3. Välja mõista MS AS-i Swedbank kasuks menetluskulude katteks 150,18 € riigilõivu ja nende tasumisega viivitamise korral viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kulude tasumiseni
4. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Otsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast 1
Laenusaaja MS suri XXX. Hagejale teadaolevalt ei ole MS pärandi vastuvõtmisest loobunud. Seega on laenuvõtja õigused ja kohustused üle läinud MS. 01.08.2011 saatis hageja pärijale ehk kostjale lepingu ülesütlemise kirja, andis tähtaja tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 16.08.2011. Kostja võlga tasunud ei ole. 11.04.2012 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 677,14 EUR s.h. põhiosa 453,42 EUR, intress 56,72 EUR ajavahemiku 12.04.2010-21.09.2010 eest ja põhiosa viivis 167,00 EUR ajavahemiku 12.05.2010-11.04.2012 eest. Hageja palub kostjalt välja mõista 677,14 EUR ja viivis protsendina põhinõudelt (453,42 EUR) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni
lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) ning lisaks välja mõista menetluskulud (sh maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot ning hagimenetluses tasutud riigilõiv summas 102,25 eurot) ning menetluskuludelt viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni
Hageja palub tunnistada otsus viivitamata täidetavaks. Tõendid: Laenuleping nr 08-104659-VV, laenu tagastamise graafik; laenulepingu nr XXXa ndmed, Lepingu ülesütlemise kiri. Kostja vastus Esialgses vastuses märkis kostja, et ta pole nõus MS kohustuste täitmisega. Vastuses (23.07.2012) märkis, et ta pole teadlik MS laenulepingust ega võlgadest, kogu raha läks tema ravi- ja matusekuludeks. Ei teadnud, et tuleb notari poole pöörduda. Laenu ei ole võimalik tagasi maksta, kuna puudub töö ja raha. Tõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused MS suri XXX (väljavõte Rahvastikuregistri andmeist). Kohtu poolt TsMS § 405 lg 1 p 8 alusel kogutud pärimisregistri andmeil (lk 29) ei ole MS surma järgselt tema pärandi kohta pärimistoimikut avatud, samuti ei ole tehtud pärimislepingut ega testamenti. MS on MS ütar ehk seadusjärgne pärija (Rahvastiku registri väljavõte) vastavalt PäS § 13 lg 1 (alaneja sugulane). Kostja ei ole märkinud ega tõendanud (vt kohtu kiri 04.06.12 lk 31, 33), et ta oleks esitanud notarile avalduse ja loobunud MS pärandi vastuvõtmisest PäS § 118 ja § 119 järgi 3 kuu jooksul alates pärandaja surmast ning pärimisõigusest teadasaamisest. TsÜS § 1, 2 alusel lähevad õigused ja kohustused üle seaduse alusel. 2
) § 396 lg 1 järgi on laenuleping leping, millega üks pool annab teisel laenu ja teine pool kohustub selle tagastama.
lg 1 järgi tuleb majanduskutsetegevuses antud laenult maksta kokkulepitud intressi.
lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma ning lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu sätteid.
järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab krediiti tarbijale.
lg 1 p 1, 2 ja § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja tarbijale lepingu üles öelda, kui viimane on jätnud tasuma kolm järjestikust osamakset või on viivituses olnud vähemalt kolme järjestikuse osamaksega ning krediidiandja annab tarbijale vähemalt 2 – nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ütleb lepingu üles, kui võlga ära ei tasuta. Lepingu lõppedes (ülesütlemisel) on krediidiandjal õigus nõuda kohustuse täitmist – võlgnetava krediidi tagastamist ning lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist
lg 1 p 1, 2, § 401 lg 1, § 396 lg 1 lg 1, 397 lg 1 järgi.
lg 1 alusel tuleb lepingut täita, § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuste täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda kohustuse täiutmist, viivist
Eeltoodud vaidlustamata asjaolusid hinnates leiab kohus, et hageja ja MSvahel oli sõlmitud laenu - ehk krediidileping, kuna laenuks anti raha ja sellelt tuli tasuda intressi (
lg 1, § 397 lg 1, § 401 lg 1, § 402) ja selle järgi pidi laenusaaja ja tema pärija ( õigusjärglane) ehk kostja täitma laenulepingust tulenevaid kohustusi, tasuma hagejale laenuosamakseid ja intressi. 3
ja 101 lg 1, § 108 lg 1 ja § 399 lg 1 p 1, 2 ja § 416 lg 1 alusel laenu tagastamist, võlgnetavat intressi ning laenu tagastamise viivitamise korral viivist võlgnetavalt laenult
Kostjal on laen 45,42 EUR, intress 56,72 EUR ajavahemiku 12.04.2010-21.09.2010 eest ja laenult viivis 167,00 EUR ajavahemiku 12.05.2010-11.04.2012 eest seni tasumata. Seega rikub ta laenulepingust tulenevaid laenu tagastamise ja intressi maksmise kohustust ning viivitab nende kohustuste täitmisega
MS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt võlg 453,42 €, intress 56,72 € ja viivis perioodi 12.04.1021.09.2011 eest 167,00 € hagejale välja mõista ja alates hagi esitamisest, so 12.04.2012 alates tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlalt 453,42 eurolt viivis
lg 1 II lauses sätestatud määras (
Seega kuulus hagi rahuldamisele. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel ja § 405 lg 1 p 3 alusel määrab lihtmenetluse asjas ka kulude suuruse. TsMS § 162 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi kuulus rahuldamisele, mistõttu. Kohus leiab, et hageja kõik menetluskulud jäävad kostja kanda TsMS § 162 lg 1 järgi. Hageja palus välja mõista menetluskulud, milleks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud lõiv 47,93 ja hagilt tasutud lõiv 102,25 €. TsMS 138 lg 1 ja § 144 p 7 (kuni 30.06.2012 keht. redaktsioon, st hagi ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise aegne redaktsioon) järgi on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuväliseks menetluskuluks, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus on jäetud rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ja hagi on esitatud mitte hiljem kui kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Menetluskuluks on TsMS § 138 lg 1, 2 alusel riigilõiv. Kohtuinfosüsteemi andmete kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse avaldus, mille esitas hageja kostja vastu, jäetud rahuldamata 07.03.12 TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Määrus on infosüsteemi andmetel jõustunud 13.03.12. Hagi on esitatud kostja vastu 12.04.2012, st vähem kui ühe kuu jooksul pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seega on maksekäsu kiirmenetluse avalduse kulu ehk lõiv 47,93 € menetluskuluks TsMS § 144 p 7 ja § 138 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 138 lg 1, § 144 p 7 ja § 162 lg 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks kokku 150,18 € ja TsMS § 177 lg 2 alusel nende tasumisega viivitamise korral viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuna kulude tasumiseni 4
lg 1 II lauses sätestatud määras (
Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus kuni 30.06.2012.a. kehtinud TsMS § 122 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind põhinõude hind. Käesoleval juhul on hagihinnaks põhivõla nõue 453,42 €. Täitmise kord, tähtaeg TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel on kohtul õigus tunnistada lihtmenetluse otsus (asja hind alla 2000 €) viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamatule täitmisele. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.