Obsah (7)

§ 113§ 8§ 76§ 100§ 101§ 108§ 397

2-12-10357 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2013 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi

§ 113lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) Swedbank AS kasuks.

Menetluskulude jaotus

1. Välja mõista MK menetluskulud täies ulatuses (100%) Swedbank AS kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluse käik 1 2-12-10357
3. Swedbank AS esitas 13.03.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 5884,88 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule maksettepaneku, millele võlgnik esitas tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks. 11.06.2012 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus.
4. 18.06.2012 kohtumäärusega kohustas Harju Maakohus Swedbank AS-i esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.
5. Swedbank AS esitas 03.07.2012 Harju Maakohtule hagi MK vastu võla saamiseks. Hageja nõue
6. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 6020,24 eurot, viivise protsendina põhinõudelt (5131,91 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni

§ 113

lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja tugineb oma nõudes

§ 8lg 2, § 23 lg 1, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 102, § 94, § 113 lg 1, Ts

MS §

1. Kostjate vastuväited
2. Kostja tunnistab tema vastu esitatud nõuet ning soovib võlgnevuse tasumiseks sõlmida kompromissi. Kohtuotsuse põhjendus
3. Kohus lahendab antud asja, juhindudes TsMS § 403 lg 1 ning poolte nõusolekust, kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit pidamata.
4. Kohus jätab juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 otsuses märkimata kirjeldava osa ning piirdub üksnes nõude märkimisega.
5. Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
6. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
7. Võlaõigusseadus (

) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Poolte vahel puudub vaidlus ning on tõendatud, et hageja ja kostja sõlmisid 15.08.2011 väikelaenulepingu nr XXX, mille alusel hageja andis kostjale laenu 5031 eurot, intressiga 20% aastas, tähtajaga 01.08.2016 (tl 26-29) ning 19.03.2009 sõlmisid hageja ja kostja partner krediitkaardi kasutamise lepingu XXX, mille alusel hageja andis kostja kasutusse Partner krediitkaardi nr XXXXXXXXXXXXXX krediidilimiidiga 5000 krooni, intressiga 18% aastas (tl 32-33). 11.

§ 8lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Juhindudes

§ 76

lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Lõige 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid 2 2-12-10357 õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 108

lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 397lg 1 alusel majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja ja kostja vahel sõlmitud väikelaenulepingu ja Partner krediitkaardi kasutamise lepingu alusel oli laenusaajal raha maksmise kohustus. Vastavalt laenulepingule andis hageja kostjale laenu 5031 eurot, intressiga 20% aastas, tähtajaga 01.08.2016 (tl 26-29) ning vastavalt Partner krediitkaardi kasutamise lepingule lepiti kokku krediidilimiidis 5000 krooni ehk 319,56 eurot, intressiga 18% aastas (tl 32-33). Kostja oma lepingutest tulenevaid kohustusi ei täitnud, millises osas puudub vaidlus, mistõttu ütles hageja laenulepingu ühepoolselt üles 29.02.2012 ning Partner krediitkaardi lepingu 27.12.2011. Lepingute ülesütlemise kohta edastas hageja kostjale 07.11.2011 teate, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 22.11.2011 (tl 31). Hagi esitamise seisuga oli kostja laenulepingust tulenev võlgnevus hageja ees 5914,70 eurot (sh põhinõue 5031 eurot, intress 526,90 eurot, viivis 354,54 eurot seisuga 03.07.2012 ja lepingutasu 2,26 eurot) (tl 30) ning Partner krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus 105,54 eurot (sh põhivõlgnevus 100,91 eurot, intress 0,85 eurot, viivis 3,78 eurot) (tl 34-41). Kokku võlgnevus 6020,24 eurot. Kostja tunnistab nõuet, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 6020,24 eurot ja viivis protsendina põhinõudelt (5131,91 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Menetluskulud 12. Kooskõlas Ts

MS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu, täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 177 lg 2 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik 3