Tsiviilasi nr.2-12-15424 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2012. a, Tallinn Ts

§ 142

lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

§ 145lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses.

Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kostja on oma vastuväidetes tuginenud tehingu heade kommete vastasusele ning pettusele. Need tehingu kehtivuse alused on sätestatud TsÜS § 86 ja

1. Tehingu tühistamine toimub TsÜS § 98 lg 1 järgi avalduse tegemisega teisele tehingu poolele. Avalduse võib iseenesest teha ka kohtumenetluse ajal. Kohus analüüsib esmalt tehingu kehtivuse asjaolusid ning seejärle aeguise vastuväidet.
2. Tehingu tühistamiseks peavad olema täidetud tühistamise formaalsed eeldused st tuleb esitada avaldus seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning materiaalsed eeldused st peavad esinema pettuseks kvalifitseeruvad asjaolud. Kostja sai teada nõude sissenõutavaks muutumisest 17.10.2007 hageja poolt saadetud kirjast. Seda kuupäeva tuleb lugeda ajaks, mis kostja sai teada, et käendusleping ei sõlmitud mitte „lihtsalt formaalsuseks“ nagu kostja oma vastuväidetes väidab, vaid selle eesmärgiks oli laenulepingust tuleneva nõude tegelik tagamine. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks esitanud hagejale tühistamisavalduse kuue kuu jooksul alates väidetavast pettusest teada saamisest. Seega ei ole täidetud tühistamise formaalsed eeldused ning kostja vastuväited selle kohta on põhjendamatud.
3. Kostja väitel on hageja tegevus seetõttu heade kommete vastaseks, et kostja võttis endale kohustuse, mis käis talle üle jõu. Iseenesest on õige kostja väide, et hageja peab kontrollima tagatais lepingu sõlmimisel käendaja võimet laenulepingu tagada, kuid kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et millised konkreetsed kohustused jättis hageja täitmata käenduslepingu sõlmimisel. Kostja vastuväited on paljasõnalised ja täpsustamata. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses esitama tõendid oma väidete kinnituseks.
4. TsÜS § 146 lg 1 sätestab nõude aegumise tähtajaks kolm aastat, mille kulgemine algab TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisest. Kohtule esitatud laenulepingust nähtub, et üldtingimuste p 15.2 järgi on hageja ja laenuvõtja kokku leppinud, et laenulepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on viis aastat. Kohtule esitatud käenduslepingu p 9 järgi kehtib käendusleping laenulepingust tuleneva nõude täieliku täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et hageja väited selle kohta, et käenduslepinguga on p 9 järgi aegumistähtaega samuti pikendatud viie aastani, ei ole õiged. Lepingu kehtivus ja täitmisnõude esitamine ei ole samastatavad. Aegumist saab TsÜS § 145 lg 2 järgi võib aegumistähtaega pikendada poolte kokkuleppel. Kokkulepe eeldab tehingule omast tegevust, eelkõige vastavasisuliste tahteavalduste esitamist. Kohus leiab, et käenduslepingu p 9 on pooled kokku leppinud käenduslepingu ajalise kehtivuse, kuid mitte pikendanu aegumist, sest lepingu punkti sõnastuses ei ole pooled aegumisele viidanud. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja esitas 03.09.2008 kohtule hagi kostja pankroti välja kuulutamiseks, mille kohus jättis rahuldamata 09.02.
5. Kohtumääruse jõustus 26.08.
6. Seega oli nõude aegumine peatunud kohtmenetluse ajal ja hakkas uuesti kulgema pärast kohtulahendi jõustumist. Kolme aastane aegumistähtaeg lõppes 29.08.
7. Hageja esitas kostja vastu hagi alles 18.04.
8. Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu on aegunud. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Menetluskuludes summalise kindlaksmääramise avaldus tuleb kohtule esitada 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kohtunik