lg 2 sätestab, et likvideerijad lõpetavad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded.
lg 3 sätestab, et likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud osaühingu likvideerimiseks. Kolmandate isikute suhtes on likvideerijate esindusõigus piiramatu. Tulenevalt
on likvideerija kohustatud juhul, kui likvideeritava äriühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, esitama pankrotiavalduse.
Kohus asub seisukohale, et kuna osaühingu NP likvideerimismenetlus on lõppenud, likvideerija on kohaselt täitnud oma seadusest tulenevad kohustused, võõrandades puudutatud 2 2-09-15038 isikule kuuluva vara ning organiseerides kohustuste täitmise võlausaldajatele, mille tagajärjel ei ole vajalik olnud esitada ka pankrotiavaldust, siis tuleb käesolevas tsiviilasjas menetlus lõpetada. TsMS § 478 lg 5 sätestab, et hagita menetluses tehtavad isikule õiguse andvad või seda muutvad või selle lõpetavad määrused, muu hulgas isiku ametisse nimetamise ja tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrused, kehtivad kõigi isikute suhtes. 12.06.2009 vormistatud kohtumäärusega likvideerijaks määratud AP kohustub äriühingu registrist kustutama. Peale eelnimetatud kohustuse täitmist vabastada AP osaühingu NP (likvideerimisel) likvideerimismenetluses likvideerija ülesannetest. Merike Varusk Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.