalduri poolt viidatud lepingu (töövõtuleping 15.12.2008) artikkel 4 p. 4.2.7, mille kohaselt ei olnud Treiel grupp OÜ-l lubatud kasutada Metsamaahalduse AS nõusolekuta teenuse osutamisel alltöövõttu, seega pidi Treiel grupp OÜ tegema ise raietööd ja metsaveotööd. Kuna aga puudusid Treiel grupp OÜ-l töötajad ja masinad, ei saanud ta osutada raie ja metsa väljaveo teenust. Nimetatud lepingu p. 4.2.8 ja 4.2.9 tulenevalt pidi Treiel grupp OÜ üle andma Metsamaahalduse AS-le kokku veetud metsamaterjali vastavate aktide alusel, kuid Jaanus Pihu on oma seletustes maksuhaldurile väitnud, et tööde üleandmist ei toimunud ning pole koostatud ka tööde üleandmise- ja vastuvõtmise akte. Maksuhaldur on teinud järelepärimise Keskkonnainspektsiooni Põhja Regioonile teabe saamiseks kinnistul /Teeriko/ toimunud raiete kohta, mille kohta on teatatud, et raielangid vastasid kinnitatud teatisele, kuid raiete tegemise aeg ei ole Keskkonnainspektsioonile teada. Samuti ei osanud raiete tegemise aja kohta seletust anda Jaak Vomm, kes töötas Metsamaahalduse AS-s müügijuhina, kelle ülesandeks oli kasvava metsa raieõiguse ostumüügitehingute teostamine, ümara metsa müük. Jaak Vommi sõnul toimus kasvava metsa raieõiguse ostumüügi teostamine Metsamaahalduse AS-le põhjusel, et Metsamaahalduse AS ja AS Vestman Varahaldus on samasse kontserni kuuluvad äriühingud, kelle tegevuseks on raie ja metsa väljavedu. Samuti ei teadnud Jaak Vomm, kes Teeriko kinnistul töötasid ning ei teadnud kui palju Teeriko kinnistul tegelikult raiet tehti. Treiel grupp OÜ (juhatuse liige Urmas Ainsalu) on registrisse kantud 12.12.2008 (alates 28.08.2009 Antero Development OÜ, juhatuse liige Antero Keskküla). Maksuhalduri andmetel on Treiel grupp OÜ registreeritud käibemaksukohustuslasena ajavahemikul 16.12.200831.08.2009 ning maksuhalduri andmetel Treial grupp OÜ ei oma sõidukeid ega metsatöömasinaid. Urmas Ainsalu väidete kohaselt on käibedeklaratsioonides deklareeritud ainult transporditeenuse vahendamine ning ta ei ole teadlik, kuidas raamatupidamisdokumente vormistatakse, kas arvutis või käsitsi. Maksuhaldurile on suulise seletuse andnud ka Antero Keskküla, kes ostis ära Treial grupp OÜ firma. A. Keskküla seletuste kohaselt oli ajalehes „Kuldne Börs“ OÜ Treial grupi müügikuulutus ning Urmas Ainsalu on väitnud, et müüdav firma tegeleb teede ehitusega ning põhivara firmal puudub. Maksuhaldur on näidanud A. Keskkülale kontrollitava tehinguga seonduvaid OÜ Treiel grupp rekvisiitidega arveid, mille kohta on A.Keskküla väitnud, et tema ei teadnud, et firma tegeles metsa raiega ning ta pole ka ühtki dokumenti saanud ning ei oska midagi Treiel grupp OÜ tegevuse kohta, Metsamaahalduse AS, Juhan Kütti, Jaanus Pihu ega Jaak Vommi kohta öelda. Kokkuvõttes on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et Treiel grupp OÜ ei ole teinud raietöid ega osutanud metsa väljaveoteenust Metsamaahalduse AS-le, kuna Treiel grupp OÜ puudus reaalne majandustegevus, puudusid töötajad ja metsatöömasinad ning on registreeritud käibemaksukohustuslaste registris 16.12.2008 , vahetult pärast 15.12.2008 lepingu sõlmimist, Treiel grupp OÜ pangakontole laekunud raha on sularahana välja võetud, Treiel grupp OÜ ei andnud üle dokumente firma müümisel uuele omanikule, millest võib järeldada, et raamatupidamisdokumendid üldse puudusid. Samuti ei olnud Metsamaahalduse AS omandis kasvava metsa raieõigust koguses 1113 tm tõendatud, mistõttu ei saanud teenuse osutaja ka sellises koguses metsaraiet teha ja seda vedada. Metsamaahalduse AS volitatud esindaja Jaanus Pihu seletuste kohaselt ei olnud ta metsas väidetavaid Treiel grupp OÜ töötajaid näinud ning koostas arved ise Treiel grupp OÜ nimel. Sellest tulenevalt on maksuhaldur asunud õigesti seisukohale, et Treiel grupp OÜ ei ole arveid ise näinud ning puudub ka kinnitus arvete aktsepteerimise kohta. Samuti ei osanud Jaanus Pihu selgitada maksuhaldurile, kuidas sai 15.12.2008 lepingust tuleneva tööde teostajaks märgitud (valmis trükitud varem) just Treiel grupp OÜ, kui tööde teostaja nimi selgus Jaanus Pihu seletuste kohaselt alles metsas selle allkirjastamisel. Lepingupoolte ainukene kohtumine toimus lepingu allkirjastamisel, kuid J. Pihu ei tuvastanud isikut, kes tuli Treiel grupp OÜ esindama lepingu allkirjastamisel. Kuigi Jaanus Pihu on oma seletuses maksuhaldurile väitnud, et tavaliselt koostatakse metamaterjalide üleandmisel ka aktid, siis Treiel grupp OÜ puhul seda ei tehtud. Maksuhaldur ei ole antud asjas vaidlustanud metsaraie ja metsa väljaveo toimumist, kuid leiab kogutud tõendite põhjal, et Treiel grupp OÜ poolt pole arvetel märgitud teenust osutatud. Samuti ei ole Metsamaahalduse AS avaldanud teavet tegeliku teenuse osutaja kohta. Kui leping ja arved on koostatud fiktiivse tehingu kohta, ei ole see usaldusväärne tõend. Seega on Metsamaahalduse AS mahaarvamisi teinud väidetavate tehingute kohta, mida tegelikult Treiel grupp OÜ-ga ei toimunud, vormistatud on ostuarvete alusel sisendkäibemaksu ja tehtud on pangakontolt ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid ning maksuhalduril ei ole maksumenetluses tuvastatud asjaolude tõttu võimalik Treiel grupp OÜ nimel väljastatud algdokumente Metsamaahalduse AS õiguspärase maksukohustuse tuvastamisel arvesse võtta. Eeltoodut arvesse võttes on alust arvata, et Metsamaahalduse AS oli teadlik tegelikust tegevusest ja maksupettusest, kuna Treiel grupp OÜ tegutsemise eesmärgiks oli maksupettus. Usutavaks saab pidada , et Treiel grupp OÜ-le tehtud väljamaksed kontole liikusid tagasi Metsamaahalduse AS-le. Maksuhaldur on tuvastanud, et Treiel grupp OÜ-le laekunud summad on Treiel grupp OÜ koheselt sularahana välja võtnud. Lähtuvalt Treiel grupp OÜ konto väljavõttest on maksuhalduril piisavalt andmeid, mis viitavad sellele, et sularaha on Treiel grupp OÜ juhatuse liige temale väljastatud kaardiga ca 10 000 krooni kaupa välja võtnud koheselt pärast kaebuse esitaja poolt tehtud vastavaid ülekandeid ning on eluliselt usutav , et nimetatud suunatud ja koordineeritud tegevus toimus tõenäoliselt just kaebuse esitaja teadmisel ja kontrolli all. Kaebaja on väitnud, et on piisava hoolsusega täitnud maksumaksja kohustust ning tema meelest on maksupettuse toime pannud Metsaharvenduse OÜ ning maksuhaldur ei ole seda välja selgitanud. Kohus asub siinjuures seisukohale, et ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuametil on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses. Osavõtt maksupettusest võib tähendada näiteks seda, et ostja poolt müüjale käibemaksuna tasutud rahasumma tagastatakse ostjale või ostjaga seotud isikutele, see tähendab, et ostja saab maksupettuses majanduslikku kasu. Riigikohus on asunud seisukohale haldusasjas 3-3-1-50-03, et ebamõistlik on panna kahtluse korral tegeliku müüja väljaselgitamise kohustus maksuhaldurile või kohtule, sest müüja väljaselgitamine võib osutuda võimatuks või ülemäära aeganõudvaks. Kui arvel märgitud müüja pole tegelikult kaupa või teenust osutanud ja on põhjendatud kahtlus , et ostja osaleb käibemaksupettuses ning ostja ei esita selle kõrvaldamiseks täiendavaid tõendeid, siis puudub ostjal käibemaksu mahaarvamise õigus. Tulumaksuosas peab kuludokument võimaldama tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel. Hoolsusnõuete täitmine seose müüja isiku tuvastamisega pole tulumaksu osas oluliseks peetud. Käibemaksu puhul on oluline müüja isiku tuvastamine, kuna ainult käibemaksukohustuslasest müüjal on õigus lisada arvel kauba hinnale käibemaks. Käibemaksuseaduse § 29 lg 3 p. 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Käibemaksuseaduse § 31 lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS § 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. KMS § 37 kohaselt kui arve on korrektselt vormistatud, kuid selle sisu ei vasta tegelikule majandustehingule, ei saa pidada arvet nõuetekohaseks. Kaebajal oli soov saada tagasi sisendkäibemaksu tehingute arvel, mida ei ole toimunud . Kuna Metsamaahalduse AS on esitanud tehingute kohta andmeid, mida tegelikult ei toimunud, on rikkunud KMS § 24 sätestatut. Seega on maksuhalduril tasumisele kuuluv käibemaksusumma arvutatud tulenevalt kogutud andmete ja KMS § 29 lg 1 sätetest tuleneva metoodika alusel ning määratud käibemaksusumma on 95.466.- krooni. Kontrolli käigus on tuvastanud maksuhaldur, et Metsamaahalduse AS on raamatupidamises kajastanud raie ja väljaveo teenuse ostmist Treiel grupp OÜ-lt 625.834.- krooni. Kuna kaebaja ei ole nimetatud äriühingult teenust ostnud, ei ole see ettevõtlusega seotud väljamakse. Kuna Metsamaahalduse AS ei ole tõendanud maksuhaldurile, mille eest ta Treiel grupp OÜ-le väljamakse tegi, loeb maksuhaldur seda õigustatult Metsamaahalduse AS ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks, mis kuulub tulumaksuga maksustamisele. Seega kuulub ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt kr. 625.834.- kinnipidamisele tulumaks summas 166.361.- krooni. Tulumaksuseaduse § 1 lg 3 kohaselt kuulub maksustamisele TuMS § 49-52 sätestatud tulumaksuga residendist juriidilise isiku poolt tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, jaotatud kasum, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. Tulumaksuseaduse § 4 lg 1 kohaselt on tulumaksumäär 2009.a. 21%. TuMS § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, väljaarvatud , kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt Tulumaksuseaduse § 48-
- TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt ei ole ettevõtlusega mitteseotud kulu väljamakse, mille kohta maksumaksjal puudub nõuetekohane vastav algdokument. Kohus asub seisukohale, et maksuhaldur on täitnud piisava hoolikusega MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtet ning samuti on haldusakt vastavalt nõuetele motiveeritud ja põhjendatud ning välja on toodud haldusaktis faktilised ja õiguslikud alused ning haldusakt on välja antud pädeva ametiisiku poolt. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6 alusel täielikult rahuldamata ning menetluskulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks