KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-29140 Tsiviilasi E T hagi L T vastu abielu lahutamiseks 3500 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 13.11.2012 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik L T apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja E T (IK xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Andrei Petrov Kostja L T (IK xxxxxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Tühistada Harju Maakohtu 13.11.2012 otsus menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jaotada uuesti maakohtus kantud menetluskulud. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata.
- Kohtuotsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 2.1 Lahutada E T ja L T abielu, mis on sõlmitud 23.09.2004 Tallinna Perekonnaseisuametis. 2.2 Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
- Apellatsioonkaebus rahuldada.
- Apellatsioonkaebuse kulu jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja kostja vastuväited
- 26.07.2012 esitas E T hagi Harju Maakohtusse L T vastu abielu lahutamiseks. Poolte abielu sõlmiti 23.09.
- Umbes 2010.a juulist elavad pooled eraldi. Hagejal on uus elukaaslane, poolte abielusuhted on lõppenud ja abielu taastamine võimalik ei ole.
- Kostja palus jätta abielu lahutamata. Esimese astme kohtu otsus
- 13.11.2012 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.
- Kohus leidis, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu tuleb lahutada. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg-le 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes sätestatust, mh kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane. Kohus leidis, et hagi kohtusse esitamise põhjustas kostja, kuna kostjast tulenevatest asjaoludest ei olnud võimalik perekonnaseisuasutuses kohtuväliselt abielu lahutada. Kohtukulude jaotamisel arvestas kohus ka sellega, et kostja vaidles hagile algul vastu. Seega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Apellatsioonkaebus
- L T palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning jätta uue otsusega poolte menetluskulud nende endi kanda.
- Kostja ei soovinud poolte abielu lahutada enne ühisvara ehk Kärberi tn asuva korteri jagamist, kuna on võrdeliselt hagejaga teinud kuue aasta jooksul laenumakseid ning seda vara eest, mida senini kasutab üksnes hageja. Seega tingisid hagi esitamise kohtusse mõlemad pooled.
- Maakohus arvestas menetluskulude jaotamisel ka sellega, et kostja vaidles hagile algul vastu. L T leiab, et see oli see tema õigus TsMS § 199 lg 1 p 6 tähenduses ning ta soovis säilitada perekonda. Vastustaja seisukoht
- Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht 2
- Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohus on menetluskulude jaotamisel rikkunud menetlusõiguse normi ning otsus tuleb selles osas tühistada. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant vaidlustab maakohtu otsust vaid menetluskulude jaotuse osas.
- Menetluskulude jaotuse osas sätestab TsMS § 164 lg 1, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega on nimetatud säte juba erand üldreeglist (TsMS § 162 lg 1), mille kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tsiviilasja materjalist nähtub, et kostja vaidles algselt abielu lahutamisele vastu, lootes, et poolte kooselu on võimalik taastada. Nimetatust aga ei tulene § 164 lg-s 2 sätestatud asjaolud, et kulude poolte endi kanda jätmine kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi või oleks muul moel ebaõiglane. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks tema oluliste vajaduste ülemäärane kahjustamine kostja poolt.
- Tulenevalt eeltoodust jätab ringkonnakohus TsMS § 164 lg 1 alusel nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Reet Allikvere Imbi Sidok-Toomsalu Gaida Kivinurm 3 4