) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja ja kostja on kokku leppinud intressimääras 25,97% aastas.
lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §- 2 s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja palub lõpetada menetluse kuna tema sissetuleku suuruseks on 290 eurot, konto on arestitud ning tal ei ole võimalik tasuda võlgnevust. Kohus nõustub hagejaga, et kostja makseraskused ei ole käsitletavad asjaoludena, mis vabandaksid kostja poolset maksekohustuse rikkumist või oleksid aluseks hagi läbi vaatamata või rahuldamata jätmisele. Kohustuse täitmise nõude esitamise eeldused on kohustuse rikkumine ning rikkumise mittevabandatavus. Rahalise kohustuse rikkumine ei ole reeglina üldse vabandatav ning makseraskused ei vabasta täitmise kohustusest. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 4 729,05 eurot, millest 2 489,75 eurot on tagastamata krediidisumma, 1 327,71 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 89,46 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 822,13 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, samuti viivise 25,97% tagastamata krediidisummalt aastas alates 28.06.2012 kuni tagastamata krediidisumma 2 489,75 euro täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 ning jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.