lg 2 kohaselt allub asi üldjuhul Eesti kohtule, kui pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt võib Eesti kohus selle lahendada, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. EL Nõukogu määruse 2201/2003 artikli 3 punkti 1 kohaselt võib abielulahutuse nõude lahendada kostja alalise elukoha liikmesriigi kohus. Kostja elab alaliselt Eestis ning seega EL Nõukogu määruse 2201/2003 kohaselt on hagejal õigus esitada abielulahutamise nõue Eesti kohtule. Vaidlust ei ole pooltel selles, et abielusuhted on lõppenud *.a, kui kostja lahkus poolte ühisest elukohast * ja sõitis elama *. Pooled elavad eraldi ja kumbki abikaasadest ei pea käesoleval ajal kooselu taastamist võimalikuks. Kohtu hinnangul on poolte abielulised suhted pöördumatult lõppenud, abikaasadel ei ole olnud enam abielulist kooselu üle kahe aasta ja mõlemad abikaasad ei soovi abielusuhteid ega kooselu taastada. Eeltoodu alusel leiab kohus, et poolte abielu tuleb kooskõlas PKS § 67 lg 1 lahutada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
lg 1 ja lg 3 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse kohtuotsuses ja menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kooskõlas
/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.