tähenduses.
lg 1 alusel tuleb kohustust täita vastavalt lepingule, seadusele.
järgi on kohustuse rikkumine kohustuse osaline täitamata jätmine, täies ulatuses täitmata jätmine, täitmisega viivitamine.
lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega ning § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 järgi vastutab käendaja kohustuse eest täies ulatuses nii kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest.
lg 1 järgi siis kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigil võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
lg 1 järgi peab liisinguvõtja liisinglepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
Hageja esitatud kokkuleppe (12.06.09) p –st 3 nähtub, et liisingleping loetakse lõppenuks pärast eseme valduse üleandmist liisinguandjale sellise erisusega, et kokkuleppe p 2 nimetatud liisingvõtja kohustus - hüvitada liisingeseme võõrandamisel saadud võimalik kahju - kehtib kuni summa laekumiseni liisingandja arvelduskontole. Kokkuleppe p 2 järgi on kahju see osa, mis tuleb liisingandjale hüvitada siis, kui sõiduki müügihind ei kata liisinguesemele tehtud kulusid, sj intressimakseid, valduse ülevõtmise, liisingeseme hoidmise, müügikõlbulikuks seadmise, muude võõrandamisega kaasnevaid kulusid. Seega vastas kokkulepe p 2 sätestatu ka
Hinnates kokkulepe p 3, pidi hageja ja liisingvõtja võlasuhe lõppema siis, kui liisingvõtja 1) tagastab vara ja 2) maksab liisinguandajale ära liisingandja esitatud teatises märgitud kahju, mida ei kata liisingeseme müügist saadud raha. Mingeid muid tingimusi sellest kokkuleppest ei nähtu. Seega tähendab kokkuleppe p 3 seda, et võlasuhe lõppeb liisingiandja ja liisingvõtja vahel kokkuleppe p 3 märgitud tingimuste täitmisel ehk kohase täitmisega. Kostja seletustest ärakuulamisel nähtub, et tema abikaasa viis pärast kokkuleppe sõlmimist vaidlusaluse auto liisingandja poolt nimetatud isikule. Esitatud aktis kohaselt (lk 63) on sõiduk Chrysler Grand Voyager ehk liisinguese üle antud Saksa Auto platsil aadressil Paldiski mnt 71 16.06.09, mida kinnitavad vastuvõtja H. Aare ja üleandja K. Kaljumäe allkirjad. Hageja ei ole väitnud seda, et sõiduk oleks tagastatud valele isikule, seega on kostja tõendanud oma seletuste ja vastava aktiga, et sõiduk anti üle hagejale tema poolt näidatud isikule ehk täitmiseks vastuvõtmiseks isikule
lg 4 ning seega täitis liisingvõtja kokkulepe p 1 tuleneva sõiduki tagastamise kohustuse tähtaegselt (so täitmiseks ettenähtud 5 päeva jooksul). Kostja poolt kohtule esitatud Swedbank Liising AS 10.09.2009 teatisest nr 200.103-030/41979 käendajale ning sellele lisatud nõude kalkulatsioonist nähtuvalt anti liisingese 03.07.2009 müüki ja realiseeritud 17.08.20089 79800 kr eest (sh käibemaks 13300 kr) eest (lk 64-65). Nõude kalkulatsiooni ja teatise kohaselt ei katnud müügist saadu kõike kulusid ning liisingvõtja võlgasid ning liisingandja kahju oli 7811,22 kr, mille ta palus käendajal hüvitada 14 päeva jooksul. Seega tõendab eelnimetatud liisingandja teatis ning selle lisaks olev nõude kalkulatsioon 7811,22 kr seda, et pärast lepingu lõpetamise kokkuleppe sõlmimist 12.06.09 ja sõiduki tagastamist 16.06.09, andis hageja liisingueseme kokkuleppe p 2 järgi müüki, võõrandas selle ning teavitas kokkuleppe p 2 järgi käendajat liisingvõtja kohustusest ja hageja kahjust, mis tuleb hüvitada kokkuleppe p 2 nimetatud teatise järgi 7811,22 kr ulatuses. Kostja esitatud maksekorraldusest 24.09.2009 (lk 66) nähtub, et kostja käendajana tasus hagejale 7811,22 kr viitega lepingu nr XXX. Eeltoodud tõendiga on kostja tõendanud, et täitis ta kokkuleppe p 2 tuleneva liisingvõtja kohustuse hageja ees, mida hageja oli teatisega nr 200.103030/41979 ning selle lisaks oleva kalkulatsiooniga nõudnud, teatises märgitud tähtaja jooksul (14 päeva). Seega oli 7811,22 kr maksmisega liisingandjale hüvitatud kokkuleppe p 2 nimetatud kulud ja kahju, mida ei katnud müügist saadu. Kuna kostja tõendas, et liisingvõtja tagastas kokkuleppe p 1 järgi liisingandjale tähtaegselt sõiduki ning hüvitas käendajana kokkuleppe p 2 järgi liisingvõtja kahjunõude liisingandjale viimase poole näidatud ulatuses tähtaegselt, siis lõppes pooltevaheline võlasuhe ehk liisingleping kokkuleppe p 3 ja
Seega lõppesid sellega kõik pooltevahelised kohustused ja õigused ning pärast võlasuhte lõppemist ei saa liisingandja ehk hageja nõude enam liisingvõtjalt ja käendajalt muude kohustuste täitmist. Eeltoodu tõttu ei saa hageja nõuda enam pärast kokkuleppe p 2 nimetatud ja 10.09.2009 esitatud teatise nr 200.103-030/41979 alusel juba nõutud ja käendaja poolt hüvitatud kahju hüvitamist muude kahjude hüvitamist liisingvõtjalt ja käendajalt, sest selliseid tingimusi poolte kokkuleppest ei nähtu.
§ § 6 lg 1 ja § 76 lg 2 järgi tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ning mõistlikkuse põhimõttest. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega ei ole kooskõlas see, kui pärast võlausaldaja poolt nõutud ja võlgniku poolt nõutud kahju hüvitamist vastavalt kokkuleppele (kokkuleppe tinguimused, vt kohus eelpool viitas), nõuab võlausaldaja ehk hageja sisuliselt sama kahju hüvitamist kuid suuremas ulatuses ja teeb seda enam kui aasta pärast. Nimelt nähtub kostja poolt kohtule esitatud hageja kalkulatsioonist (lk 67), millel puudub viide lepingu numbrile, rentnikule, et vara anti müüki 01.12.09, so enam kui 2 kuud hiljem kui käendaja oli hüvitanud 7811,22 kr vastavalt hageja enda 10.09.2009 teatisele. Selle uue teatise kohaselt on auto müüdud 14.01.2010 ning liisingvõtja peab hüvitama 20087,47 kr. Kostja seletas ärakuuulamisel, et kui ta oli ära tasunud 24.09.2009 hageja nõutud summa (7811,22 kr), käis ta veel liisingandja juurest (Liivalaia kontoris) läbi ning rääkinud halduriga, sai aru, et leping on lõppenud. Eeltoodu seletusega on kostja on tõendanud, et
lg 1, § 76 lg 2 nimetatud põhimõtte järgi, sest võlasuhe lõppes hageja ja liisingvõtja vahel 24.09.2009 kokkuleppe p 3 märgitud tingimuste saabumisel kooskõlas
Kuna hageja ja liisingvõtja vahel lõppes liisingleping 24.09.2009 ja hagejale ei ole enam nõuet liisingvõtja vastu, siis lõppes
lg 1 p 1 alusel ka kostja käendus, mis tagas liisinglepingust tulenevate kohustuste täitmist ning hagejal ei ole lõppenud liisinglepingust ja lõppenud käendusest enam nõudeid käendaja vastu, mille täitmist saaks ta nõuda
Eeltoodu alusel jääb hagi kostja vastu rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata, ei pea kohus andma hinnangut hageja esitatud nõude suuruse õiendile 01.11.2011, vara müügiaktile 14.01.2010, R arvele 30.11.09, auto ülevaatuse aktile 26.11.09, hageja maksekorraldusele 08.12.2009, A 29.12.2009 arvele, hageja maksekorraldusele 07.01.2010, kuna märgitud toimingud on tehtud pärast hageja poolt nõutud kahju hüvitamist käendaja poolt 24.09.2009 ning kohus leidis, et hagejal ei ole enam pärast võlasuhte lõppemist 24.09.2009 nõudeid võlgniku ja käendaja vastu. Kohus ei pea andma hinnangut ka Saksa Auto AS arvele 16.07.09, 13.08.2009 ja hageja maksekorraldusele 22.07.09, 19.08.09, kuna märgitud kulud pidid olema hüvitatud seoses kostja poolt nõutud kahju hüvitise maksmisega 24.09.2009 hageja 10.09.2009 teatise alusel vastavalt kokkuleppe p 2,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.