2 lg 1 võib rahastatavaid projekte valida kohalik tegevusgrupp talle halduslepinguga antud õiguse alusel. Sama nõue tuleneb halduskoostöö seaduse § 3 lg 1.
1 kohaselt võib halduslepingut sõlmimata kohalik tegevusgrupp täita avalik-õiguslikke ülesandeid kuni 31.12.2012. Kaebaja leiab, kui kohaldamisele kuulub
1, siis on see säte vastuolus PS § 3 lg 1 sätestatud riigivõimu seaduslikkuse põhimõttega, sest võimaldab riigivõimu teostamist halduslepinguta üldise normi alusel. 2 3-12-951 Kaebaja leiab, et tuleb kaaluda sätte mittekohaldamist PS § 15 lg 2 alusel ja alustada põhiseaduslikkuse järelevalve kohutmenetluse alustamist. Kui jätta
1 kohaldamata, on välistatud vaidlustatud avalikõiguslike ülesannete täitmine vastustaja poolt ning neid peab täitma PRIA. Kaevatavad otsused on õigusvastased nendes esinevate vormiliste puuduste tõttu. Vaidlustatud otsused vastavad oma tunnustelt eelhaldusaktile, millele kohaldatakse haldusakti kohta käivaid nõudeid. Käesolevas asjas on koostatud kaks protokolli. Arusaamatuks jääb, kas need moodustavad ühe haldusakti või on tegemist haldusakti ja seda haldusakti muutva haldusaktiga. Kahe haldusakti vormitamine rikub HMS § 55 lg 1 nõuet, kuna kahe akti omavaheline suhe on ebaselge. Samal ajal aktide motivatsioon erineb, samuti on argumendid erinevad, mis võib olla tingitud sellest, et peale 26.01.2012 otsustust toimunud paikvaatlus. Vaidlustatud aktid on vormistatud raskesti jälgitavalt. 07.02.2012 protokollis on jäetud hindamata asjas olulised asjaolud. Kaebaja on 03.02.2012 esitanud seletuskirja, kus on märgitud teostatud tööd ning tehtud taotlus sisse viia vastavad muudatused taotluse summades. Kuid otsuse tegemisel ei ole seletuskirja arvestatud ning 07.02.2012 otsuses on viidatud määruse nr 92 §-le 24, mille eesmärk on välistada olukord, kus antakse toetust juba teostatud tegevusele. Kuid õigusakt ei välista taotluse muutmist ning ainult erandjuhtudel võib hilisemalt esitatud dokumendid jätta tähelepanuta. Kaebajal tuli kahju tekkimise vältimiseks teostada vajalikud ehitustööd, et mitte kahjustada võimalikku projektitaotlust. Kuid neid asjaolusid ei ole kaalutud otsuse tegemisel. Juhul, kui 07.02.2012 tehti uus otsus, ei välista see eelneva otsuse muutmist. Seejuures võetakse tegevuse käigus arvesse vältimatuid asjaolusid. 07.02.2012 otsuses on märgitud, et muudatuste tegemise taotlus on esitatud hindamisprotseduuri järgselt ning seega ei vasta andmed kaebaja poolt avalduses allkirjastatud tingimustele. Samas puudub õiguslik alus, millele selline järeldus tugineb. Samuti jääb arusaamatuks, miks peeti sellisel juhul peale 17.01.2012 otsuse tegemist vajalikuks kaebaja ärakuulamine, paikvaatluse teostamine ja 07.02.2012 otsuse koostamine. Kaebaja hinnangul oleks tulnud peale paikvaatluse teostamist läbi viia uus hindamine. 17.01.2012 otsus on tehtud ebapiisavate andmete põhjal ja menetlus on läbiviidud meneltusnorme rikkudes – isikut ära kuulamata. Menetluses kasutati eksperti, kuid eksperdi isikut on 17.01.2012 otsuses varjatud. Eksperdi nimed tuleb märkida protokollidesse. RJK taotluse menetlemise juhendi kohaselt eksperdi isikut ei avaldata, kuid kaebaja hinnangul on selline nõue ebaseaduslik ja rikub HMS § 7 lg 1 sätestatud avalikustamise põhimõtet. Juhul, kui loeti puuduseks e-kirja allkirjastamata jätmine, oleks see puudus olnud kergesti kõrvaldatav. Kaebaja 13.11.2012 vastuses on seisukohal, et konkreetse taotlusvooru lõpetamine ei välista tühistamiskaebuse menetlemist, sest sõltumata menetluse lõpetamisest peab isikul olema võimalus esitada tühistamiskaebus. Kui 3 3-12-951 käesoleval juhul kaebus rahuldatakse, tähendab see seda, et haldusorgan peab taotluse uuesti nõuetekohaselt läbivaatama. Antud asjas on kaebaja suhtes rikutud oluliselt meneltusnorme, mis võisid kaasa tuua ebaõige otsuse. Vastustaja on rikkunud nõudeid alates haldusakti vormistusest kuni eksperdi õigusvastase rakendamiseni, mis on otseselt mõjutanud hindamist. Kaebaja on kaebuses viidanud, et vastustaja tegutsemine haldusorganina on õigusvastane. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Kaebusest ei selgu, millise õiguse realiseerimist kaebaja soovib. Kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
lg 2 alusel rahastatavaid projekte võib nõukogu määruse nr 1698/2005 art 62 lg 4 kohaselt valida tegevusgrupp, kellele sellekohane õigus on antud halduslepinguga. Seaduse rakendussäte § 1161 sätestab, et nimetatud ülesandeid võib täita halduslepingut sõlmimata kuni 31.12.2012. Seega on vastustaja õigustatud rahastatavaid projekte valima, projektitaotlusi kinnitama ja kinnitamisest keeldumise otsuseid tegema. Vastustaja strateegia muudatus on kinnitatud 29.09.2011 üldkoosoleku otsusega. PRIA poolt on rakenduskava 2011 muudatus kinnitatud, taotluste menetlemise juhend on kinnitatud 03.12.2010 üldkoosoleku otsusega. Leader-meetme raames on kohalikule tegevusgrupile antud tegutsemisõigustus ja selge pädevus
-i ja EL nõukogu määruse nr 1698/2005 art 62 lg 1, 62 lg 2, 64 lg 4 alusel. Vastustaja poolt 17.01.2012 ja 07.02.2012 vastuvõetud otsused kajastavad ühtset haldusmenetlust seonduvalt meede 2 taotlusvooru läbiviimisega. Vastustaja on vaidemenetluses andnud kaebajale detailse ülevaate haldusmenetluse läbiviimisest. 17.01.2012 protokollis on kajastatud hindepunktide tabel ja fikseeriti paremusjärjestuse matemaatiline moodustumine: hindepunktid ja rahasummad. 07.02.2012 koosolekul kinnitati 17.01.2012 kajastatud hindepunktide alusel fikseeritud paremusjärjestus. Otsustamisel olid määrava tähtsusega 17.02.2012 protokoll ja 07.02.2012 protokolli p 2 otsused. Asja iseloomustavad asjaolud: 26.01.2012 paikvaatlus, 01.02.2012 ärakuulamine ja 07.02.2012 protokolli otsuse p
, mis reguleerib kõigi EL ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamist üldiselt. Lisaks annab
lg 3 VV-le või põllumajandusministrile õiguse oma pädevuse piires kehtestada ühise põllumajanduspoliitika kohaldamiseks määruseid küsimustes, mille otsustamise õigus on EL õigusaktide kohaselt liikmesriigil. Vaidlusaluses asjas tulenevad põllumajandusministri volitused
lg 5, 60 lg 4.
uue redaktsiooni jõustumisel 27.11.2011 lisati halduslepingut puudutavad sätted. Enne seda sätestasid vastavad põllumajandusministri poolt vastuvõetud määrused kohaliku tegevusgrupi ülesandeid ja volitused projektitaotluste osas eelhalduskti vastuvõtmiseks. Kohalikud tegevusgrupid on praegusel kujul toiminud alates 2008. aastast. Kui tunnistada PS vastaseks
, siis tuleb tunnistada sisuliselt kogu senine tegevus toetuste jagamisel põhiseaduse 5 3-12-951 vastaseks. Senine regulatsioon menetluskorra osas ei ole kaasa toonud taotlejate õiguste rikkumisi ega vabaduste piiramisi. Kohalik tegevusgrupp on volitatud toetavaid projekte valima ja selleks siduvaid otsuseid tegema alates 26.03.2007. Kohaliku tegevusgrupi kui haldusorgani tegevuse üle vajaliku järelevalve ja avalikkuse kontrolli tagab põllumajandusministri 27.09.2012 määrus nr 92, mis sätestab üksikasjalikud nõuded projektitaotluste menetlemiseks. Seetõttu ei saa väita, et kohalikud tegevusgrupid tegutsevad halduslepingut sõlmimata seadusliku aluseta ning, et nende ülesanded ja volituste piirid ei ole piisavalt selged. Taotlejal on kõik HMS tulenevad vahendid oma õiguste kaitsmiseks. Halduskoostöö seaduse § 3 lg 1 kohaselt on volitamiseks erinevaid võimalusi ning hetkel tuleneb tegevusgrupi volitus otsekohalduva nõukogu määruse nr 1698/2005 art 2 lg 4, mida piiritleb ja täpsustab
alusel kehtestatud Leader-meetme määrus. Teiste kaebuses esitatud väidete kohta arvamuse andja arvamust ei avaldanud. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles taotleb kaevatavate otsuste tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 37 lg 2 p 1. Kaebus on esitatud 09.05.2012 vastustaja 17.01.2012 ja 07.02.2012 protokolliliste otsuste tühistamiseks. Kaebaja esitas otsustele vaide, mis jäeti kaebajale 10.04.2012 edastatud vaideotsusega rahuldamata (tl 6). Seega on kaebus esitatud HKMS § 47 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kaebaja väidetel ei kuulu käesolevas vaidluses kohaldamisele
PS § 3 lg 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus § 1 lg 1 kohaselt sätestab käesolev seadus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamise alused ja korra ning neid rakendavad asutused, täiendavate otsetoetuste saamise nõuded ja korra, riikliku järelevalve teostamise alused ja ulatuse ning vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. Lähtudes nimetatud seaduse § 1161 on Leader-meetme rakendamiseks peetud vajalikuks üleminekusätete kohaldamist, mille kohaselt enne käesoleva paragrahvi jõustumist kohaliku tegevusgrupi ülesandeid täitnud mittetulundusühing võib neid ülesandeid täita käesoleva seaduse § 572 lõikes 1 nimetatud halduslepingut sõlmimata kuni
kohaldamata jätmiseks ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse alustamiseks. Kaebaja väidetel on 17.01.2012 otsus õigusevastane, kuna menetlus viidi läbi menetlusnorme rikkudes, kaebajat ära kuulamata. Samuti on kaebaja väidetel 17.01.2012 otsuses varjatud eksperdi isikut. Vastavalt HMS § 40 lg 3 võib haldusmenetlust läbi viia ilma menetlusosalise ärakuulamiseta, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning kui pole vajadust täiendavate andmete saamiseks. Kaebaja ei ole esitanud asjas väiteid ega tõendeid selle kohta, et vastustaja on taotluse hindamisel 17.01.2012 kaldunud kõrvale kaebaja poolt esitatud andmetest, lähtunud ebaõigetest hindamiskriteeriumitest ja/või võtnud hindepunktide arvestamisel aluseks ebaõiged kaalutlused. Hindamiskomisjonil ei lasu õigusaktidest tulenevat kohustust täiendavate järelepärimiste tegemiseks ning kohustust nõuda täiendavaid dokumente. 7 3-12-951 HMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt peab protokoll sisaldama: menetlustoimingut läbiviiva haldusorgani nime ning kohalviibivate menetlusosaliste, tõlkide, ekspertide ja tunnistajate nimesid. Juhatuse koosoleku protokolli kohaselt osalesid koosolekul juhatuse liikmed ja kutsutud meeskonnaliikmed (I kd tl 10). Otsuses ei ole viidatud ega mingil moel käsitletud eksperdi isikut ega eksperthinnangut. Seega puuduvad igasugused viited selle kohta, et koosolekust võttis osa /viibis kohal ekspert. HMS § 18 lg 2 p 2 ei nõua koosolekut ettevalmistavas menetluses osalenud eksperdi nimetamist protokollis. Kaebaja väidetel on vastustaja 07.02.2012 protokollis jätnud hindamata olulised asjaolud. Otsuses viidatud määruse nr 92 § 24 ei välista taotluse muutmist. Kaebaja selgitusel esitas ta 03.02.2012 seletuskirja, kus olid märgitud teostatud tööd ning esitatud taotlus teha vastavad muudatused taotluse summades, kuid otsuse tegemisel ei ole taotlust arvestatud. Kaebaja hinnangul ei nähtu otsusest nimetatud ajaolude kaalumist. Rohelise Jõemaa Koostöökogu juhatuse 07.02.2012 juhatuse koosoleku protokollis on ära toodud kaebaja taotluse eelnev menetlus ja 17.01.2012 juhatuse protokollilise otsuse sisu: taotluse hindamisel taotlejale arvestatud keskmised hindepunktid; määratud maksimum- ja miinimumpunktid; taotluse tugevus, puudused ja arenguvajadused kriteeriumide lõikes (tl 14-14 pöördel). Kohtu hinnangul on ebaõiged kaebaja väited selle kohta, et komisjon ei andnud 07.02.2012 otsuses hinnangut kaebaja poolt esitatud muudetud taotlusele ja selles esile toodud asjaoludele. Otsuse kohaselt on vastustaja 26.01.2012 läbi viinud paikvaatluse, 01.02.2012 kaebaja ära kuulanud, tutvunud kaebaja poolt 03.02.1012 esitatud seletuskirjaga alustatud tööde mahu kohta. Komisjon tuvastas otsuses, et kaebaja on alustanud ehitamisega seoses taotletava investeeringuga ning otsuse kohaselt järeldas komisjon hinnates kaebaja tegevust, et seetõttu ei ole projektitaotluses esitatud andmed enam vastavuses taotlusega. Kaebaja poolt muudatuste tegemiseks esitatud taotluse kohta märgiti, et muudatuste tegemise taotlus ei olnud allkirjastatud ning see esitati hindamisprotseduuri järgselt, mistõttu komisjon leidis, et esitatud andmed ei vasta taotluse avalduses allkirjastatud kinnitustele. Otsusega otsustati jätta hindepunktid muutmata ning mitte toetada projekti, kuna taotluses esitatud andmed ja dokumendid ei ole talli ehitamise alustamise tõttu enam õiged ning taotlus ei vasta toetuse saamiseks esitatavatele nõuetele (I kd tl 15). Lähtudes eeltoodust on komisjon andnud selge seisukoha kaebaja taotluse muutmise taotluses: kuna taotluse muutmise avaldus ei ole komisjoni hinnangul vormistatud ja esitatud nõuetekohaselt, siis seda arvesse ei võeta. Otsusest selgub, et tegevusgrupp hindas kaebaja taotlust projekti toimiku põhjal, jättis hindepunktid muutmata ning ei toetanud projekti. 8 3-12-951 Juhatuse 07.02.2012 protokollilises otsuses on tuginetud „Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem korra“ § 24 lg 4 mis sätestab, et kavandatava tegevuse elluviimist või investeeringu tegemist ei või alustada varem ja tegevuse elluviimist või investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui PRIAle projektitoetuse taotluse esitamise päevale järgneval päeval, välja arvatud rahvusvahelise koostööprojekti puhul. Nimetatud sättele on viidatud päevakorra p 1, kus otsustati kaebaja küsimus lähtudes kaebaja ärakuulamisest ja paikvaatluse tulemustest (I kd tl 14, 15). Seega esitas kaebaja peale taotluste hindamist täiendavaid dokumente ning vastustaja pidas seetõttu vajalikuks täiendavate toimingute läbiviimist, mille tulemusel tuvastatud asjaolud on arvesse võetud, kuid vastustaja ei pidanud hilisemalt antud hinnangus põhjendatuks algselt antud hinnangu muutmist. Rohelise Jõemaa Koostöökogu juhatuse 17.01.2012 istungi päevakorras oli taotluste esitamise tähtaegsuse hindamine, päringute ja täpsustavate küsimuste esitamine HMS § 38 lg 1-3 ja tegevusgrupi taotluste menetlemise juhendi alusel (I kd tl 10). HMS § 38 sätestab tõendi mõiste ja alused tõendite kogumiseks haldusmenetluses. Seega võeti 17.01.2012 koosolekul vastu otsused haldusmenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute sooritamine kohta. Rohelise Jõemaa Koostöökogu juhatuse 07.02.2012 istungi päevakorras oli kaebaja taotluses otsuse vastuvõtmine (arvestades kaebaja ärakuulamisel ja paikvaatluse tulemusel tuvastatud asjaolusid) ning taotlusvooru taotluste paremusjärjestuse kinnitamine (I kd tl 14). Lähtudes eeltoodust võeti 07.02.2012 koosolekul vastu otsus kaebaja taotluse osas ning kinnitati 17.01.2012 kajastatud hindepunktide alusel fikseeritud paremusjärjestus. Juhatuse 07.02.2012 otsuses on toodud kaebaja taotluse analüüsi tulemusena määratud punktide summa, koht paremusjärjestuses ja märgitud mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et viimane kinnitusotsuse saanud taotleja asus 7-ndal kohal ja kogus 13,44 hindepunkti. Kaebaja sai 12,30 hindepunkti ja paiknes arvestuses 15-ndal kohal. Kaebaja ei ole asjas vaidlustanud taotluste hindamise arvutuskäiku ega saadud lõpptulemust. Asjas ei ole esitatud tõendeid ega väiteid selle kohta, et teiste pakkujate pakkumises esinevad puudused ja/või on nimetatud pakkumiste hindamisel saadud ebaõige lõpptulemus. Tulenevalt eeltoodust tuleks ka asja uuel läbivaatamisel kaebaja taotluse suhtes vastu võtta samasisuline otsus. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et kohaliku toetusgrupi poolt toetuse taotlusele kinnituse andmata jätmine on eelhaldusakt HMS § 52 9 3-12-951 lg 1 p 1 mõttes – haldusakt, millega tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu. Kinnituse andmata jätmine tähendab seda, et isik minetab võimaluse toetuse määramiseks PRIA poolt. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on PRIA vaidlusaluses asjas määramisotsused teinud (II kd tl 80, 82). Asjas ei ole esitatud tõendeid määramisotsuste vaidlustamise kohta. Kooskõlas HMS § 43 lg 1 lõpeb haldusakti andmise menetlus haldusakti teatavakstegemisega. Tulenevalt eeltoodust on menetlus taotlusvoorus 1.-12.12.2011 MEEDE 2 Kivi seina taotluste menetlemisel lõppenud. Lähtudes eeltoodust ei ole kaebajal alust eeldada, et tema toetustaotluse nõuetele vastavuse korral kuuluks see rahuldamisele. Arvestades eeltoodut olid asjas läbiviidud menetluses selgunud asjaolud/põhjendused kaebajale teada enne kohtu poole pöördumist ning olid kohtu hinnangul piisavad selleks, et võimaldada kaebajal oma õigusi kaitsta. Tulenevalt eeltoodust, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei tuvastanud kohus selliseid vormi- ja menetlusnõuete rikkumist, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Pooled taotlevad asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Käesoleval juhul osaleb MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu menetluses vastustajana kui haldusmenetluse läbiviija, kellele on antud haldusülesanded Leader-meetme rakendamiseks. Kohalik tegevusgrupp viib projekti taotluste menetlemiseks läbi haldusmenetluse ning võtab vastu haldusmenetluses seaduses sätestatud nõudeid järgides vajalikud haldusaktid. Arvestades seda, et kohalikul tegevusgrupil on kohustus tagada projektitaotluste läbivaatamine ja asjakohaste otsuste tegemine järgides HMS nõudeid, ei olnud vastustajal kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi, kuna käesoleva kohtuasi ei väljunud vastustaja põhitegevuse raamidest. Kohtu arvates ei ole vaidlusalune asi ka materiaal- ega menetlusõiguslikult sedavõrd keerukas, et vastustaja ei oleks ilmselgelt olnud suuteline halduskohtus vaidlustatud haldusmenetluses vastuvõetud otsuste tegemise aluseks olnud asjaolusid ja kaalutlusi põhjendama. Seetõttu ei kuulu vastustaja taotlus asjas kantud menetluskulude hüvitamiseks rahuldamisele. Annika Vendik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.