2-12-34803 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Viktor Brügel Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 31. jaanaur 2013.a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

-s sätestatule nõuda kohustuse täitmist. Kostja ei ole oma 29.10.2012.a vastuses esitanud faktilisi tõendeid selle kohta, et hageja oleks pooltevahelist lepingut rikkunud. Pigem toob kostja välja umbkaudse võimaluse, et objekti auditi käigus võib ilmneda asjaolusid, mille alusel peab ta võimalikuks nõude esitamist alltöövõtjate vastu. Alltöövõtjaid oli objektil mitu. Seega kuna täna on hageja hinnangul tõendatud asjaolu, et kostja on rikkunud pooltevahelist lepingut ning kostja väidetav võimalik nõude tekkimine hageja vastu ei ole selge ja on tõendamata, siis ei leia hageja, et antud hagimenetluse raames tuleks kostja taotlus 2 2-12-34803 menetluse peatamise kohta rahuldada. Hageja leiab, et ts asjas nr 2-12-34803 kohtumenetluse jätkumine ei riku kostja menetluslikke õigusi, kuna juhul, kui kostja tulevikus mingil ajahetkel leiab, et tal on nõue hageja vastu, siis on tal õigus alustada kohtuväliseid läbirääkimisi ning kui kohtuvälised läbirääkimised ei too kostjale soovitud lahendit, siis on tal vastavalt TsMS sätestatule õigus pöörduda nõudega kohtusse. Hageja leiab, et arvestades hageja ettevõtte vanust (loodud 19.07.1993) ning maksekäitumist, siis ei peaks kostja muretsema sellepärast, et tal võiks tulevikus hageja vastu tekkiva korrektselt tõendatud nõude rahuldamisel tekkima probleeme. Analüüsides kostja käitumist kohtumenetluses jääb hageja seisukohale, et kostja on kohtumenetluses oma menetlusosapoole õigusi pahatahtlikult ära kasutanud lootes seeläbi kohtumenetlust venitada ning kõrvale hoida võlgnevuse tasumisest. Seega juhindudes eeltoodust on hageja seisukohal, et kostja vastuväited ei ole põhjendatud ega tõendatud ning hagiavalduse esitamiseks oli hagejal olemas õiguslik alus ning võlgnevus kuulub tasumisele kostja poolt. Kostja vastuväited

1. Kostja 29.10.2012.a vastuse kohaselt kostja ei tunnista hagiavalduses esitatud nõuet. Kostja põhjendab nõude mittetunnistamist asjaoluga, et antud hetke seisuga on ebaselge, kas tööd, mille teostamiseks kohustus hageja vastavalt kostja ja hageja vahel sõlmitud töövõtulepingule, on faktiliselt teostatud. Seega on ebaselge, kas hageja on õigustatud nõudma lepingu üldsummast viimase 25% väljamaksmist. Kostjapoolne ebaselgus on põhjendatud hiljutiste sündmustega kostja teistel objektidel, mille tulemusena selgus, et mitu kostja alltöövõtjat on toime pannud pettusi ja selle tulemusena alusetult rikastunud kostja arvelt. Kostja on algatanud revisjoni tuvastamaks, kas objektil, mille raames hageja teostas kostjale töid, on kõik aktid ning arved vastavuses faktiliselt teostatud töödega. Kostja on seisukohal, et nimetatud revisjoni läbiviimine aitab välja selgitada antud tsiviilasja raames tegelikud asjaolud, mille põhjal langetada õiglane otsus nii kostja kui ka hageja suhtes. Võttes arvesse eelpool nimetatud asjaolusid palub kostja võimaldada algatatud revisjoni lõpuleviimine enne menetluse jätkumist. Kohtuotsuse põhjendused
2. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos hageja täiendavate seisukohtadega ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
3. Asjas ei ole vaidlust, et hageja ja kostja vahel on 20.02.2012.a sõlmitud töövõtuleping, mille objektiks oli pinnase laadimine ja ülevedu XXX objektile ning pinnase mahalaadimine ja tasandamine. Samuti puudub poolte vahel vaidlus, et 17.05.2012.a vormistatud aktiga nr 3 on teostatud tööd kostjale üle antud. Hageja esitas kostjale 17.05.2012.a arve nr 171 summas 8 250 eurot + käibemaks 1 650 eurot, kokku 9 900 eurot, tasumistähtajaga 07.06.2012.a. Kostja jättis arve tasumata. Kostja vastuväidete kohaselt põhjendab kostja nõude mittetunnistamist asjaoluga, et antud hetke seisuga on ebaselge, kas tööd, mille teostamiseks kohustus hageja vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingule on faktiliselt teostatud. Seega on kostja hinnangul ebaselge, kas hageja on õigustatud nõudma lepingu üldsummast viimase 25% väljamaksmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
4. Kohtu hinnangul on kostja vastuväited paljasõnalised ja tõendamata. Kostja ei ole tõendanud, et tööd, mille teostamiseks kohustus hageja vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingule ei ole faktiliselt teostatud, mistõttu puudub hagejal õiguslik alus nõuda lepingu üldsummast viimase 25% väljamaksmist. 3 2-12-34803
5. Võlaõigusseaduse (

) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega mu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 637lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt muutub tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kostja pole esitanud põhjendatud vastuväiteid ja tõendeid, miks pärast seda kui töövõtja on talle töö üle andnud, puudub hagejal õigus üldsummast viimase 25% väljamaksmisele. Kostja kohtu poolt määratud täiendava tähtaja jooksul kohtule tõendeid ega täiendavaid selgitusi esitanud ei ole. Seetõttu nõustub kohus hageja selgitustega, et tulenevalt 17.05.2012.a aktist on hageja kostjale üle andnud ja kostja hagejalt tellitud tööd vastu võtnud ning hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. 8. Lisaks põhinõudele soovib hageja kostjalt viivise väljamõistmist. Hageja palub kostjalt välja mõista seisuga 03.09.2012.a sissenõutavaks muutunud viivis summas 347,60 eurot ning alates 04.09.2012.a viivis 0,05% päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks seaduses sätestatud intress, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 113

lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi ehk viivist arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud viivisemäär. Poolte vahel 20.02.2012.a sõlmitud töövõtulepingu punkti 9.2 alusel kohustub kostja arvetega viivitamise eest tasuma hagejale viivist 0,05% päevas. Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Menetluskulude jaotus 9. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud kohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 4