Elatise palub hageja kanda oma seadusliku esindaja VI pangakontole nr XXXXXXXXXXX. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja seisukoht Kostja teatas kohtule 23.10.2012 e-kirjas, et ta on nõus maksma elatist Eesti Vabariigi seadusandlusega kehtestatud korras ja minimaalses suuruses. Menetluse käik Kumbki pool ei ilmunud 27.11.2012 määratud kohtuistungile. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 408 p 1- 4 kohaselt, kui kumbki pool ei ilmu kohtuistungile, võib kohus lahendada asja sisuliselt; jätta hagi läbi vaatamata; menetluse peatada või lükata asja arutamise edasi. TsMS § 412 lg 1 p 1 kohaselt kohus ei jäta hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui:hageja oli nõus kirjaliku menetlusega või hagi läbivaatamisega tema osavõtuta. Kuna hageja seaduslik esindaja on hagivalduses märkinud, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, siis esinevad käesoleval juhul asja läbivaatamata jätmist välistavad asjaolud ning kohus lahendab asja sisuliselt. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, hinnanud kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (
) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).
p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõtu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Vaidlust ei ole selles, et VI ja AI alaealine laps EI elab koos emaga ning on oma ema ülalpidamisel. Kostja lapsega koos ei ela ning seega on täidetud elatise saamise esmane eeldus. Kostja on nõus maksma hageja ülalpidamiseks elatist minimaalmääras. Kostja ei ole esitanud tagasiulatuva elatise nõude osas kohtule vastuväiteid. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kooskõlas lapse huvidega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine ja tagasiulatuv elatis
Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei ole vaja elatise nõude puhul seaduses sätestatud minimaalmääras tõendada ega hinnata lapsele tehtavaid kulutusi. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 169 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2012 290 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 145 eurot kuus alates hagi esitamisest, so 08.06.2012 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Vabariigi Valitsuse 23.08.2010 määruse kohaselt oli töötasu alammääraks 2011 aastal 278,02 eurot. Eeltoodust tuleb tagasiulatuvalt perioodi 07.06.2011 kuni 07.06.2012 eest kostjalt välja mõista hageja kasuks elatis kogusummas 1 699,30 eurot. Tagasiualtuva elatise summa kujuneb järgmiselt. Perioodi 07.06.2011 – 31.11.2011 eest summas 940,49 eurot (6 x 139 + 139 : 30 x 23) ja perioodi 01.01.2012 kuni 07.06.2012 eest 758,81 eurot (5 x 145 + 145 : 30 x 7) Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Lukiina Vismann kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.