2-12-22332/9

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-12-22332 Otsuse kuupäev 26.november 2012 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi DB hagi AV vastu abielu lahutamise nõudes 1595 eurot Hagi hind Hageja: DB(isikukood XXX, elukoht XXX); Menetlusosalised Kostja: AV(isikukood XX, elukoht XXX) Asja läbivaatamise kuupäev 19.november 2012 Istungil osalenud isikud hageja DB Resolutsioon Hagi rahuldada. Lahutada DB ja AV abielu, milline on registreeritud Siauliai linna omavalitsuse administratsiooni Perekonnaseisuametis XX, registreerimisnumber XXX. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 100 eurot. Kui apellatsioonkaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe WWW.e-toimik.ee kaudu e-toimiku menetlemise infosüsteemis, tasutakse riigilõivu 75 eurot. Hageja nõue Poolte abielu on sõlmitud Siauliai linna omavalitsuse administratsiooni Perekonnaseisuametis XXX. Abielust on sündinud poeg DV XXX. Hageja esitas kohtule hagiavalduse, milles palub poolte abielu lahutada. Pooled elavad lahus alates 2008.a.juunist. Kostja koos lapsega elavad pidevalt Leedus. Hageja väitel on tal teine pere ning XXX sündis poeg AB. Hageja soovib oma vabaabielu seadustada. Kostja arvamus Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja esitas kohtule kirjaliku vastuväite, milles ta ei nõustu hagiga. Kostja soovib abielu lahutada Leedus ning seda ühise avalduse alusel, et saaks kindlaks määrata abielu lahutuse tagajärjed. Kostja soovib, et kohus lahendaks ka lapse elukoha küsimuse ja mõistaks välja lapse ülalpidamiseks elatise ning võtaks seisukoha ühisvara ja kohustuste osas. Kõike seda arvestades tuleks jätta hageja nõue läbi vaatamata ja teha hagejale ettepanek esitada hagi Siauliai linna Ringkonnakohtule. Abielu lahutamisel hageja avalduse alusel, palub kostja otsusesse märkida, et abielu purunes hageja süül. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et Eesti kohus on õigustatud menetlema DB poolt esitatud hagi abielu lahutamiseks. Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi õigusabi ja õigussuhete lepingu artikkel 27 lg 2 järgi kui abielulahutuse avalduse esitamise hetkel on abikaasa ühe lepingupoole kodanik, teine aga teise lepingupoole kodanik ning üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud on abikaasad. Euroopa Liidu Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003 artikkel 3 lg 1 järgi on abielulahutuse asjad selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle territooriumil on abikaasade alaline elukoht või oli abikaasade viimane alaline elukoht, kui üks neist veel elab seal. Seega ei ole Harju Maakohtul alust jätta hagi läbivaatamata ning seda mitte arutada, kuna hageja DB on Eesti kodanik, tema alaline elukoht on Eesti Vabariigis ning hageja ja kostja viimane ühine alaline elukoht oli samuti Eestis. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 60 lg 1 ja § 57 lg 3 kohaselt, kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õiguse alusel, kus oli nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis. Seega tuleb abielu lahutamisel kohaldada Eesti õigust. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseadus § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. 2 Sama paragrahvi 2. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hageja väite kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud 2008.a. juunikuus, so rohkem kui 4 aastat tagasi. Hagejal on uus elukaaslane. Seega on alust arvata, et pooled ei soovi ka edaspidi kooselu taastada. Kostja vastusest saab järeldada, et ta ei vaidle vastu abielu lahutamisele, kuid tema soov on lahutada abielu Leedu Vabariigis. Perekonnaseadusest tulenevalt ei ole kohtul kohustust välja selgitada abielu purunemise põhjust ja poolte osa selles, mistõttu kostja taotlus süü küsimuse märkimiseks tuleb jätta rahuldamata. Kostja on kirjalikus vastuses viidanud lapse hooldusõiguse ja elatise ja ühisvara küsimuse lahendamisele, kuid ei ole esitanud vastavat hagiavaldust, mistõttu ei saa kohus neid nõudeid menetleda. Kuna laps elab koos emaga Leedus, siis tuleb lapse hooldusega seonduvate nõuetega pöörduda Leedu kompetentse kohtu poole. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus peab otstarbekaks jätta kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 3