← Eesti

2-12-30008/16

Obsah (4)§ 113§ 100§ 101§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 21.01.2013, Rapla Tsiviilasja number 2-12-30008 Tsiviilasi ASi Swedbank hagi Irin

§ 113lg 1 sätestatud määras ASi Swedbank kasuks.

Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Irina Veinberg võib kohtuotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale. Asjaolud 04.12.2006 sõlmisid pooled laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 9593.- eurot. 27.12.2007 sõlmisid pooled laenulepingu lisa, mille kohaselt leppisid pooled kokku kehtestada laenuleping uues sõnastuses. Lepingu p 5.1 kohaselt oli laenuvõtja kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi makse tähtpäevaks 20.kuupäev ning intressi määraks 6 kuu Euribor + 4.000% aastas tagastamise lõpptähtajaga 20.12.2013. Tulenevalt lepingu tingimuste p-st 9.1 oli hagejal õigus nõuda kostjalt varaliste kohustuste täitmisega viivitamisel viivist. Lepingust tulenevate kostja kohustuste hagejale täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek kinnistule asukohaga xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx. Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Tulenevalt sellest saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemisteatise 24.11.2010. Hageja palus kostjal tasuda lepingust tulenev võlgnevus. Hageja hoiatas kostjat, et juhul, kui võlgnevust ei tasuta, on hageja sunnitud ennetähtaegselt lepingu üles ütlema. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu 14.12.2010 ennetähtaegselt üles. 15.05.2012 teatises informeeris hageja kostjat, millega toimus kohtutäitur Rannar Liitmaa vahendusel enampakkumine kinnistule asukohaga xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx. Nimetatud vara müügist läksid maha kohtutäituri tasud. Laenulepingusse ei laekunud võlgnevuse katteks midagi. Kostjal on hagejale tasuma lepingu järgi 9105,59 eurot. Hageja nõue Hageja esindaja M.Sillamaa palub

§-de 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 4, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista võla 9105,59 eurot ja viivis protsendina põhinõudelt, s.o EKP intress + 7% aastas summalt 7044,31 eurot, alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni hageja kasuks. Jätta menetluskulud kostja kanda. Välja mõista kostjalt riigilõiv 450.- eurot hageja kasuks. Välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras hageja kasuks.

Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 27.12.2012. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-d 1, 4, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.