) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt
lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Eesti Haigekassa tagasinõue SA-le Põhja-Eesti Regionaalhaigla tervishoiuteenuste osutamise eest väljastatud arvete seeria VI nr XXX, seeria RH nr XXX, seeria RH nr XXX, seeria RH nr XXX ja seeria RH nr XXX ning perioodil 21.11.2011 kuni 28.02.2012 alusel tasutud töövõimetushüvitiste osas. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud Eesti Haigekassa (hageja) esitas 01.10.2012 maakohtule hagi VT (kostja) vastu kahju 1173.93 eurot hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohtu 25.06.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-5306 kostja süüdi mõistetud selles, et pani toime kehalise väärkohtlemise. Selle tagajärjel vajas VG 2 2-12-39185 arstiabi, mida osutas talle SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Hageja on seoses kannatanule tekitatud kehavigastustega hüvitanud kokku summas 1173.93 eurot. Hageja esitab tagasinõude kostja vastu. Kostja vastuväited Kostja leiab, et nõue on õiguslikult põhjendatud, kuid esinevad alused kostjalt väljamõistetava hüvitise vähendamiseks. Kostja kannab karistust vanglas ning temalt on välja mõistetud kannatanu tsiviilhagi rahuldamiseks 68.73 eurot, kaitsja- ja ekspertiisitasud. Kostja näol on tegemist korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, kellel on täitmata nõudeid veelgi. Kostjal puudub igasugune vara nõuete täitmiseks. Hagi rahuldamine kostja suhtes oleks äärmiselt ebaõiglane ning majanduslikud raskused võivad saada uute kuritegude toimepanemise ajendiks. Samuti taotleb kostja kohtuotsuse täitmise korra ja viisi kindlaks määramist. Kuna kostja on veel 2.5 aastat vanglas, siis kohtuotsuse vabatahtliku täitmise tähtaeg peab olema mitte vähem kui kaks aastat kostja vangistusest vabanemisest. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Puudub vaidlus, et 25.06.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-5306 on kostja süüdi mõistetud selles, et tekitas teisele isikule röövimise käigus kehavigastusi (tl 3-13). Seoses sellega osutati kannatanule tervishoiuteenuseid summas 681.96 eurot ja maksti välja töövõimetushüvitist 491.97 eurot (tl 14-23). Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 26 lg 1 järgi haigekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Käesolevas asjas on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et kostja on vastutav kindlustusjuhtumi toimumise eest. Seega on nõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kosja leiab, et esinevad eeldused kahju hüvitamise piiramiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 140 lg 1 järgi kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Asjaolud, mis on kostja poolt välja toodud, ei anna alust hageja nõude vähendamiseks. Nõude vähendamise asjaoludeks ei saa olla, et kostja on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tal puudub vara ja sissetulek. Arvestades üksikjuhtumi asjaolusid, siis hageja poolt tasutud summade hüvitamise kohustus ei ole kostja suhtes ebaõiglane ega mõistlikult vastuvõtmatu. Kohus leiab, et puudub alus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramise rakendamiseks kostja taotletud viisil. Hageja on välja pakkunud kompromissi, mille järgi peaks kostja tasuma igakuiselt 15 eurot kuus. Hageja nõusolekuta on põhjendamatu pikendada otsuse vabatahtlikku täitmise tähtaega vähemalt neljale aastale. Kohtu selgitused Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt
lg 1.
lg 1 järgi võib lihtmenetluse otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava 3 2-12-39185 osa, kui otsuse teinud kohus ei anna otsuses luba selle edasikaebamiseks. Kohus täiendab otsust, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus vastavalt
Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud
Menetluskulud
lg 1 p 3 tulenevalt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad.
Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis menetluskulud jäävad kostja kanda.
lg 1 järgi menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Hageja ei ole menetluskulude väljamõistmist kostjalt taotlenud.
lg 2 järgi menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. 12.10.2012 määrusega on kostjale määratud riigi õigusabi. RÕS § 25 lg 1 järgi määrab kohus pärast isikule õigusteenuse osutamise lõpetamist RÕS §-s 23 ettenähtud korda järgides kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 05.12.2012 määrusega on riigi õigusabi osutajale määratud riigi õigusabi tasu suuruseks 115.20 eurot. Kostjalt tuleb riigituludesse välja mõista 115.20 eurot. RÕS § 26 lg 1 järgi isikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamõistmise otsuse või määruse saadab kohus rahandusministri käskkirjaga määratud asutusele. RÕS § 26 lg 2 järgi riigi õigusabi saanud isik, kellele on pandud käesoleva seaduse alusel kohustus hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, või isik, kellelt on kohus välja mõistnud õigusabikulud, kuna poolele, kelle kasuks otsus tehti, oli antud riigi õigusabi, peab lahendi täitma selles märgitud tähtajal. Kui lahendis ei ole täitmise tähtaega märgitud, tuleb lahend täita 15 päeva jooksul selle jõustumisest arvates. RÕS § 26 lg 3 järgi võib Rahandusministri käskkirjaga määratud asutus RÕS § 26 lg-s 1 nimetatud lahendi täitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole otsust täitnud lahendis märgitud tähtajaks või tähtaja puudumisel 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest arvates.
lg 9 järgi kõnesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.
lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate 4 2-12-39185 menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Meeli Kaur kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.