Obsah (10)

§ 635§ 641§ 637§ 638§ 644§ 646§ 647§ 115§ 112§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2013.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-35818 Tsiviila

§ 635

lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 635

lg 4 järgi on tarbijatöövõtuleping oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. 22. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, mille kohaselt ei olnud tegemist tarbijatöövõtulepinguga. Köögimööbel või sellega seotud detailid on vallasasjad sõltumata sellest, et tegemist oli korteri juurde kuuluva mööbliga. Tarbijatöövõtulepinguga oleks tegemist olnud näiteks siis, kui lepingu objektiks oleks olnud ehitise püstitamine kostjale kuuluval kinnisasjal, millega aga antud juhul tegemist ei olnud. Seega kuuluvad lepingu suhtes kohaldamisele võlaõigusseaduse tarbijatöövõtulepingu sätted. 23.

§ 641lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele.

Töö ei vasta muuhulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (

§ 641lg 2 p 1).

Töövõtja tasunõue muutub

§ 637

lg 3 järgi sissenõutavaks alates töö valmimisest.

§ 637

lg 4 näeb ette, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.

§ 638

järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö leotakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. 24.

§ 644

lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (

§ 644lg 3).

25.

§ 646

lg 1 näeb ette, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muuhulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist (

§ 647lg 1).

Kirjeldatud juhul võib tellija lepingust taganeda (

§ 647lg 3).

Tellija ei või vähendada töövõtjale makstavat tasu, kui tellija viis töö lepingutingimustega vastavusse või tegi uue töö või kui tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks.

1. Poolte vahel sõlmitud lepingust (toimiku lk 3-7, tõlge eesti keelde lk 10-12) nähtub, et hageja pidi restaureerima ja valmistama individuaalse tellimuse järgi köögimööbli vastavalt lepingule lisatud eskiisidele (p 1.1.). Valmistatavad tooted olid lepingu p 1.
2. järgi köögimööbel, kapid ja riiulid, tehiskivist lauaplaat koos valamu ja sifooniga. Lepingu p 2.
3. järgi pidi lepingu hind sisaldama lauaplaadi valmistamist, ülemist kappi koos postidega, ülemist nurgakappi koos postidega, alumist kappi, alumist nurgariiulit, pudeli elementidega riiulit õhupuhasti kohal, samuti paigaldust ja transporti. Hageja on kohtule esitanud ka mööbli joonise (toimiku lk 27), kuid kostja on eitanud, et antud joonise puhul oleks olnud tegemist lepingule lisatud eskiisiga.
4. Lepingu punkti 3.
5. kohaselt oli toodete valmistamise tähtaeg 30 kalendripäeva alates ettemaksu tasumise päevast. Vastavalt lepingu punktile 3.
6. pidi toodete tarnimine ja paigutamine toimuma mistahes tellija jaoks sobival päeval kahe tööpäeva jooksul alates tööde valmimise ajast. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tööd pidid olema valmis 09.06.2012.a ning 11.06.2012.a hageja mööbli kostjale ka paigaldas, kuid kostja keeldus tööde vastuvõtmisest puudustele viidates. Kohus leiab, et kuivõrd hageja paigaldas mööbli 11.06.2012.a, on hageja teostanud tööd tähtaegselt ning kostjal puudub alus viidata tööde teostamise tähtaja ületamisele.
7. Kumbki pooltest ei ole käesolevas asjas selgelt välja toonud, millised puudused esinesid töös 11.06.2012.a. Samas ei vaidle pooled selle üle, et hageja asus puudusi kõrvaldama ning soovis tööd kostjale uuesti üle anda 29.06.2012.a. Kohtule esitatud aktist (toimiku lk 8) nähtub, et kostja ei nõustunud aktile alla kirjutama ja märkis, et täidetud ei ole lepingu punkt 1.
9. Kostja on väitnud, et töös esinesid tema poolt kirjeldatud puudused. Kohus leiab aga, et kostja kirjeldatud puuduste puhul ei saa väita, et tööd ei vastanud lepingutingimustele. Kostja heitis hagejale eeskätt ette dekoratiivsete elementide puudumist ning kostja leidis, et kuigi riiulitel olid need elemendid olemas, siis alumisel kapil need puudusid. Poolte vahel sõlmitud lepingu punktist 2.2 nähtub, et hageja pidi postid lisama ülemisele kapile ja nurgariiulile, kuid leping ei näinud poste ette alumisele kapile. Kostja heitis hagejale ette, et pudeli hoidmise riiul oli mõeldud kolme, mitte viie pudeli jaoks, kuid lepingu punktis 2.
10. ei olnud kirjas, mitme pudeli jaoks pidi hageja riiuli tegema. Samuti ei näinud leping ette, et sellel riiulil oleks pidanud olema tagumine sein. Lepingust ei tulenenud hageja kohustust peita valgustite juhtmed kappides karpidesse. Leping ei näinud ette, et laua pind oleks pidanud olema läikiva pinnaga.
11. Seega isegi juhul, kui kostja poolt kirjeldatud puudused eksisteerisid tööde teistkordsel üleandmisel, ei ole kostja tõendanud, et hageja ei teinud töid kooskõlas lepingutingimustega. Kostja on väitnud, et tema soove kirjeldas hagejale esitatud ja Internetist pärit foto (toimiku lk 75), kuid kostja ei ole oma väiteid tõendanud ning kohus ei saa lugeda antud fotot selliseks kostja juhiseks, mille alusel leppisid pooled töö tegemisel kokku. Isegi juhul, kui kostja oleks foto hagejale esitanud, ei nähtu sellest kõiki neid tingimusi, milliste tõttu nõudis kostja puuduste kõrvaldamist (sh näiteks töö tasapinna läikelisus, pudelite riiuli mahutavus jne).
12. Tööde vastuvõtmisest teistkordsel keeldumisel 29.06.2012.a ei toonud kostjale esile ühtegi konkreetset puudust ega nõudnud nende kõrvaldamist hageja poolt. 27.07.2012.a saatis hageja kostjale pretensiooni (toimiku lk 42), millele kostja vastas e-posti teel 29.07.2012.a (toimiku lk 44, tõlge eesti keelde lk 43). Kostja vastuses pretensioonile ei ole viidatud nendele puudustele, millised on kostjale esile toonud kohtumenetluse käigus. 31.10.2012.a saatis kostja hagejale eposti teel avalduse (toimiku lk 49-50), milles ta viitas kahele töös esinevale puudusele – läike puudumisele tööpinnal ning dekoratiivelemendi eraldumisele ühelt riiulilt. Avalduses viitas kostja garantiitähtajale ja palus puudused garantiikorras kõrvaldada. Muid puudusi kostja ei kirjeldanud. Kohus leiab eeltoodud tõenditele tuginedes, et

§ 644

lg 1 kohaselt oleks kostja pidanud hagejale teatama kõigist töös esinenud puudustest kahe kuu jooksul alates tööde valmimisest ning kuivõrd kostja kõigile puudustele ei viidanud, kaotas ta

§ 644lg 3 järgi kohtumenetluse ajaks õigusele neile tugineda.

1. Hageja esitas kostjale tööd esimest korda vastuvõtmiseks 11.06.2012.a. Teistkordselt soovis hageja töid üle anda 29.06.2012.a ning kostjal oleks kõigist puudustest tulnud hagejat teavitada hiljemalt 29.08.2012.a. Kostja aga kirjeldas kõiki töödes esinenud puudusi selgelt alles kohtumenetluse käigus. Kahele puudusele on kostja viidanud 31.10.2012.a, millal oli kahekuuline puudustest teavitamise tähtaeg juba möödunud. Kostja on ise palunud puudused kõrvaldada garantiikorras, millest võib järeldada, et kostja luges hageja tööd vastuvõetuteks. Garantiikorras saab puuduste kõrvaldamist nõuda alles pärast tööde vastuvõtmist.
2. 26.06.2012.a on kostja saatnud hagejale reklamatsiooni (toimiku lk 78, tõlge eesti keelde, lk 76-77). Selles on kostja hagejale ette heitnud tööde teostamisega viivitamist, samuti eskiiside kooskõlastamata jätmist. Puuduste osas on kostja viidanud, et valamu on viltu ning juhtmed tuleb kapis peita. Seega on kostja kahest väidetavast puudusest teavitanud õigeaegselt, kuid kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et viidatud puudused oleksid endiselt olnud kõrvaldamata 29.06.2012.a, kui hageja üritas töid teistkordselt üle anda. Kohus märgib, et juhtmete peitmist kapis leping tegelikult ette ei näinud. Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis 29.06.
3. ei ole kostja nimetatud puudustele viidanud, vaid on üldsõnaliselt märkinud, et tööd ei vasta lepingu punktile 1.
5. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja viited töödes esinevatele puudustele ning sellest tulenevale kostja õigusele jätta tasu osaliselt maksmata, on jäänud tõendamata. Kohus selgitas kostjale tõendamiskoormust 30.11.2012.a pöördumises (toimiku lk 63-64). Kuivõrd kostja keeldus ilma põhjendusteta tööde vastuvõtmisest 29.06.2012.a ega teatanud pärast seda kahe kuu jooksul töödes esinevatest puudustest (millistele on kostja viidanud kohtumenetluse käigus), tuleb hageja tasunõue

§ 637

lg 3 ja lg 4 alusel lugeda sissenõutavaks muutunuks ja tööd kostja poolt vastuvõetuteks. 35. Riigikohus on leidnud, et tellija saab õiguskaitsevahendeid kasutada siis, kui töövõtja vastutab puuduste eest (RK TKo 3-2-1-80-08, p 22). Kokku lepitud tasu maksmisest võib tellija keelduda lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks

§ 115

lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks

§ 646lg 5 järgi ulatuses, milles tellija tasaarvestab selle tasunõudega.

Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes hinda

§ 112alusel (samas, p 32).

36. Kostja tasus hagejale tööde eest vaid 326 eurot ning jättis ülejäänud osas talle esitatud arve tasumata. Kostja vastuväidetest võib järeldada, et sisuliselt soovis kostja hinda alandada, kuigi asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks esitanud hagejale

§ 112

lg 2 nõuetele vastavat hinna alandamise avaldust.

§ 112

lg 1 kohaselt võib hinda alandada ainult võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kuidas on kostja arvates kujunenud talle teostatud tööde kohane väärtus selliselt, et kostja võis teisest arvest tasuda ainult 326 eurot, ei ole kostja välja toonud ega tõendanud. Kohus leiab, et kostjal puudub mistahes alus hinna alandamiseks, sest hageja ei olnud poolte vahel sõlmitud lepingut rikkunud, töö lepingutingimustele mittevastavus on tõendamata ning kostja ei teavitanud hagejat õigeaegselt väidetavatest puudustest. Mistahes muu õiguskaitsevahendi kohaldamisele, mis annaks kostjale õiguse keelduda tasu maksmisest, ei ole kostja viidanud. Kohus selgitas kostjale 30.11.2012.a pöördumises (toimiku lk 63-64), et töös esinevate puuduste korral ei või tellija lihtsalt keelduda tasu maksmisest, vaid tal tuleb puudustele viidata ja nõuda nende kõrvaldamist. Kui puudusi ei kõrvaldata, võib tellija kohaldada seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid.

1. 18.01.2013.a esitas kostja hageja nõude tasaarvestamiseks vastuhagi, kuid kohus ei võtnud seda menetlusse riigilõivu tasumata jätmise tõttu. Kohus selgitas kostjale 30.11.2012.a pöördumises võimalust esitada hageja vastu ka menetluslik põhistatud ja tõendatud tasaarvestuse avaldus, kuid sellist võimalust kostja kasutada ei soovinud. Eeltoodut kokku võttes ei ole kostja tõendanud ega põhistanud, millisel põhjusel on tal õigus jätta hagejale maksmata lepingus kokku lepitud tasu. Kuivõrd kostjal on hagejale tasumata lepingulisest tasust 834 eurot, tuleb antud osas hageja nõue rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 834 eurot.
2. Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise. Hageja märkis, et lepingu punkti 4.
3. järgi tuli kostjal tasuda viivist 3% päevas, kuid hageja vähendas viivise määra 0,1% päevas põhinõude summalt. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise alates 03.07.2012.a kuni hagiavalduse esitamiseni 10.09.2012.a. Sissenõutava viivise suurus on 58,38 eurot. Kostja ei esitanud hageja viivisenõudele ega selle suuruse arvestusele eraldiseisvaid vastuväiteid. Kohus leiab, et kuivõrd hageja põhinõue kostja suhtes kuulus rahuldamisele, kuulub

§ 113lg 1 alusel rahuldamisele ka hageja viivisenõue.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 58,38 eurot.

1. Hageja palus kostjalt samuti välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise TsMS § 367 alusel alates 11.09.2012.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui on põhinõude summa 834 eurot. Kohus leiab, et antud hageja nõue kuulub samuti rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates 11.09.2012.a määras 0,1% põhinõude 834 eurot summast päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 834 euro suuruse summani.
2. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik