Obsah (11)

§ 321§ 322§ 5§ 409§ 262§ 652§ 171§ 132§ 137§ 179§ 190

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 4. veebruar 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-11-5

§ 321lg 1 rikkumisega.

Kohtu rikkumise tõttu ei saanud hageja ilmuda toimunud kohtuistungile oma nõuete põhjendamiseks ja tõendamiseks, mis rikub

-i sätteid ja hageja põhiõigusi. Toimikust nähtuvalt saatis kohus kõik kostjat puudutavad menetlusdokumendid, s.h kohtukutse, kostja esindajale, mitte kostjale; 2) taotles kostja tunnistajana T.L. ülekuulamist. Kuna kohtukutse ei olnud hageja esindajale ega hagejale endale kätte toimetatud, siis ei saanud hageja osaleda tunnistaja ülekuulamisel ning küsida tunnistajalt informatsiooni, mis võiks kinnitada hageja õigust. Seega rikuti hageja

§-st 5 lg 2 ja §-st 262 lg 2 tulenevad õiguseid; 3) ei ole selge kostja nõue hageja vastu.

1. juuni 2011 kostja teatises märgitud võlgnevuse summa erineb kostja raamatupidamisprogrammi väljatrükis kajastatud summast. Lisaks ei tulene kostja poolt esitatud väljavõttest kui palju ja millal hageja tagastas kostjale laenu. Seega on kostja nõue tõendamata ja põhjendamata.
2. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) ei ole nõude olemasolu ja summa olnud kunagi vaidluse all ning ainukeseks vaidlusaluseks küsimuseks oli see, kas kostja võis nõuda koguvõlgnevuse või üksnes viivitatud laenumaksete tasumist. Apellatsioonkaebuses ei ole apellant kohtu sisulisi järeldusi (st otsuse sisulist õigsust) vaidlustanud ega toonud põhjendusi, millest nähtuvalt oleks kohtu järeldus sundtäitmise lubatavusest ebaõige; 2) omaksid apellatsioonkaebuses toodud väidetavad menetluslikud minetused tähendust üksnes olukorras, kus asjas oleks olnud tehtud tagaseljaotsus. Käesoleval juhul on apellant oma hagis selgesõnaliselt märkinud, et nõustub asjas kirjaliku menetlusega ning kohus arutas asja sisuliselt ilma kostja osavõtuta; 3) on hageja hagiavalduse allkirjastanud isiklikult ning kontaktaadressina märkinud XXX. Mitte üheski kohtule esitatud menetlusdokumendis ei ole hageja toonud välja, et sooviks menetlusdokumente saada mõnele muule aadressile; 4) loobus kostja oma tunnistaja ülekuulamise taotlusest ning tunnistajat asjas üle ei kuulatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
4. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu järelduste õigsust üksnes vaidlustatud ulatuses. Maakohus on tuvastanud täitemenetluse algatamise TMS § 2 p 19 sätestatud täitedokumendi alusel, samuti laenulepingu nõuetekohase ülesütlemise kostja poolt
5. juunil
6. Apellatsioonkaebuses ei ole maakohtu nimetatud seisukohti vaidlustatud.
7. Apellant vaidlustab maakohtu otsuse üksnes seetõttu, et maakohus ei ole teda kustunud nõuetekohaselt kohtuistungile, mistõttu ei saanud hageja oma nõuet põhjendada ega tõendada. Maakohus on asjas kõik dokumendid, sh kohtukutse
8. juuni 2012 kohtuistungile, saatnud 4 hageja enda poolt hagiavalduses märgitud aadressil XXX. Kohtkutse kohtuistungile väljastas maakohus
9. mail 2011 ja see toimetati kätte samal aadressil hageja emale
10. mail 2011 (lk 111). Hageja esindaja Andrei Matvejev esitas maakohtule teate hageja esindamise kohta ja volikirja alles
11. mail 2011 (lk 107-109), st pärast kohtuistungi kutse kättetoimetamist hageja emale. Ka
12. mai 2011 menetlusdokumendis ei taotlenud hageja menetlusdokumentide kätte toimetamist või edastamist hageja esindajale.

§ 322

lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale isikule. Asjas puudub vaidlus, et hageja ema elas eluruumis, mille aadressi oli hageja ise kohtule menetlusdokumentide kättetoimetamiseks andnud.

§ 321

lg 1 kohaselt kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Maakohus ei ole nimetatud sätet rikkunud. Kuna kohtukutse võis lugeda kättetoimetatuks hageja poolt antud aadressil elavale hageja emale kättetoimetamisega ja hageja esindaja astus menetlusse alles pärast nimetatud menetlustoimingut, siis puudus kohtul vajadus täiendavalt sama kutse kättetoimetamiseks hageja esindajale. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et hageja on hagiavalduses olnud nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja ta on saanud oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esindaja seisukohti ümber lükata kohtuistungile eelnevas menetluses, mistõttu ei ole rikutud

§ 5lg-s 2 sätestatut.

Samas ei välistanud hageja selline nõusolek asjas kohtuistungi pidamist.

§ 409

lg 1 p 3 kohaselt võib kohus hageja puudumise korral kohtuistungilt lahendada asja sisuliselt, mida maakohus on ka teinud. Apellandi esindaja möönis ringkonnakohtu istungil, et tegelikult hageja õigusi kohtuistungi pidamisega ilma tema osavõtuta rikutud ei ole. Ringkonnakohus märgib, et kohtuistungil ei kuulatud üle tunnistajat, mistõttu ei ole rikutud ka hageja õigust võtta osa tunnistaja ülekuulamisest. Maakohus ei ole rikkunud

§ 262

lg-s 2 sätestatut, sest nimetatud õigusnorm reguleerib vähemalt 14-aastase tunnistaja hoiatamist. 9. Apellant väidab ka, et sundtäidetav nõue ei ole selge. Ringkonnakohus märgib, et hagiavalduses ja edasises maakohtu menetluses ei ole apellant sundtäidetava nõude selgusetusele kui hagi aluseks olevale asjaolule tuginenud ja ei ole ka põhjendanud, miks ta ei saanud seda asjaolu varem esitada, mistõttu ta ei saa sellele asjaolule tugineda ka apellatsioonimenetluses (

§ 652lg 1 p 1).

Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja ei ole vaidlustanud nõudesummat. 10. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb

§ 171lg 1 alusel jätta menetluskulud ringkonnakohtus apellandi kanda.

11. Maakohus on juhindudes

§ 132lg-st 1 (redaktsioon hagiavalduse esitamise ajal 1.

novembril 2011) määranud hagi hinnaks 3000 eurot ja on vabastanud hageja riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Hagihinnalt 3000 eurot kuulus vastavalt riigilõivuseaduse § 57 lg-le 1 ja lisale 1 tasumisele riigilõiv 479.33 eurot (mitte aga 319.55 eurot, nagu on ekslikult leidnud maakohus 1. novembri 2011 määruses). Kohtuotsusega vabastas maakohus apellandi hagi rahuldamata jätmisel menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Koos apellatsioonkaebusega esitas apellant ka taotluse menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumisel, kuid ringkonnakohus on jätnud selle taotluse enne apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist lahendamata.

§ 137

lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Apellatsioonkaebus on esitatud 16. augustil 2012, millisel ajal tuli hagihinnalt 3000 eurot tasuda riigilõivu täismääras 275 eurot, kuna avaldus ei ole esitatud veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. 5

§ 179

lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata riigilõiv, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

§ 190

lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kuna hagi ja apellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, siis tuleb hagejalt välja mõista riigituludesse riigilõiv apellatsioonkaebuselt 275 eurot. Ringkonnakohus leiab, et ei esine selliseid mõjuvaid põhjusi, mis annaks aluse

§ 190

lg 7 alusel vabastada apellant apellatsioonimenetluses menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kai Kullerkupp Viivi Tomson 6 Kersti Kerstna-Vaks