← Eesti

3-12-1909/39

Obsah (5)§ 22§ 31§ 28§ 40§ 20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Oliver Kask, Lilianne Aasma Määruse tegemise aeg ja koht 18.12.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-1909 Haldusasi Uus Päike OÜ kaeb

) § 22 lg 12 alusel avalduse kinnisasjaga piirneva maa erastamiseks (vt märge Tallinna Linnavaraameti 10.03.2011 kirjas, tl 28). Harju maavanem tagastas 05.01.2009 kirjaga (tl 25) Tallinna Maaameti poolt 30.10.2008 maavanemale esitatud loataotluse Tuukri tn 19a ja Uus-Sadama tn 11a kinnisasjadega piirneva maa ligikaudse suurusega 1516 m2 erastamiseks

§ 22

lg 12 alusel, märkides, et Maa-amet on teatanud kavatsusest esitada Keskkonnaministeeriumi volitatud asutusena Tallinna Linnavalitsusele maa riigi omandisse jätmise taotluse ning kuna erastamisele ei kuulu riigi omandisse jäetav maa, ei ole maavanemal võimalik loataotlust edasi menetleda. Maa-amet esitas Tallinna linnale Keskkonnaministeeriumi 30.12.2008 taotluse Tuukri 21a maa ligikaudse suurusega 1511 m2 riigi omandisse jätmiseks

§ 31

lg 1 p 8 alusel riigi maareservina (tl 62-63) ning Tallinna Linnavalitsuse 18.03.2009 korraldusega nr 408-k anti maa riigi omandisse jätmise kohta arvamus – mitte nõustuda taotletava maa riigi maareservi jätmisega, kuna see ei võimalda maad munitsipaliseerida (tl 24). Maa-ameti 18.05.2012 kirjaga teatati Tallinna Linnavaraametile, kaebajat esindavale advokaadibüroole ja AT Kinnisvara Investeeringute OÜ-le, et Maa-amet jätkab Tuukri tn 19a ja Uus-Sadama 11a kinnistutega piirneva reformimata maa (piiriettepanek AT0805190153) riigi omandisse jätmise menetlust (tl 29). Maa-ameti 18.06.2012 kirjas (tl 64 pöördel) Tallinna Linnavalitsusele paluti Tallinna Linnavalitsuse 18.03.2009 korralduses antud arvamus üle vaadata ning määrata riigi omandisse taotletavale maaüksusele transpordimaa sihtotstarve. 2. Uus Päike OÜ esitas 17.07.2012 Tallinna Linnavaraametile ja Maa-ametile taotluse (tl 3034), milles paluti Maa-ametil peatada Uus-Sadama tn 11a ja Tuukri tn 19a kinnistutega piirneva maaüksuse (Tuukri tn 21a) riigi omandisse jätmise menetlus ja taastada Uus Päike OÜ poolt algatatud maaüksuse erastamise menetlus. Alternatiivselt, juhul kui haldusorgan leiab, et käesoleval juhul ei ole täidetud maareformi seaduse (

) § 22 lg-s 12 sätestatud eeldused, palus Uus Päike OÜ teavitada teda kõnealuse maaüksuse muudest võõrandamise viisidest. 3. Tallinna Linnavalitsuse 08.08.2012 korraldusega nr 1063-k „Arvamuse andmine Tuukri tn 21a maa riigi omandisse jätmise kohta“ (tl 65-66) nõustuti Tuukri tn 21a maaüksuse jätmisega riigi omandisse Petrooleumi ja Tuukri tänava ristmiku ja kavandatava Reidi tee ühendustee ehitamiseks ning määrati maaüksuse sihtotstarbeks transpordimaa. Korralduses märgiti, et pärast tee valmisehitamist soovib Tallinna linn taotleda Tuukri 21a maaüksuse tasuta võõrandamist Tallinna linnale teehoiu korraldamiseks ja tee avaliku kasutamise tagamiseks. Riigi omandisse jäetavale maa-alale ei ole esitatud maa ostueesõigusega erastamise taotlusi ega maa tagastamise taotlusi ning maad ei taotleta munitsipaalomandisse

§ 28alusel.

Korraldusega tunnistati kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 18.03.2009 korraldus nr 408-k „Arvamuse andmine Tuukri tn 21a maa riigi omandisse jätmise kohta“. 4. Maa-ameti 14.08.2012 kirjas nr 6.2-2/9563 (tl 35) kaebajat esindavale vandeadvokaadile leiti, et Tuukri 21a ei kuulu

§ 22lg 12 alusel erastamisele.

Maa-amet on jätkuvalt seisukohal, et Tuukri 21a maaüksus ei ole käsitletav

§ 22lg-s 12 sätestatud maana.

Maaamet leidis, et ei ole alust rahuldada Uus Päike OÜ esitatud nõuet peatada Tuukri tn 21a maa riigi omandisse jätmise menetlus ning taastada Tuukri tn 21a maa erastamise menetlus

§ 22lg 12 alusel.

Maa-amet jätkab Tuukri tn 21a reformimata maa (piiriettepanek AT0805190153) riigi omandisse jätmise menetlust. Kuna Tuukri 21a maaüksus on vaja jätta riigi omandisse transpordimaana ringristmiku rajamiseks, mitte tulu saamiseks, siis puudub riigil huvi selle maaüksuse võõrandamiseks eraomandisse. 2

(8)3-12-1909
  1. Uus Päike OÜ esitas 07.09.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 08.08.2012 korralduse nr 1063-k ja Maa-ameti 14.08.2012 kirja nr 6.2-2/9563 tühistamise nõudes ning Tallinna Linnavalitsuse kohustamise nõudes viia läbi Uus-Sadama tn 11a ja Tuukri tn 19a kinnistutega piirneva maaüksuse (riigireservmaa piiriettepanek nr AT0805190153) täiendav erastamismenetlus. Tallinna Linnavalitsuse 08.08.2012 korraldus nr 1063-k on formaalselt ja materiaalselt õigusvastane. Maa-ameti 14.08.2012 kirja näol on tegemist haldusaktiga. Maa-amet on 14.08.2012 haldusakti andes rikkunud oluliselt HMS § 54 ja § 56 lg-d 1 ja
  2. Haldusakti ei ole piisavalt põhjendatud, vaid on piirdutud üksnes varasema menetluse käigu konstateeringuga, et Maaameti hinnangul on maaüksus vaja jätta riigi omandisse transpordimaana ringristmiku rajamiseks, mitte tulu saamiseks, mistõttu puudub riigi huvi maaüksuse võõrandamiseks eraomandisse. Haldusaktist ei selgu, kas ja millisel moel on haldusorgan kaalunud kaebaja erahuvisid, samuti ei ole haldusorgan piisavalt põhjendanud antud asjas esinevaid avalikke huvisid. Kaebaja on korduvalt esitanud taotlusi endale kuuluva krundi suurendamiseks, viidates nii krundil asuvatele ning ehitusregistris registreeritud ehitistele kui ka vajadusele suurema teenindusmaa järele. Samuti on ära langenud Põhjaväila läbimurde rajamisega seotud asjaolud. Endiselt on lahendamata ka nn „ribasuse küsimus“. Kaebaja on kandnud seoses Uus-Sadama tn 11a, Tuukri tn 19a ja lähiala planeeringumenetlusega märkimisväärseid kulutusi. Samuti on kaebaja kandnud kulutusi maaüksuse erastamismenetluses. Samas on kaebaja poolt planeeringumenetluses kantud kulutused osutunud ebaotstarbekaks, kuna Tallinna Linnavalitsus ei ole seniajani lahendanud maaüksuse erastamisega seonduvaid küsimusi.
  3. Tallinna Halduskohus jättis 18.09.2012 määrusega Uus Päike OÜ kaebuse käiguta selleks, et kaebaja täpsustaks oma kaebeõigust. Kaebusest nähtuvalt ei oma kaebaja riigireservmaa piiriettepanekuga nr AT0805190153 hõlmatud maatükil ehitisi, mille juurde tal oleks õigus ostueesõigusega maad erastada. Kaebajal tekib õigus

§ 22

lg 12 ning Vabariigi Valitsuse 22.02.2007 määruse nr 50 alusel taotleda vaidlusaluse maa talle erastamist vaid juhul, kui maa ei kuulu riigi omandisse jätmisele. Kohtule esitatud selgitustest ja tõenditest nähtub aga vastupidine – maa riigi omandisse jätmise menetlus on pooleli. Ka ei saa kohus kohustada Tallinna Linnavalitsust erastamismenetlust läbi viima. Erastamismenetluse algatamine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus. Kaebajal puudub kaebeõigus ka Tallinna Linnavalitsuse 08.08.2012 korralduse nr 1063-k vaidlustamiseks. Nimetatud korraldusega ei otsustata lõplikult maa riigi omandisse jätmist, vaid määratakse ainult riigi omandisse jäetava maa sihtotstarve, ligikaudne pindala ja aadress, mistõttu on tegemist eelhaldusaktiga maa riigi omandisse jätmise menetluses. Kaebajal on soovi korral võimalik vaidlustada nimetatud haldusakt koos lõpliku haldusaktiga, millega otsustatakse maa riigi omandisse jätmine. Samas ei ole vastavat lõplikku haldusakti veel antud. Kaebaja nõue tühistada Maa-ameti 14.08.2012 kiri nr 6.2-2/9563 ei ole asjakohane, kuna tegemist on toiminguga. Kaebajal ei ole tekkinud õigust vaidlusalust maad

§ 22

lg 12 alusel enda kinnisasjaga liitmiseks erastada, kuna menetlus maa riigi omandisse jätmiseks on käimas. 7. Uus Päike OÜ esitas 03.10.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse täpsustuse, milles selgitas, et vaidlusalusel riigi omandisse jäetaval maal paikneb kaebajale kuuluv aed ja kaebaja hoone olulise osana betoonplatvorm. Üksnes kaebaja aiaga piirneva maa-ala kaudu on võimalik teenindada kaebajale kuuluval kinnistul aadressil Uus-Sadama tn 11a asuvat laohoonet. Muul viisil laohoonet teenindada ei ole võimalik, kuivõrd selleks puudub kaebajal vajalik maa-ala, juurdepääsutee ja ka sissepääs tema kinnistul olevasse hoonesse. Ka ei ole vaidlusalusest maast võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, sest vastasel juhul hakkaks selle kaudu toimuma juurdepääs kaebaja kinnisasjale asukohaga Uus-Sadama tn 11a ehk siis kinnistu esmane funktsioon oleks naaberkinnistu teenindamine, mitte selle iseseisev kasu3

(8)3-12-1909 tamine. Kinnistu ei ole iseseisvalt kasutatav, mille tõttu ei kuulu vaidlusalune maa riigi omandisse jätmisele. Kohus on eksinud, asudes 18.09.2012 määruses seisukohale, et kaebajal ei ole tekkinud õigust, mille alusel taotleda vaidlusaluse maa endale erastamist. Kaebaja kaebeõigust möönab ka kohus ise, kuna kohus on leidnud oma 18.09.2012 määruses, et erandlikult lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine on õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saagi sisuliselt olla õiguspärane või kui haldusakt rikub kaebaja õigusi menetluse lõpptulemusest sõltumata. Käesoleval juhul aga see kaebuses ja kaebuse täienduses toodud asjaoludest lähtudes nii ongi. Vaidlusaluse maa riigi omandisse jätmise menetlusega jätkamine ning sellele järgnev otsus jätta vaidlusalune maa riigi omandisse tekitab olukorra, kus kaebajale kuuluv aed ja betoonplatvorm tema hoone olulise osana asub võõral maal. Maa riigi omandisse jätmise menetlus on käesoleval ajal pooleli. Nimetatud menetlus ja selle jätkamine on õigusvastane, kuivõrd on selge, et vaidlusalune maa ei kuulu riigi omandisse jätmisele põhjusel, et sellel maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja. 8. Tallinna Halduskohus tagastas 05.11.2012 määrusega Uus Päike OÜ kaebuse läbivaatamatult. Kaebaja sooviks on erastada täiendavat maad talle kuuluva kinnisasja juurde

§ 22lg 12 alusel.

Kaebajal tekib õigus

§ 22

lg 12 alusel taotleda vaidlusaluse maa talle erastamist vaid juhul, kui maa ei kuulu riigi omandisse jätmisele. Käesoleval juhul on maa riigi omandisse jätmise menetlus pooleli. Tähtsust ei ole asjaolul, kas nimetatud maal asuvad kaebajale kuuluvad ehitised või kas kaebajale kuuluvale ehitisele on määratud piisavalt maad ehitise teenindamiseks. Kaebaja hoonete ja rajatise teenindamiseks vajamineva maa ostueesõigusega erastamise menetlus lõppes 2007. aastal. Maa-ameti 14.08.2012 kirja nr 6.2-2/9563 näol on tegemist toiminguga. Seega on kaebajal võimalik taotleda vaid toimingu õigusvastasuse tuvastamist, mis omakorda ei too kaasa maa riigi omandisse jätmise menetluse peatamist ning Tuukri tn 21a maa erastamise menetluse taastamist. Kuna kaebajal ei ole võimalik saavutada Maa-ameti 14.08.2012 kirja vaidlustamisega taotletavat eesmärki, tuleb kaebus selles osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Kaebaja esitatud kohustamise nõue viia läbi Uus-Sadama tn 11a ja Tuukri tn 19a kinnistutega piirneva maaüksuse (riigireservmaa piiriettepanek nr AT0805190153) täiendav erastamismenetlus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu. Erastamismenetluse algatamine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus. Kuna maa riigi omandisse jätmise menetlus veel kestab, ei saa kohus kohustada Tallinna Linnavalitsust kaebaja avaldust maa erastamiseks Maareformi seaduse § 22 lg 12 alusel läbi vaatama, kaebaja taotlust oleks võimalik vaadata läbi alles siis, kui on selgunud, et maad ei jäeta riigi omandisse. Tallinna Linnavalitsuse 08.08.2012 korraldusega nr 1063-k ei otsustata lõplikult maa riigi omandisse jätmist, vaid määratakse ainult riigi omandisse jäetava maa sihtotstarve, ligikaudne pindala ja aadress ning selles nõustutakse Tuukri tn 21a maa jätmisega riigi omandisse Petrooleumi ja Tuukri tänava ristmiku ja kavandatava Reidi tee ühendustee ehitamiseks. Nimetatud korraldusel puudub õiguslik mõju väljaspool maa riigi omandisse jätmise menetlust, mis ei ole aga käesoleval juhul lõpule viidud. Kuna puudub haldusakt, millega oleks otsustatud Tuukri tn 21a maa riigi omandisse jätmine, on kaebaja vaidlustanud Tallinna Linnavalitsuse 08.08.2012 korralduse nr 1063-k ennatlikult, see ei saa eraldiseisvalt kaebaja õigusi rikkuda, mistõttu kuulub kaebus ka selles osas tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MÄÄRUSKAEBUSE MENETLUSES 4

(8)3-12-1909
  1. Uus Päike OÜ esitas 20.11.2012 määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 05.11.2012 määrus. Vaidlusaluse maa riigi omandisse jätmise menetlus rikub kaebaja õigusi. Vaidlusalusel maal asub kaebaja vara ning see on vajalik temale kuuluva laohoone teenindamiseks. Vaidlusaluse maa riigi omandisse jätmine tekitab olukorra, kus kaebajale kuuluv aed ja betoonplatvorm tema hoone olulise osana asub võõral maal ning kaebajal ei ole võimalik teenindada enam talle kuuluvat laohoonet. Maa-ameti 14.08.2012 kiri ja Tallinna Linnavalitsuse 08.08.2012 korraldus nr 1063-k mõjutavad igal juhul maa riigi omandisse jätmise menetluses tehtavate haldusaktide sisu. Korralduse nr 1063-k puhul on tegemist eelhaldusaktiga ehk lõpphaldusakti mõttes siduva haldusaktiga maa riigi omandisse jätmise menetluses. Kaebuse esitamata jätmisega võib tekkida olukord, kus haldusorgan võtab vastu otsuse jätta vaidlusalune maa riigi omandisse. Kaebaja kaebus on õigustatud ka menetlusökonoomia seisukohast, kuivõrd haldusorganil ei ole mõistlik jätkata haldusmenetlust, mis on juba eos ebaõige. Riigikohus on asunud korduvalt seisukohale, et oluliste rikkumiste puhul eksisteerib huvitatud isikul kaebeõigus juba enne lõpliku haldusakti andmist, kui haldusmenetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui haldusakt rikub õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Kaebaja soov kaebuse esitamisel polnud mitte saada kogu vaidlusaluse maa omanikuks, vaid erastada see osa vaidlusalusest maast, millel asuvad kaebajale kuuluvad ehitised ja rajatised. Seetõttu saab kaebaja saavutada oma eesmärgi nii, et esmalt taotleb Maa-ameti 14.08.2012 kirjas nr 6.2-2/9563 kajastuva keelduva otsuse ning Tallinna Linnavalitsuse 08.08.2012 korraldusega nr 1063-k antud nõustumise tühistamist. Nimetatud taotluste rahuldamisel saab kohus kohustada Tallinna Linnavalitsust otsustama Uus-Sadama tn 11a ja Tuukri tn 19a kinnistutega piirneva maaüksuse täiendava erastamismenetluse läbiviimise.
  2. Maa-amet vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

ei ole kunagi sätestanud aluseid nn maa täiendavaks ostueesõigusega erastamiseks. Aadressil UusSadama tn 11a asuva ehitise omanik Uus Päike OÜ on realiseerinud oma seadusest tuleneva õiguse maa omandamiseks temale kuuluva ehitise tarbeks, s.t omandi- ja maareform UusSadama tn 11a maaüksuse osas lõppes selle kinnistusraamatusse kandmisega 22.02.2007. Kaebaja nõuded maa täiendava ostueesõigusega erastamise õigusest on alusetud ega tugine ühelegi

sättele. Kuivõrd kaebaja ei ole tõendanud, et piirdeaed ja betoonplatvorm kuuluvad talle õiguslikul alusel või et ta oleks nimetatud ehitised püstitanud õiguslikul alusel, siis tal ei olnud ega ka ole praegu õigust nõuda maa erastamist

sätestatud alustel ning maa riigi omandisse jätmine ei saa rikkuda tema õigusi. Lisaks tuleb märkida, et Uus Päike OÜ sai Uus-Sadama 11a kinnisasja omanikuks 22.02.2007.

§ 40

lõike 1 viimane lause sätestab, et avaldusi maa erastamiseks

§ 22lõike 1² alusel võetakse vastu 2006.

aasta 1. juunini. Seega ei saanud kaebaja avaldust maa erastamiseks

§ 22

lõikes 1² sätestatud alusel tähtaegselt esitada.

§ 22

lõige 1² annab nn maa juurdeerastamise võimaluse, kuid seda üksnes teatavate tingimuste olemasolul. Maa nn juurdeerastamise eeldus saab tekkida üksnes juhul, kui maavanem annab vastava loa. Loa andmise saab maavanem otsustada siis, kui kohalik omavalitsus on välja selgitanud kõik kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise seisukohalt olulist tähtsust omavad asjaolud. Seega ei saa taotluse esitanud isik enne maavanema loa andmist loota, et nn juurdeerastamiseks taotletud maa üldse kuuluks erastamisele ja et maavanema loa saamisel nimetatud maa liidetakse üksnes tema kinnistuga. Maatüki osas on Tallinna Linnavalitsus ja Harju maavanem riigi võimaliku huvi välja selgitanud ning Maa-amet algatas juba 5

(8)3-12-1909 2008. aastal maa riigi omandisse jätmise menetluse. Kuivõrd Maa-amet on algatanud maa riigi omandisse jätmise menetluse, puudub Harju maavanemal võimalus

§ 22lõikes 1² nimetatud loa andmiseks.

Kaugeltki mitte alati ei ole juurdepääs ehitistele tagatud üksnes ehitiste teenindusmaa kaudu. Kuivõrd linnades saab mistahes ehitiste rajamine ja püstitamine toimuda üksnes vastavalt kehtestatud detailplaneeringutele, siis saab kaebaja talle kuuluval kinnistul asuva laohoone teenindamise probleemi lahendada detailplaneeringu menetluses leitava kõiki planeeringu menetluses osalejaid rahuldava (juurdepääsu) lahenduse kaudu.

  1. Tallinna linn vaidles määruskaebusele vastu. Määruskaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 05.11.2012 määrus on põhjendatud ning vastustaja nõustub seal toodud motiividega, pidamata vajalikuks neid üle korrata.
  2. Tallinna Halduskohus jättis 05.12.2012 määrusega määruskaebuse rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse, milles oli kolm taotlust. Kaebaja palus kohtul tühistada Tallinna Linnavalitsuse 08.08.2012 korraldus nr 1063-k ja Maa-ameti 14.08.2012 kiri nr 6.2-2/9563 ning kohustada Tallinna Linnavalitsust läbi viima Uus-Sadama tn 11a ja Tuukri tn 19a kinnistutega piirneva maaüksuse täiendav erastamismenetlus. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega pole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti tagastanud kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel.
  4. Kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus nõudmaks Tallinna Linnavalitsuse kohustamist läbi viima täiendav erastamismenetlus.

§ 22

lõike 12 kohaselt on isikul, kelle eraomandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, õigus taotleda selle maa erastamist liitmiseks oma kinnisasjaga.

§ 22

lõike 12 alusel toimuva erastamismenetluse saab läbi viia ainult juhul, kui on täidetud

§ 20

lõikes 1 sätestatud üldised maa erastamist lubavad tingimused.

§ 20

lg 1 kohaselt kuulub erastamisele maa, mida

alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. Antud asjas on maa riigi omandisse jätmise menetlus alles pooleli, mistõttu ei ole võimalik kohustada kohalikku omavalitsust jätkama erastamismenetlust

§ 22lg 12 alusel.

Kaebaja on väitnud, et maa riigi omandisse jätmise menetluse jätkamine rikub tema õigusi, sest kaebaja hinnangul ei saa tema kinnisasjaga piirneval maal moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja ja seetõttu on tal subjektiivne õigus nõuda maa erastamist. Selline seisukoht on ekslik.

§ 22

lõike 12 alusel saab erastamisõigus tekkida alles siis, kui on selgunud, et maad ei jäeta riigi omandisse. Kui maa riigi omandisse taotlemise menetlus alles käib, puudub kaebajal subjektiivne õigus

§ 22lõike 12 alusel nõuda maa erastamist enese kasuks.

15. Kaebaja on määruskaebuses leidnud, et Maa-ameti 14.08.2012 kiri ja Tallinna Linnavalitsuse 08.08.2012 korraldus nr 1063-k mõjutavad igal juhul maa riigi omandisse jätmise menetluses tehtavate haldusaktide sisu. Korralduse nr 1063-k puhul on kaebaja hinnangul tegemist eelhaldusaktiga ehk lõpphaldusakti mõttes siduva haldusaktiga maa riigi omandisse jätmise menetluses. 6

(8)3-12-1909 Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja käsitlusega, nagu oleks Tallinna Linnavalitsuse korralduse puhul tegemist eelhaldusaktiga. Tuleb möönda, et menetlustoimingu ja eelhaldusakti eristamine võib olla keeruline. Riigikohus on leidnud
  1. novembri
  2. a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-26-08, et eelhaldusaktiga on tegemist juhul, kui tehti õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ning määrati osaliselt kindlaks lõpliku haldusakti sisu. Seega menetlustoimingul on lõpliku haldusakti andmist ettevalmistav iseloom, mis lõppotsust üldjuhul ei mõjuta, eelhaldusaktis tuvastatud asjaoludest aga ei või haldusorgan lõpliku otsuse tegemisel mööda minna. Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nõustuti Tuukri tn 21a maaüksuse jätmisega riigi omandisse Petrooleumi ja Tuukri tänava ristmiku ja kavandatava Reidi tee ühendustee ehitamiseks ning määrati maaüksuse sihtotstarbeks transpordimaa. Ringkonnakohtu hinnangul on antud otsuse näol tegemist üksnes haldusakti andmist ettevalmistava menetlustoiminguga, milles ei määratud kindlaks haldusakti sisu. Tallinna Ringkonnakohus on juba 12.10.2012 määruses käesolevas asjas leidnud, et Tallinna Linnavalitsuse korralduse nr 1063-k puhul pole tegemist haldusaktidega, mille tühistamist saaks nõuda. Tallinna Linnavalitsuse korraldus on üksnes menetluse kestel antud arvamus, mis on menetlustoiminguks ka siis, kui sellise arvamuse küsimine on kohustuslik (vt näiteks Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-96-08, p 16 ja 3-3-1-1-11, p 10). Ringkonnakohus selgitab ka, et sihtotstarbe määramise otsus ei muuda korraldust eelhaldusaktiks. Tallinna Linnavalitsuse korralduses sisalduv sihtotstarbe määramise otsus ei mõjuta maa riigi omandisse jätmise otsust ega ole maa riigi omandisse jätmise otsustamiseks kohustuslik eeltingimus. Vabariigi Valitsuse 03.09.1996 määruse nr 226 „Maa riigi omandisse jätmise kord” (edaspidi Kord) punkti 10 kohaselt, kui kohalik omavalitsus ei teosta Korra punktis 9 loetletud toiminguid kehtestatud tähtaja jooksul, siis jäetakse maa riigi omandisse taotleja poolt esitatud piirides ja suuruses ning üld- või detailplaneeringust lähtuva sihtotstarbega. Üld- või detailplaneeringu puudumise korral jäetakse maa riigi omandisse taotluses märgitud sihtotstarbega. Veelgi enam, Korra punkt 11 sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse arvamus maa riigi omandisse jätmise kohta ei ole esitatud kehtestatud tähtaja jooksul, ei takista see maa riigi omandisse jätmise otsustamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seega Tallinna Linnavalitsuse korraldus käsitletav eelhaldusaktina, kuna sellega pole siduvalt kindlaks määratud maa riigi omandisse jätmise lõplikuks otsustamiseks siduvaid asjaolusid. Samuti ei ole haldusaktiks Maa-ameti kiri nr 6.2-2/9563, kuivõrd sellega anti eelkõige kaebajale informatsiooni menetluse toimumise ja põhjuste kohta. Kirjas toodud otsus mitte peatada maa riigi omandisse jätmise menetlust ning kaebaja taotluse rahuldamata jätmine erastamismenetluse taastamiseks on formaalne otsus, mis ei tekita, muuda ega lõpeta kaebaja õigusi. Ringkonnakohus kordab, et kaebajal on subjektiivne õigus taotleda maa erastamist

§ 22lg 12 alusel alles siis, kui on selgunud, et maa ei jää riigi omandisse.

Seega ei saa kaebaja õigusi rikkuda Maa-ameti kiri, millega teavitati kaebajat maa riigi omandisse jätmise menetluse jätkamisest. Halduskohus on õigesti nõude tagastanud HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Ringkonnakohus märgib, et põhimõtteliselt oleks olnud võimalik kaebuse nõue tagastada ka HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. 16. Vaidlusaluse maa riigi omandisse jätmise otsus, s.t lõplik haldusakt, on käesoleval ajal veel välja andmata. Kaebajal on võimalik vaidlustada maa riigi omandisse jätmine, kui selline otsus tehakse, otsus on õigusvastane ja rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Väljakujunenud kohtupraktikast tulenevalt ei ole aga menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine üldjuhul lubatav (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-8-02, p 5 ja 3-3-1-86-06, p 20). Menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine on samas erandina õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis vältimatult tingib antava haldusakti sisulise õigusvastasuse või muudaks menetluslik rikkumine haldusakti sisulise õiguspärasuse suhtes hinnangu andmise 7

(8)3-12-1909 tagantjärele võimatuks. Enne haldusakti andmist saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub menetlusosalise subjektiivseid õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Antud asjas ei ole tuvastatud menetlusvigu, mis annaksid alust menetlustoiminguid vaidlustada, samuti ei riku menetlustoimingud kaebaja subjektiivseid õigusi. 17. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning halduskohtu määruse muutmata. Oliver Kask Lilianne Aasma Ruth Plaks 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.