Obsah (5)

§ 448§ 444§ 5§ 230§ 231

2-12-27400 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 15. veebruar 2013, kell 12.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsivii

§ 448

lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise 2-12-27400 õigusest loobunud (

§ 448lg 42).

Käesolev otsus on kirjeldava osata, mille täiendamist juhinduvalt

§ 444lg 1 ei saa nõuda.

Käesolev kohtuotsus on põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 1. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 603,57 eurot, viivise 8% aastas summalt 603,57 eurot alates 01.06.2012 kuni hüvitise tasumiseni ning menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises LS § 7 lg 1, § 45 lg 1, § 46 lg 1, § 49 lg 1, VÕS § 113. Kostja vastuväited 2. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused 3. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Ärakuulamine toimus 22.01.2013. 4.

§ 444

lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes

§ 444

lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Seega jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa, mille täiendamist juhinduvalt

§ 444

lg 1 ei saa nõuda ning piirdub põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused. 5. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega, sh Kindlustuse vaidluskomisjoni materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 6.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Poolte vahel puudub vaidlus, et 20.03.2012 kella 15.00 ajal toimus Tallinnas Anni 8 lähistel liiklusõnnetus, milles osalesid sõiduk Audi A4, reg. märgiga XXX, mida juhtis JK ja hagejale kuuluv sõiduk Mercedes Benz, reg. märgiga XXX, mida juhtis JM. Sündmuskohal allkirjastasid 2 2-12-27400 mõlema sõiduki juhid vormi „Teade liiklusõnnetusest,“ millega tunnistasid mõlema sõiduki juhid ennast vastutavaks liiklusõnnetuse põhjustamise eest (Vaidluskomisjoni toimik). Sõiduki Audi A4 tsiviilvastutus on kindlustatud kostja juures. 22.05.2012 otsusega kahjus nr 100121370 otsustas kostja hagejale hüvitada kahju 50% ulatuses ehk 600 eurot (tl 16). Hageja ei nõustunud kostja 22.05.2012 otsusega ja esitas kaebuse Kindlustuse Vaidluskomisjonile, kes oma 28.06.2012 otsusega kaebuses nr 7-1/12/66 jättis kaebuse rahuldamata (tl 13-15). Hageja esitas hagiavalduse kostja vastu Harju Maakohtule.
2. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on kohustatud hagejale hüvitama täiendava kindlustushüvitise.
3. Hageja selgituste kohaselt tagurdas Audi A4 juht hagejale kuuluva sõiduki Mercedes-Benz tiiva sisse. Hageja sõidukit juhtinud JM ei suutnud kokkupõrget vältida ning riivas parempoolse esitiivaga Audi A4 vasakpoolset tagumist nurka. Peale kontakti sõiduki Mercedes-Benz roolimehhanism kiilus kinni ning Mercedes-Benz liikus kuni peatumiseni mõned meetrid ette poole ja Audi A4 taha poole, kuna kokkupõrke kohas on teekalle ette poole. Kokkupõrke tulemusena Audi A4 mootor seiskus. Kohale tulnud politsei tegi pildid ja täitis vormi „Teade liiklusõnnetusest,“ kuhu käskis mõlemal sõiduki juhil panna allkirjad vastutuse võtmise kohta, ähvardades, et allkirja mitteandmisel tuleb maksta kalli ekspertiisi eest. Mõlema sõiduki juhid on, aga seisukohal, et teine juht põhjustas liiklusõnnetuse, mille osas on andnud ka seletused. Hageja leiab, et on piisavad tõendid liiklusõnnetuse tegelike asjaolude väljaselgitamiseks ja tuvastamiseks, et liiklusõnnetuse põhjustas täies ulatuses Audi A4 juht JK: • Kuna sündmuskohal on teekalle ette poole, siis pidi Audi A4 enne kokkupõrget liikuma taha poole, kuna kokkupõrke hetkel sõitis Audi A4 mäest üles, mis on aga võimatu, kuna mootor seiskus kokkupõrke tulemusel; • Audi A4 mootor võis seiskuda kokkupõrke hetkel siis, kui käigukasti tagumine käik oli sees ja auto liikus taha poole. Olles kontaktis sõidukiga Mercedes-Benz Audi liikumine aeglustus järsult, mis viis mootori pöörete languseni ja mootori seiskumiseni; • Fotodelt (tl 24-29) nähtub, et Audi A4 esirattad ei ole pööratud otse, mistõttu ei saanud Audi liikuda otse. Audi võis ainult tagurdada; • Sarnaste vigastustega liiklusõnnetuse toimumine ei oleks võimalik, kui Audi oleks juba parkimiskohalt välja sõitnud ja peatunud, kuna Mercedes-Benz ei oleks ruumi puudumisel saanud Audist vasakult mööduda; • Autode vigastused näitavad, et Audi tagurdas parkimiskohalt välja. Kontakti jälg on Audi A4 tagumisel kaitsestangel ja Mercedes-Benz küljel. Kostja ei nõustu hageja seisukohtadega ning märgib, et hageja väited on tõendamata ning lähtuda tuleb allkirjastatud vormist „Teade liiklusõnnetusest.“ Hageja ei näinud liiklusõnnetust pealt ega tea täpselt, kuidas liiklusõnnetus toimus.
4. Tallinna Ringkonnakohus on oma 21.09.2009 lahendis tsiviilasjas nr 2-06-5782 märkinud „Maakohus on õigesti leidnud, et oluliseks asjaoluks, mille alusel hinnata sõiduki Chrysler Vision juhi R. N tegevust, on allkiri vormil „Teade liiklusõnnetusest“, kus ta on ennast tunnistanud liiklusõnnetuse eest vastutavaks (tlk 37). Kolleegium nõustub kohtu seisukohaga, et R. N hilisem arvamus (tlk 30) ei ole kohtu jaoks veenev. Juhi käitumine, kes peale õnnetust tunnistab ennast vastutavaks liikluskahju põhjustamise eest, kuid hiljem vabandab seda eksimuse või teadmatusega, on ajendatud üksnes soovist vabaneda vastutusest liikluskahju põhjustamise eest.“ Kohus on seisukohal, et kuna liiklusõnnetuses osalenud juhtide seletused, liiklusõnnetuse tehiolude osas, on vastukäivad ning kohtule ei ole esitatud tõendeid esitatud väidete osas ning üle kuulatud ei ole tunnistajaid, siis on ainsaks asjakohaseks ja usaldusväärseks tõendiks sündmuskohal allkirjastatud vorm „Teade liiklusõnnetusest,“ mis on koostatud politseiametnike juhtnööride järgi. Hageja väited, et hageja sõidukit juhtinud JM allkirjastas teate üksnes, kuna politsei ähvardas asjaoluga, et allkirjastamata jätmisel tuleb tasuda kalli ekspertiisi eest, on alusetud ja tõendamata. 3 2-12-27400 Kui JM leidis, et ta ei vastuta liikluskahju põhjustamise eest, siis ei oleks pidanud JM kartma ka ekspertiisi tulemust. Kohus leiab, et vorm „Teade Liiklusõnnetusest“ on käsitletav deklaratiivse võlatunnistusena. Deklaratiivse võlatunnistuse eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale. Sellise võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega. Deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks on tõendamiskoormise muutmine, st võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-21-06). Liiklusõnnetuse korral, kui isik tunnistab sündmuskohal vastutust liikluskahju põhjustamise eest, täidetakse „Teade liiklusõnnetusest“ ja seetõttu väärteomenetlust ei toimu ning täiendavaid tõendeid politsei poolt koguma ei hakata, peab ennast süüdi tunnistanud osapool hiljem tõendamata, et tegelikult tema ei ole vastutav liikluskahju põhjustamise eest. Eeldatakse, et tema käitumine oli põhjuslikus seoses liiklusõnnetuse tekkimisega. Käesoleval juhul ei ole hageja kohtule esitanud ühtegi tõendit oma väidete tõendamiseks. Tõendamata on, et sõiduki Mercedes-Benz roolimehhanism kiilus peale kokkupõrget kinni. Tõendamata on asjaolu, et kokkupõrke toimumise kohas on teekalle ette poole, vastavaid mõõtmisis teostatud ei ole. Tõendeid ei ole esitatud sõiduki Audi A4 mootori seiskumise kohta, siis kui tagumine käik oli sees. Fotodelt (tl 24-29) ei ole näha, millal Audi A4 sõiduki juht rooli keeras ning tuvastatav ei ole Audi A4 täpne liikumise trajektoor. Tõendeid ei ole esitatud. et sõidukite sellised vigastused said tekkida üksnes Audi A4 tagurdamise tagajärjel. Kohus on seisukohal, et juhi käitumine, kes peale õnnetust tunnistab ennast vastutavaks liikluskahju põhjustamise eest, kuid hiljem vabandab seda eksimuse või politseipoolse sunniga, on tõenäoliselt ajendatud üksnes soovist vabaneda vastutusest liikluskahju põhjustamise eest. Hagejal oli võimalus lasta algatada väärteomenetlus, kus oleks kogutud tõendeid ja viidud läbi ekspertiis, mida aga hageja ei soovinud, seega ei ole usutavad hageja väited käesoleval ajal. Kohus rõhutab, et hageja ise ei olnud liiklusõnnetuse ajal sündmuskohas.
5. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja vähendas põhjendatult kahjuhüvitist VÕS § 139 alusel 50% võrra. B OÜ e-kirjast nähtub, et B OÜ oli valmis hagejale tekitatud liikluskahju taastamata 1200 euro eest (Vaidluskomisjoni toimik), mistõttu on põhjendatud kostja poolt hagejale liikluskahju hüvitamine summas 600 eurot. Seega hagi ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulud
6. Kooskõlas

§-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus kostja menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda. Juhindudes

§-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik 4