Obsah (6)
§ 41§ 56§ 39§ 58§ 3§ 50KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-
§ 41lg 1 p 2.
Lepingupoolte kohta info esitamise nõude ja pakkuja poolt andmete esitamise kohustuse eesmärk on siduda kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatavad lepingud konkreetsete tellijatega selleks, et hankija saaks esitatud andmete kaudu teostada kontrolli kvalifitseerimise tingimuse täitmise üle. 3) Hankija ei ole tõesti selgelt ja üheselt arusaadavalt kvalifitseerimistingimusele järgnevas lauseosas esitanud nõuet tingimusele vastavust tõendavate käitlemislepingute esitamiseks. Kuid pakkujad ei saanud HT osa III p 2.3) alap-st 1 teha ka järeldust, et samas lauses nõutav dokument ei puuduta samas lauses esitatud kvalifitseerimistingimust ja esitada tuleb selliste lepingute nimekiri, mis ei ole üldse seotud selle kvalifitseerimistingimusega. Vaidlustajad väidavad, et esitasid loetelu lepingutest, et näidata varasemate hankelepingute olemasolu ja nende poolt pakutavate teenuste ja kogemuste laiapõhjalisust, kuid
-st ei tulene hankijale õigust nõuda pakkujatelt selliseid dokumente/andmeid, mida hankemenetluses vaja ei ole. 4) 17.09.2012 on hankija andnud pakkujatele selgituse HD Lisa 1 Vormi 10 kohta. Nimelt küsiti hankijalt selgitusi, miks tuleb esitada andmed lepingu aastase maksumuse kohta, aga mitte koguse kohta aastas. Hankija vastas, et esitada tuleb nii lepingu maht tonnides kui ka lepingu maksumus. Hankija viitas selles vastuses, et HD Lisa 1 Vormil 10 toodud informatsiooni alusel hinnatakse vastavust HT osa III p-s 2.3) (ja HD p-s 10.8.a) esitatud kvalifitseerimise tingimusele. Puuduvad andmed, et hankija oleks rikkunud
§ 56
lg-st 2 tulenevat kohustust edastada selgitused HD saanud isikutele, sh vaidlustajatele. Seega pidi vaidlustajatele olema teada, et HD Lisa 1 Vormil 10 tuleb esitada kvalifitseerimistingimuse täitmist tõendavad lepingud. 5)
§ 39
lg-st 1 tuleneb, et hankija pädevuses on pakkujatele kvalifitseerimistingimuste esitamine, kusjuures esitatud kvalifitseerimistingimuste kontrollimine peab olema võimalik
§-des 40 ja 41 loetletud andmete/dokumentide alusel. Kuna vaidlustajad on ise kinnitanud, et nende poolt koos pakkumusega esitatud Lisa 1 Vormil 10 puuduvad HT osa III p 2.3) alap-s 1 kehtestatud kvalifitseerimistingimusele vastavad lepingud, siis on hankija otsus jätta vaidlustajad kvalifitseerimata kooskõlas
§ 39lg-tega 1 ja 6.
Hankemenetlus on formaliseeritud menetlus ning pakkuja kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis
§ 58lg 1 3
(12)3-12-2640 kohaselt tuleb esitada koos pakkumusega, ei saa hiljem esitada. Samuti ei saa
§ 58
lg-s 1 sätestatud tähtajal esitamata dokumente asendada
§ 39
lg 4 alusel pakkujatelt või taotlejatelt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitavate andmete või dokumentide esitamisega. HT osa III p 2.3) alap-s 1 esitatud kvalifitseerimise tingimuse täitmise tõendamiseks tuli vaidlustajatel esitada nõutavad lepingud koos pakkumusega Lisa 1 Vormil 10 ja nad ei saa sellele kvalifitseerimistingimusele vastavust tõendada alles vaidlustusmenetluses esitatavate lepingutega. 4. Ühispakkujad Ekoservis Teenused OÜ, BAO Ohtlikud Jäätmed OÜ, Nelitäht OÜ ja Insenerehituse AS esitasid 19.12.2012 halduskohtule kaebuse, taotledes Eesti Energia AS 05.11.2012 ja 07.11.2012 pakkujate kvalifitseerimise ning pakkumuste edukaks tunnistamise otsuse tühistamist ja VaKo 12.12.2012 otsuse nr 227-12/136192 tühistamist. 1) Vaidlustatud otsused rikuvad kaebajate õigust olla riigihankes kvalifitseeritud ja seejärel sõlmida vastava ja parima hinnaga pakkumuse esitanud isikutena hankijaga hankeleping. 2) Hankija on 05.11.2012 ja 07.12.2012 otsuseid tehes rikkunud HT osa III p-i 2.3) ning
§ 39lg 6 ja § 3 p-i 2.
HT osa III p 2.3) sõnastus on ebaselge ja vastuoluline, millest ei selgu, kas nimetatud punkti teine pool „pakkuja esitab hankelepingute nimekirja koos nende maksumuse, sõlmimise kuupäevade ja infoga teise lepingupoole kohta“ nõuab: 1) Lisa 1 Vormis 10 nimetatud punkti esimeses pooles toodud kahe käitlemislepingu nimetamist või 2) sõlmitud hankelepingute nimetamist Lisa 1 Vormis 10 ning punkti esimeses pooles toodud käitlemislepingute kohta ei ole vaja andmeid esitada ning piisab Lisa 1 Vormis 10 kinnituse esitamisest. Kaebajate seisukohalt on õige teine tõlgendus, mille nad Lisa 1 Vorm 10 sõnastusest ja TsÜS § 75 lg 2 teises lauses toodud tõlgendusreeglist lähtudes aluseks võtsid. Ka VaKo on kinnitanud, et HT punkt III.2.3) alap 1 on mitmetimõistetav, seega on hankija tegevus olnud vastuolus Riigikohtu 10.05.2007 otsuses nr 3-3-1-100-06 väljendatuga. Kaebajad said hanketeate kahemõttelisusest aru alles vaidlustatavate otsuste kaudu hankija tõlgendust nähes. Kaebajad tõlgendasid HT III.2.3) alap-i 1 selliselt, et esiteks peab neil ühispakkujatena olema viimase kahe aasta jooksul täidetud kaks ohtlike jäätmete käitlemislepingut, mille koguseline maht on kokku vähemalt 2500 tonni aastas. Selliste lepingute olemasolu saavad pakkujad kinnitada Lisa 1 Vormil 10 antava kinnitusega, et vastatakse vastavale kvalifitseerimistingimusele. Teiseks peab pakkuja esitama tema poolt täidetud hankelepingute nimekirja koos nende maksumuse, sõlmimise kuupäevade ja infoga teiste lepingupoolte kohta. Kuna tegemist on „nimekirjaga“ ning hankija on nõudnud pakkuja poolt „täidetud hankelepingute nimekirja“, eeldas pakkuja, et hankija on kohustanud pakkujat sellega esitama pikema loetelu tema poolt täidetud hankelepingutest, mis tõendaks pakkuja kogemust ja pädevust antud valdkonnas tegutseda. Hankija koostatud Lisa 1 Vormil 10 on viis lahtrit lepingute jaoks ning lisaks selle all märkus „vajadusel täiendada ridade arvu“. Seega nimetatud vormil ei oodanud hankija üksnes kahe lepingu nimetamist. Seda kinnitab asjaolu, et hankija on hanketeates nõudnud lepingute „nimekirja“ esitamist – kahe lepingu nimetamist ei saa antud juhul pidada „nimekirjaks“, võttes arvesse ka teisi asjaolusid. Isegi kui hankija oleks pidanud sellist loogikat subjektiivselt silmas, siis on hankija 07.11.2011 otsus vastuolus
§ 3
p-ga 2, mille kohaselt hankija peab tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse, mida aga ei taga hankenõude vastuolulisus. Lisaks nähtub Lisa 1 Vormi 10 ülaosast, et tabelis kajastatakse referentslepinguid, mitte käitluslepinguid, mis kinnitaksid, et vaidlustajad on viimase kahe aasta jooksul täitnud kaks ohtlike jäätmete käitluslepingut, mille koguseline maht kokku ühe aasta kohta on olnud vähemalt 2500 tonni. 4
(12)3-12-2640 3) HT näol on tegemist avalikkusele suunatud tahteavaldusega, mistõttu tuleb kohaldada TsÜS § 75 lg 2 teist lauset. Mõistlik isik sai tõlgendada hankija poolt esitatud hankelepingute esitamise nõuet ainult selliselt, nagu kaebajad seda tõlgendanud on. Ei ole mõistlik eeldada, et pakkuja peab esitama vaid kaks (ei rohkem ega vähem) lepingut, kui hankija annab võimaluse mitmekümne lepingu „nimekirja“ esitamiseks. Ei ole mõistlik eeldada, et kui hankija nõuab pakkujatelt kahe toodud tingimustele vastava käitlemislepingu olemasolu ning annab pakkujatele võimaluse selliste lepingute olemasolu kinnitamiseks, siis peavad pakkujad ka need lepingud esitama. Ei ole mõistlik eeldada, et kui hankija leiab, et pakkuja on valesti kohaldanud hankelepingute esitamise nõude punkti ning esitanud kahe lepingu asemel 96 lepingut ning hankija seda märkab, siis ei juhi ta pakkuja tähelepanu sellisele eksimusele ega paku võimalust hankedokumentides esitatud andmete täpsustamiseks või piiritlemiseks
§ 56lg 3 alusel selliselt, et tegemist ei oleks pakkumuse muutmisega. Va
Ko ei ole tahteavalduse tõlgendamise reegleid üldse kohaldanud ning seetõttu ei saa VaKo otsust lugeda ka õiguslikult põhjendatuks ning antud tõlgendused ja seisukohad tuleb lugeda meelevaldseteks. 4) Hankija ei ole kaebajatele ühtegi järelepärimist HT punkti III.2.3) alap-le 1 vastavuse osas esitanud. 23.10.2012 pöördus hankija kaebajate poole järelepärimisega, kuid ei pidanud vajalikuks selles võimalikule mittevastavusele HT p III.2.3) alap-le 1 viidata ega täiendavaid küsimusi esitada. Seega võib eeldada, et hankija pidas esialgu kaebajaid HT p III.2.3) alap-le 1 vastavaks, kuid on teadmata põhjustel hiljem meelt muutnud. Hankija on jätnud põhjendamatult kasutamata
§ 56
lg 3 toodud võimaluse täiendava informatsiooni küsimiseks, et ilmselge ebakõla kõrvaldada. Viitega Riigikohtu lahendile tsiviilasjas 3-2-1-33-02 märgivad kaebajad, et eeltoodud moel ei ole hankija käitunud kaebajate suhtes heas usus. 5) Kuna kaebajad on viimase kahe aasta jooksul ehk ajavahemikul 11.10.2010-11.10.2012 täitnud kaks ohtlike jäätmete käitluslepingut, mille koguseline maht kokku ühe aasta kohta on olnud vähemalt 2500 tonni, on hankija otsus ka sisuliselt vale. Kuna kaebajate pakkumus oli majanduslikult kõige soodsam, siis on hankija 07.11.2012 otsus eduka pakkumuse määramise osas vastuolus nii hanketeate p IV.2.1) (edukaks tunnistatakse madalaima maksumusega pakkumus) kui ka
§ 3
p-s 1 nimetatud riigihangete läbiviimise ühe peapõhimõttega, milleks on hankija kohustus kasutada rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutada riigihanke eesmärk mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parim võimalik hinna ja kvaliteedi suhe. Kaebajate pakkumuse maksumus ühe tonni lendtuha ja suitsugaaside puhastusjääkide käitlemiseks koos veoteenusega hankija territooriumilt lõppkäitluskohta oli 147,77 (lisandub käibemaks 20%) eurot. Edukaks pakkujaks tunnistatud Ekokem-Palvelu OY ja AS EcoPro pakkumuse maksumus oli 170 (lisandub käibemaks 20%) eurot. Seega oli kahe pakkumuse hinnavahe 22,23 eurot tonni kohta. Kuna hanke maht nelja aasta peale kokku moodustab HD kohaselt (3700+7200)x4=43 600 tonni, siis suureneksid hankija kulutused tulenevalt tema ebaõigest otsusest 43 600x22,23=969 228 (lisandub käibemaks 20%) euro võrra. 5. Hankija palus jätta kaebus rahuldamata. 1) Vastustaja jättis kaebajad õigesti kvalifitseerimata, kuna hankemenetluses esitatud dokumentidest tulenevalt ei vastanud kaebajad kvalifitseerimistingimustele. HD Lisa 1 Vormil 10 tuli pakkujatel esitada andmed viimase kahe aasta jooksul täidetud kahe ohtlike jäätmete käitlemislepingu (koguselise mahuga kokku 2500 tonni aastas) kohta. Kaebajad esitasid pakkumuses informatsiooni 96 lepingu kohta, millest kahe suurema koguseline maht kokku on 1371,49 tonni ja mis ei vastanud seetõttu hanketeates toodud nõudele. Seega vastustajale esitatud andmete alusel kaebajad kvalifitseerimistingimustele ei vastanud. HT p III.2.3) alap-s 1 on esitatud konkreetne nõue pakkuja kvalifikatsioonile ning selle kontrollimiseks vajalikud 5
(12)3-12-2640 asjakohased andmed – hankelepingute nimekiri koos nende maksumuse, sõlmimise kuupäevade ja infoga teise lepingupoole kohta. Kui säte meelevaldselt kaheks erinevaks omavahel seostamatuks nõudeks eraldada, poleks sättel mingit mõtet. Sel juhul puuduks hankijal esiteks võimalus kontrollida kvalifikatsiooninõude täitmist ja teiseks oleks selgusetu, mis hankelepinguid ja milleks tulnuks esitada HD Lisa 1 Vormis 10 toodud tabelis. HT põhjal on selge, et Lisa 1 Vormis 10 tuli nimetada kvalifitseerimistingimustele vastavuse kontrolli võimaldavad andmed lepingute kohta, mitte suvalised muud andmed. 2) Ükski mõistlik isik ei saanud HT p III.2.3) alap-i 1 nii lugeda, nagu väidavad kaebajad. Antud juhul, kus vastustaja oli juba vastuses selgitusele täpsemalt käsitlenud Lisa 1 Vormi 10 sisuga seonduvat, ei olnud vastustajal alust eeldada, et kaebajad ja teised pakkujad ei saa õigesti aru esitatud nõude sisust, ning hakata esitama veel mingisuguseid täiendavaid selgitusi. Kaebajad said ise aru HT p III.2.3) alap 1 ja HD Lisa 1 Vormi 10 tegelikust sisust, sest kinnitasid Lisa 1 Vormil 10, et vastavad HT p III.2.3) alap-s 1 esitatud „nõudele“ (ainsuses), ja sellele sõnale „nõue“ järgnes koolon. Grammatiliselt saab sellist kinnitust mõista vaid nii, et HT p III.2.3) alap-s 1 sisaldub üks konkreetne nõue, mille täitmise kinnituseks peab pakkuja pärast koolonit toodud tabelis esitama andmed lepingute kohta, mis antud nõude täidavad. Andes kinnituse HT p III.2.3) alap-s 1 toodud nõudele vastamise kohta ning tuues välja loetelu mitteasjakohastest lepingutest (96 lepingut) olukorras, kus nõue tegelikult täidetud ei olnud, eksitasid kaebajad vastustajat. 3) Tabeli ridade arv ei oma tähtsust. Vastustaja arvestas võimalusega, et mõni pakkuja esitab rohkem lepinguid, kasvõi näiteks veendumaks, et ühe käitluslepingu sobimatusel mingil põhjusel oleks HT p III.2.3) alap 1 nõue siiski täidetud. Ka sõna „nimekiri“ kasutamine ei saanud viidata sellele, et tuleb esitada andmed rohkem kui kahe (asjakohatu) lepingu kohta. 4)
§ 58
lg-st 1 tulenevalt pidid kaebajad kõik oma kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid esitama koos pakkumusega ja vastustaja sai kaebajate kvalifitseerimise üle otsustamisel lähtuda vaid pakkumusega koos esitatud andmetest. Käesoleval juhul ei esitanud kaebajad üldse mingeid dokumente, mis tõendaksid nende vastavust hanketeate punktis III.2.3.1) esitatud nõudele. Riigihangete spetsiifiliste normide ja üldpõhimõtete järgi (
§ 3
p-d 2 ja 3, § 39 lg 4) ei tohi hankija avatud hankemenetluse korral arvestada pakkuja poolt peale pakkumuste esitamise tähtaega esitatud täiendavate dokumentidega. Kaebajate hilisemad väited või dokumendid selle kohta, nagu vastaks kaebajad tegelikkuses siiski kvalifitseerimistingimustele, pole seetõttu asjakohased. 5) Isegi kui saaks asuda seisukohale, et kaebajad oleks pidanud esitama vaid üldise kinnituse tehnilise ja kutsealase pädevuse olemasolu kohta (millega vastustaja ei nõustu), ei saanuks vastustaja pakkujaid riigihankel kvalifitseerida, sest ka kaebajate poolt esitatud hilisemate dokumentide alusel ei vastaks kaebajad tehnilise ja kutsealase pädevuse nõudele. Miski ei viidanud ega viita ka tänaseni sellele, et kaebajad on sõlminud riigihanke kvalifitseerimisnõudele vastavaid lepinguid. Kaebajad üritasid esialgu suure hulga lepingute kohta andmete esitamisega eksitada vastustajat ja jätta mulje, et kvalifitseerimistingimused on täidetud, sest ka VaKo palvel hiljem esitatud dokumentide alusel kaebajad riigihankel ei kvalifitseeruks. Vaidlustusmenetluses ja kaebuses on kaebajad esitanud (osaliselt allkirjastamata) dokumente, mis kaebajate väitel tõendavad nende vastavust eelviidatud nõudele. Kaebajad on esitanud lepingud Kunda Nordic Tsement AS-ga ning Läti äriühingu BAO AS-ga. Ometi ei ole kaebajad nimetatud lepingute kohaselt mitte jäätmete lõppkäitlejaks, vaid üksnes jäätmete lõppkäitlejatele (Kunda Nordic Tsement AS ja BAO AS) vedajaks. VaKo-le ja kohtule esitatud lepingud ei tõenda kaebajate käitlusvõimekust. Lepingutest ei tulene ka täpsemaid ohtlike jäätmete 6
(12)3-12-2640 koguseid, mis tõendaksid, et täidetud on HT p III.2.3) alap-s 1 nõutud 2500 tonnine aastakogus. Kunda Nordic Tsement AS-ga sõlmitud leping No KNT 18-09L ei käsitle üldse ohtlikke jäätmeid (RDF jäätmed koodiga 19 12 10 pole ohtlikud jäätmed), leping No KNT 21-11L on sõlmitud alles 21.06.2011 ning lepingut No KNT 6-12L pole poolte poolt üldse allkirjastatud. Ka Kunda Nordic Tsement AS kinnitus jäätmete üleandmise koguste kohta ei anna selget ülevaadet, kui suur osa ohtlikest jäätmetest on üle antud perioodil väljaspool HT-s sätestatud kaheaastast ajaraami, so 22.07.2009-10.10.2010 ning kui suur osa HT p III.2.3) alap-s 1 toodud kaheaastase ajavahemiku jooksul. Antud kinnituse andmise aluseks olevad arvutused ei tulene vastavatest lepingutest ega kinnituse tekstist, mistõttu ei saa sellele toetudes pidada HT nõuet täidetuks. Sarnane olukord on BAO AS-ga seoses esitatud dokumentidega. Lepingust ei tulene üldse, et tegemist oleks ohtlike jäätmetega – on vaid üldviide elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmetele, mis ei pruugi üldse olla ohtlikud jäätmed (nt koodid 16 02 14, 16 02 16, 16 02 98). Lisade kohaselt on vastavate tarnitud jäätmete kogused seejuures vaid vastavalt 11,2 ja 10,9 tonni. 04.12.2012 kaebajate poolt VaKo-le esitatud täiendavates tõendites toodud tabelis pole ära märgitud ohtlike jäätmete koguseid. Ilmselt pole kogusenõue siis ka kaebajate endi arvates tegelikult täidetud. Et kaebajad ei ole vaatamata VaKo vastavasisulisele palvele ega ka vastustaja poolt esitatud vastuväidetele suutnud tänaseni tõendada enda vastavust tehnilise ja kutsealase pädevuse nõuetele, näitab selgelt, et kaebajad ei vasta kvalifitseerimistingimustele. 6) Kaebajate kvalifitseerimata jätmine on kooskõlas kõigi asjakohaste
normide ja põhimõtetega. Vastustaja pole eiranud uurimispõhimõtet ja hea usu põhimõtet. Vastustaja ei saanud ega pidanudki ette nägema kaebajate poolt kunstlikult konstrueeritud tõlgendamisvõimalust. Riigihankemenetlus ei rajane haldusmenetluses tuntud uurimispõhimõttel.
§ 39
lg-s 4 sätestatud selgitamiskohustus oleks kõne alla saanud tulla ainult juhul, kui kaebajad oleksid esitanud andmed mingite lepingute kohta, mis võivad kvalifitseerimisnõuded täita, kuid eeldavad enne selle üle otsustamist täiendavaid selgitusi. Kaebajad ei esitanud üldse mingeid dokumente, mis tõendaksid nende vastavust HT p III.2.3) alap-s 1 esitatud nõudele. Hea usu põhimõttega oli vastuolus hoopis kaebajate käitumine, kes mõistsid täpselt, mida HT-s neilt nõuti, kuid soovisid sellest hoolimata jätta vastustajale eksliku mulje, et nende puhul on täidetud tehnilise ja kutsealase kvalifikatsiooni nõuded. Üksnes madalaima pakkumuse hinna tõttu ei saa kõrvale jätta muid nõudeid pakkumusele ja pakkujale, mille eesmärk on tagada võimeka ja nõuetele vastava lepingupartneri leidmine. 6. Tallinna Halduskohtu 25.01.2013 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud jäeti nende endi kanda. 1) Hankija tõlgendus HT p III.2.3) alap-le 1 on kooskõlas tingimuse sõnastuse ja mõttega. Esitatud dokumentide põhjal ei saanud vastustaja teha järeldust kaebajate vastavuse kohta selles alap-s sätestatud kvalifitseerimise tingimusele. Vastustaja otsus kaebajate kvalifitseerimata jätmise kohta on õiguspärane ja kooskõlas HT p III.2.3) alap-ga 1 ja
§ 39lg-ga 6 ja § 3 p-ga 2.
Tulenevalt
§ 39
lg-st 7 ja §-st 50 kaebajate pakkumus eduka pakkumuse kindlakstegemisel osaleda ei saanud, mistõttu on kolmandate isikute pakkumuse edukaks tunnistamise otsus õiguspärane ning kaebajate õigusi sellega rikutud ei ole. 2) VaKo on õigesti tõlgendanud vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse sisu. Vaidlus puudub selles, et kvalifitseerimistingimuse tõlgendamisel on kohaldatav TsÜS § 75 lg 2 teine lause. Ehkki VaKo otsuses ei ole otsest viidet sellele TsÜS sättele, on sellest põhjendamatu järeldada VaKo tõlgenduse ja seisukohtade meelevaldsust. 7
(12)3-12-2640 HT p-s III.2.3) märgitust: „Kvalifitseerimise tingimustele vastavuse hindamiseks vajalikud andmed ja nende vorminõuded“ ning alap-s 1 sätestatust „Pakkujate tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks nõuab hankija alljärgnevate tingimuste täitmist“ tuleneb, et HT p III.2.3) alap-s 1 sätestatud kvalifitseerimistingimusele vastavuse kontrollimiseks tuli pakkujal esitada hankelepingute nimekiri koos nende maksumuse, sõlmimise kuupäevade ja infoga teise lepingupoole kohta ja et kvalifikatsiooni kontrollimiseks vajalikeks andmeteks, mis tõendavad vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse täitmist, oli hankelepingute nimekiri koos muu nõutud teabega, mis tuli esitada Lisa 1 Vormil 10. Kuigi VaKo on möönnud, et hankija ei ole kvalifitseerimise tingimusele järgnevas, komaga eraldatud lauseosas, selgelt ja üheselt arusaadavalt esitanud nõuet vastavust tõendavate käitlemislepingute esitamiseks, ei ole VaKo vastupidiselt kaebuses väidetule kinnitanud, et säte on mitmetimõistetav ning et pakkumise esitanud isikutel ei ole olnud võimalik üheselt aru saada, millised reeglid pakkumismenetluse suhtes kohalduvad. Hanketingimuste ühe lause kahte lauseosa ei saa käsitleda eraldiseisvatena ja omavahel seostamatutena. Kohtu hinnangul on VaKo käsitlus kvalifitseerimistingimusele järgnevas, komaga eraldatud lauseosas sisalduva nõude sisu kohta õige ning vastab mõistliku inimese arusaamale vaidlusalusest nõudest. 3) HD Lisa 1 Vorm 10 on sõnastatud „Pakkuja…referentslepingud (vastavalt hanketeate punktile III.2.3) Käesolevaga kinnitame, et oleme viimase kahe aasta jooksul täitnud kaks
(2)ohtlike jäätmete käitluslepingut, mille koguseline maht kokku ühe aasta kohta on olnud vähemalt 2500 tonni ning et me vastame Hanketeate punktis III.2.3) alapunktis 1 esitatud nõudele:“. Järgneb tabel (lepingu nimetus, teenuse osutamise algus ja lõpp, lepingu lühiiseloomustus (lepingu objekt), tellija nimi ja kontaktisik, lepingu aastane maksumus ilma käibemaksuta eur/tonn). HT p III.2.3) alap 1 kohaselt tuli esitada kvalifitseerimistingimusele vastavust kinnitavate hankelepingute nimekiri koos andmetega Lisa 1 Vormil
- Seega pelgalt asjaolust, et nimetatud Lisa 1 Vormil 10 on kasutatud väljendit, millega pakkuja kinnitab, et ta vastab HT p III.2.3) alap-s 1 esitatud nõudele, ei ole kuidagi põhjendatud järeldada, et nõutigi üksnes kinnituse esitamist. Lisaks on Vormil 10 enne hankelepingute nimekirja kasutatud koolonit. Eesti keeleõpetuse reeglite kohaselt kasutatakse koolonit loetelu ees. Mis puudutab kaebuse väidet, et Vormi 10 ülaosas on märgitud, et kajastatakse referentslepinguid, siis ”Võõrsõnade leksikoni” (R. Kleis, J. Silvet, E. Vääri; Tallinn, ”Valgus” 1981) kohaselt tähendab ”referents” muu hulgas ”tõend”. Referentslepingutega tuligi tõendada vastavust kvalifitseerimistingimusele, mis oli esitatud HT p III.2.3) alap-s
- Asjas ei ole vähetähtis ka see, et vastustaja on andnud (vastuseks sellekohasele küsimusele) selgituse hankedokumentide lisa 1 Vorm 10 kohta (VaKo toimikus), milles ta on muu hulgas märkinud, et HD Lisa 1 Vormil 10 toodud informatsiooni alusel hinnatakse vastavust HT p III 2.3) ja HD p 10.8.a esitatud kvalifitseerimistingimusele. Seega ei ole tegemist nõude vastuolulisusega ning kaebuse väited hankija otsuste vastuolust
§ 3p-ga 2 põhjendamatud. Ka Va
Ko on eespoolmärgitud selgitust arvestades leidnud, et kaebajatele, nagu ka teistele pakkujatele, pidi teada olema, et HD Lisa 1 Vormil 10 tuleb esitada just kvalifitseerimistingimuse täitmist tõendavad lepingud. Seetõttu on asjakohatud kaebuse väited Vormi 10 tabeli ridade arvust või sõnast „nimekiri“ väidetavalt tulenevast kohustusest andmete esitamiseks rohkem kui kahe lepingu kohta. 4)
§ 56
lg 1 kohaselt on igal hankemenetluses osaleval isikul ja huvitatud isikul, kellel on vastaval hetkel võimalus selles hankemenetluses osaleda, õigus saada selgitusi või täiendavat teavet HT ja HD ning pakkumuse esitamise ettepaneku kohta. Kohtupraktikas on leitud, et elementaarseks hoolsusnõudeks on kasutada enne pakkumuse tegemist võimalust küsida selgitusi (nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-11-1452). Kaebajad ei ole pidanud vajalikuks vaidlustada HT nõuet, samuti ei ole nad küsinud hankijalt selgitusi esitatud nõude osas. 8
(12)3-12-2640 5) Seega tuli HT vaidlusaluses punktis esitatud kvalifitseerimistingimuse täitmist tõendavad lepingud koos muu nõutud teabega esitada Lisa 1 Vormil 10. Kaebajad ei esitanud koos pakkumusega Lisa 1 Vormil 10 HT p III.2.3) alap-s 1 sätestatud kvalifitseerimistingimusele vastavaid lepinguid, mistõttu on VaKo põhjendatult leidnud, et hankija otsus kaebajad kvalifitseerimata jätta on kooskõlas
§ 39
lg-tega 1 ja 6.
§ 56
lg 3 kohaselt võib hankija olukorras, kus kvalifitseerimise aluseks olevate dokumentide asjaolud ei ole selged, nõuda pakkujalt või taotlejalt sama seaduse § 39 lg-s 4 nimetatud selgitusi, andmeid või dokumente ja pakkujalt pakkumuses esitatud teabe põhjendatud selgitamist, piiritlemist või täpsustamist. Osundatud sättele tuginevalt on põhjendamatu kaebajate seisukoht, nagu võimaldaks viidatud regulatsioon neil hiljem esitada kvalifitseerimistingimusele vastavust tõendavaid käitluslepinguid. Kohus jagab vastustaja seisukohta, et kaebajate poolt 96 lepingu kohta esitatud andmed ei andnud alust kvalifikatsiooni kohta täiendavate tõendite nõudmiseks. 6) Kuna
§ 39
lg 7 kohaselt ei osale kvalifitseerimata jäetud pakkuja edasises hankemenetluses ja
§ 50
kohaselt hindab hankija kvalifitseerimistingimustele vastavate pakkujate poolt esitatud vastavaks tunnistatud pakkumusi, on kaebajate pakkumuse hindamata jätmine kooskõlas
-ga. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu kaebuse väide, et madalaima hinnaga kaebajate pakkumus tulnuks tunnistada edukaks. 7) HKMS § 132 lg 1 kohaselt määrab kohus kirjaliku menetluse puhul eelmenetluses tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada täiendavaid menetlusdokumente. 31.12.2012 määrusega määras kohus asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses (määruse p 1). Sama määruse p-ga 2 andis kohus menetlusosalistele täiendavate menetlusdokumentide halduskohtule esitamiseks aega kaebajatele kuni 09.01.2013, vastustajale ja kolmandatele isikutele kuni 16.01.
- Kohtumääruse põhjendava osa p-s 3 osundas kohus HKMS § 109 lg-le 1, mille kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, ja selgitas, et kirjalikus menetluses on täiendavate taotluste ja dokumentide esitamise tähtaja lõppemise tagajärjed sarnased asja sisulise läbivaatamise lõpetamise tagajärgedele asja lahendamisel kohtuistungil. Vastustaja on menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid esitanud 23.01.2013, kaebuse esitaja 18.01.
- Seega ei ole menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid esitatud kohtu määratud tähtaja jooksul, taotlust menetlustähtaja pikendamiseks menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks kohtule esitatud ei ole. Kohus jätab tähtaja rikkumisega esitatud menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid tähelepanuta ning menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
- Ekoservis Teenused OÜ, BAO Ohtlikud Jäätmed OÜ, Nelitäht OÜ ja Insenerehituse AS apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega ringkonnakohus rahuldab kaebuse või saadab asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuses korratakse kaebuses esitatud seisukohti. Puutuvalt halduskohtu otsusega võib apellatsioonkaebusest välja tuua järgmist. 1) Kohus on valesti mõistnud VaKo otsust. VaKo kinnitas, et säte ei ole selge ja üheselt arusaadav. Seega on hankija tegevus olnud vastuolus Riigikohtu otsusega asjas nr 3-3-1-100-
- Kaebajatele ei saa ette heita seda, et nad ei esitanud hankijale järelepärimist vaidlusaluse hanketingimuse tõlgendamise kohta, kuna kaebajatele oli selle tingimuse sõnastus selge sellisena, nagu nad on käesolevas vaidluses seda selgitanud. 9
(12)3-12-2640 2) Kohtu seisukoht, et hankija ei saanud ega pidanud andma kaebajatele võimalust pakkumuse täpsustamiseks ning puuduste kõrvaldamiseks, põhineb tõendite valel hindamisel ning HT p III.2.3) alap 1 vääral sisustamisel TsÜS § 75 lg 2 alusel. Halduskohus ei ole hinnanud, kas hankija tegutses õigesti, kui ta ei küsinud apellantidelt täiendavaid selgitusi nende nõuetelevastavuse kohta ja asus iseseisvalt asjaolusid eeldama. Kohus ei võtnud seisukohta selles, kas hankija eelpoolnimetatud tegevus mõjutab tehtud kvalifitseerimisotsuse õiguspärasust. VaKo on varasemas praktikas korduvalt rõhutanud, et riigihankemenetlusele tuleb kohaldada HMS sätteid, sh siis ka hankija kohustust järgida uurimisprintsiipi. 3) Apellandid vastavad sisuliselt HT p-le III.2.3), milles puudub vaidlus. Ebaõige ja vastuolus õigusriigi põhimõttega on seisukoht, nagu võimaldaks hankemenetluse formaalne iseloom õigustada hankijapoolset
rikkumist ning kvalifitseerimisnõuete ebeselget sisustamist ning kui hiljem selline asjaolu selgub, ei saa pakkuja kuidagi oma õigusi kaitsta.
- Eesti Energia AS vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Samas palub vastustaja tühistada Tallinna Halduskohtu 25.01.2013 otsus osas, milles jäetakse poolte menetluskulud nende endi kanda, ja mõista vastustaja menetluskulud välja apellantidelt. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist puudutavas osas jääb vastustaja enda seni esitatud seisukohtade juurde, märkides täiendavalt, et kaebajate esitatud andmed 96 lepingu kohta viitasid sellele, et nende kogemus piirdubki vaid väiksemahuliste projektidega. Tallinna Ringkonnakohus märkis 29.06.2012 otsuse nr 3-12-610 p-s 14, et hankemenetlus on formaliseeritud menetlus, mille puhul on ausa konkurentsi tagamiseks oluline kohelda pakkujaid ühetaoliselt ja lähtuda esmajoones nende esitatud andmetest ning hankijalt ei saa eeldada, et ta peaks pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimiseks hakkama ise andmeid koguma. Menetluskulude osas märgib vastustaja, et ei nõustu halduskohtu käsitlusega, et menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid tulnuks esitada hiljemalt 16.01.
- HKMS § 109 lg 1 teise (vastustaja peab ilmselt siiski silmas kolmandat – ringkonnakohtu märkus) lause kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. 31.12.2012 määruses ei määranud halduskohus tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks. Lisaks eelnimetatud tähtajale pidanuks halduskohus kirjalikus menetluses määrama pooltele veel ka tähtaja vastaspoole menetluskulude suhtes seisukohtade esitamiseks. Vastustaja palub ringkonnakohtul see oluline menetlusviga kõrvaldada, jaotada menetluskulud õigesti ja panna need selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehakse.
- Kolmandad isikud ei ole ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse suhtes seisukohta esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Apellatsioonkaebuses vaieldakse jätkuvalt selle üle, milliste lepingute esitamist HD Lisa 1 Vormil 10 toodud nimekirjas pakkujatelt HT osa III p 2.3) alap-s 1 nõuti. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et tulenevalt TsÜS § 75 lg 2 teisest lausest, HT osa III p 2.3) alap 1 sõnastusest ja HD Lisa 1 vormil 10 esitatud algandmetest, tuli pakkujatel esitada hankijale koos pakkumusega Lisa 1 Vormil 10 loetelu lepingutest, mis tõendaksid vastavust HT osa III p 2.3) alap-s 1 sätestatud kvalifitseerimise tingimusele, mille kohaselt pakkuja on viimase kahe aasta jooksul täitnud kaks ohtlike jäätmete käitlemislepingut, mille koguseline 10
(12)3-12-2640 maht kokku on olnud vähemalt 2500 tonni aastas. Halduskohus on oma otsust selles osas piisavalt põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole halduskohtu sellekohastele seisukohtadele midagi lisada. 11. Vaidlus puudub selles, et kaebuse esitajate ühispakkumusele lisatud Lisa 1 Vormi 10 kohases loetelus pakkuja Ekoservis Teenused OÜ referentslepingutest ei sisaldunud lepinguid, mis tõendaksid pakkuja vastavust HT osa III p 2.3) alap-s 1 sätestatud kvalifitseerimise tingimusele. Kaebuse esitajad väidavad, et sellegipoolest oli nende kvalifitseerimata jätmine ebaõige põhjusel, et vaatamata Lisa 1 Vormi 10 kohases loetelus HT osa III p 2.3) alap-s 1 sätestatud kvalifitseerimise tingimusele vastavate lepingute puudumisele vastasid nad (pakkuja Nelitäht OÜ) sisuliselt HT osa III p 2.3) alap-s 1 sätestatud kvalifitseerimise tingimusele ning kui vastustajal tekkis pakkumusele lisatud lepingute loetelu põhjal kahtlus samal vormil esitatud kinnituse õigsuses pakkujate vastavuse kohta kõnealusele kvalifitseerimistingimusele, tulnuks tal uurimisprintsiibist ja hea usu põhimõttest lähtuvalt
§ 56
lg 3 ja § 39 lg 4 alusel nõuda kaebuse esitajatelt täiendavaid selgitusi, andmeid või dokumente nende kvalifikatsiooni tõendamiseks.
- Seonduvalt kaebajate eeltoodud väitega märgib ringkonnakohus kõigepealt, et ebaõige on kaebajate apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, nagu puuduks vaidlus kaebajate tegelikus vastavuses HT p III.2.3) alap-s 1 esitatud kvalifitseerimistingimusele. Vastustaja on vaidlustusmenetluses ja kohtumenetluses järjekindlalt väitnud, et kaebajate vaidlustusmenetluses esitatud tõendid ei kinnita kaebajate vastavust HT p III.2.3) alap-s 1 esitatud kvalifitseerimistingimusele, ja põhjendanud, miks. Vastustaja sellekohasele tõendite analüüsile (vt käesoleva otsuse p 5 alap 5) ei ole kaebajad konkreetseid vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus nõustub vastustaja hinnanguga kaebajate vaidlustusmenetluses esitatud tõenditele. Olukorras, kus kaebajad vaatamata neile selleks vaidlustusmenetluses antud võimalusele ei ole tõendanud enda vastavust HT p III.2.3) alap-s 1 esitatud kvalifitseerimistingimusele, on sisutu nende arutlus sellest, kas vastustaja oleks pidanud nendelt enne kvalifitseerimata jätmise otsuse tegemist küsima täiendavaid selgitusi, andmeid või dokumente nende kvalifikatsiooni tõendamiseks.
- Samas on ebaõige apellantide väide, nagu poleks halduskohus hinnanud, kas hankija tegutses õigesti, kui ta ei küsinud apellantidelt täiendavaid selgitusi nende nõuetelevastavuse kohta ja asus iseseisvalt asjaolusid eeldama. Halduskohus leidis, et
§ 56
lg 3 ja § 39 lg 4 ei võimalda kaebajatel kvalifitseerimistingimusele vastavust tõendavate käitluslepingute hilisemat esitamist ja kaebajate poolt 96 lepingu kohta esitatud andmed ei andnud alust neilt kvalifikatsiooni kohta täiendavate tõendite nõudmiseks. Ringkonnakohus nõustub selle hinnanguga ja leiab, et hankija, jättes kaebajatelt küsimata täiendavaid selgitusi, andmeid või dokumente kaebajate HT p III.2.3) alap-s 1 esitatud kvalifitseerimistingimusele vastavuse tõendamiseks, ei ole toiminud õigusvastaselt.
§-s 3 sätestatud riigihangete korraldamise aluspõhimõtetest ja sama seaduse § 39 lg-s 1 sätestatud hankija kohustusest kontrollida, kas pakkuja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad HT-s esitatud kvalifitseerimise tingimustele, ei tulene, et kui pakkuja jätab esitamata HT-s nõutud kvalifikatsiooni tõendava dokumendi, peaks hankija pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimiseks hakkama ise andmeid koguma. Ringkonnakohus märkis 29.06.2012 otsuse nr 3-12-610 p-s 14, et hankemenetlus on kujundatud formaliseeritud menetlusena, mille puhul on ausa konkurentsi tagamiseks oluline kohelda pakkujaid ühetaoliselt ja lähtuda esmajoones nende esitatud andmetest ning hankijalt ei saa eeldada, et ta peaks pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimiseks hakkama ise andmeid koguma.
§ 39lg 4 sätestab küll, et hankija võib nõuda pakkujalt või taotlejalt kvalifikatsiooni tõendamiseks esi11
(12)3-12-2640 tatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist. Nimetatud lõiget tuleb kohaldada koosmõjus sama paragrahvi lg-ga 41, mille kohaselt jätab hankija juhul, kui pakkuja on jätnud esitamata hanketeates nõutud kvalifikatsiooni tõendava dokumendi, pakkuja kvalifitseerimata. 14. Eeltoodud põhjendustel on hankija otsus jätta kaebajad kvalifitseerimata õiguspärane.
§ 39
lg 7 sätestab, et kvalifitseerimata jäetud pakkuja või taotleja ei osale edasises hankemenetluses. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata ka kaebus pakkumuste edukaks tunnistamise otsuse tühistamise nõudes. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
- HKMS § 109 lg-st 2 tuleneb, et menetluskulud jaotatakse menetlusosaliste vahel iga kohtuastme kaupa kohtuotsuse või menetlust lõpetava määrusega. Seega saab halduskohtu otsuses esitatud menetluskulude jaotust muuta apellatsioonkaebuse alusel. HKMS § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses. Sellest sättest tulenevalt on ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse piiridega. Kuigi Ekoservis Teenused OÜ, BAO Ohtlikud Jäätmed OÜ, Nelitäht OÜ ja Insenerehituse AS apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist tervikuna, ei ole see apellatsioonkaebus suunatud apellantide olukorra halvendamisele halduskohtu apelleeritud otsusega võrreldes seeläbi, et halduskohtu otsusest tulenevat menetluskulude jaotust korrigeeritakse apellantide kahjuks. Eeltoodust järeldub, et kui vastustaja leiab, et halduskohtu otsus on menetluskulude jaotuse osas ebaõige, ja soovib esimese astme kohtus kantud menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt, tulnuks tal selle eesmärgi saavutamiseks halduskohtu otsuse peale menetluskulude jaotust käsitlevas osas esitada apellatsioonkaebus. Seetõttu jääb apellatsioonkaebusele esitatud vastuses esitatud halduskohtu otsuse osalise tühistamise ja vastustaja esimese astme kohtumenetluse kulude apellantide kanda panemise taotlus tähelepanuta.
- HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juba tulenevalt sellest sättest ei ole alust rahuldada apellantide 22.02.2013 esitatud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt summas 7859,23 eurot (mis koosneb nii halduskohtus kui ringkonnakohtus kantud menetluskuludest). Eesti Energia AS taotles 21.02.2013 apellantidelt enda apellatsiooniastme menetluskulude väljamõistmist võrdsetes osades kogusummas 1 250,50 eurot. Taotlusest ja sellele lisatud kuludokumentidest nähtuvalt on nimetatud summa näol tegemist esindajatasuga, mille hulka ei ole arvatud käibemaks, mille väljamõistmist vastustaja ei taotle. Nimetatud menetluskulude kandmine antud apellatsioonimenetluses on tõendatud. HKMS § 108 lg 1 alusel kuulub taotlus rahuldamisele. Kolmandad isikud ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman 12
(12)