← Eesti

2-12-37062/25

Obsah (5)§ 97§ 99§ 100§ 101§ 102

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Kohtunikud Malle Seppik, Kaupo Paal ja Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 5. märts 2013. a., Tallinn Tsiviilasja number

) § 96 lg. 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p. 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Seega on kostja kui hageja isa kohustatud teda ülal pidama.

§ 99lg.

1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 100lg.

2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 101lg.

1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

järgi on 2012. a. 145 eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Hageja ema toetab hagejat 200 euroga kuus, tal vallas- ja kinnisvara puudub. Hageja ema on lapseootel. Kostja nõustus tasuma elatist hagejale igakuiselt 155 eurot. Nimetatud suuruses elatise väljamõistmine kostjalt on põhjendatud, kuna hagejal on kaks huviala. Ta tegeleb kooliväliselt süvendatult spordi ja laulmisega. Spordiga tegelemiseks tuleb maksta 14, 66 eurot kuus. Laulukooriga käib hageja sageli esinemas ning ka nendel kordadel tuleb tasuda umbes 10 eurot. Samuti nõustus kostja finantseerima koolivaheaegadel sõidukulud Eesti Vabariigist Soome Vabariiki. Hageja alaline elukoht on Soome Vabariigis, kuid ta õpib Rapla Vesiroosigümnaasiumis ning ööbib ühiselamus, mille üür on 70 eurot kuus. Samuti kohustub ta tasuma koolimaksu 65 eurot kuus, kuna ta ei ole Eesti Vabariiki sisse registreeritud. Põhjendatud on koolivaheaegadel osaliselt sõidukulude kandmine kostja poolt, kuna hageja tegelik elukoht ei ole Eesti Vabariigis, kuid ta täidab koolikohustust endale sobivas koolis. Sõidukulude kindlaksmääramine kindla summana ei ole mõistlik, kuna kulude hind võib olla igal korral erinev. Kulude tasumise aluseks on sõidupileti hind. Tulumaks väljamõistetavale elatisele ei lisandu.

§ 102lg.

2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Elatis 155 eurot kuus ning 4 korda aastas Eestist Soome sõidukulude tasumine on kostjale jõukohane, tema varanduslik olukord võimaldab seda. Ajaperioodil

  1. märtsist kuni
  2. oktoobrini
  3. a. tasus kostja elatist kokku 405 eurot. Seega tuleb kostjal tasuda elatise maksmata jätmisest tekkinud võlgnevus 835 eurot. Kostja nõustus tasuma võlgnevuse igakuiselt 45 eurot. Kostja sõnul on tema sissetulek 500 eurot kuus. Ta omab sõiduautot BMW (ehitatud
  4. a.) ning korteriomandit. Kostjal on erinevaid rahalisi kohustusi. Kostjale jääb tema enda ülalpidamiseks peale elatise tasumist 300 eurot. Kui kostja leiab, et ülalpidamiseks rahalisi vahendeid napib, on tal võimalus vallasvara realiseerida. Kostja ei ole töövõimetu. Seega on ta võimeline hankima endale ka tasuvama töökoha. Apellatsioonkaebus Kostja palus maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja uue otsusega mõista välja temalt hageja kasuks välja elatis 145 eurot kuus ning elatise võlgnevus 835 eurot igakuiste maksetena 5 euro kaupa ning vabastada ta koolivaheaegadel hagejale sõidukulude hüvitamise kohustusest Eesti Vabariigist Soome Vabariiki sõitmisel. Vastustaja seisukoht 3

(4)Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Edasine menetlus Apellatsioonikohtu istungil sõlmisid pooled vaidluse lahendamiseks kompromissi, mille kohaselt I L tasub H Lile elatist 160 eurot kuus alates
  1. märtsist
  2. a. kuni H Li täisealiseks saamiseni või kui H L jätkab täisealiseks saanuna keskhariduse omandamist gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis õppimise lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni. Nimetatud elatis tuleb tasuda H Li arveldusarvele iga kuu
  3. kuupäevaks. I L tasub H Lile elatise võlana 945 eurot, tasudes selle igakuiste 10-euroste osamaksetena H Li arvele alates
  4. märtsist
  5. a. Menetluskulud jäävad poolte kanda. Pooled loobusid kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õigusest. Pooled palusid kohtul kompromissi kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Kohus selgitas pooltele kompromissi kinnitamise tagajärgi. Tsiviilkolleegiumi seisukoht TsMS § 430 lg. 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Ringkonnakohtu hinnangul kompromissi kinnitamist takistavad asjaolud puuduvad, seega tuleb kompromiss kinnitada. TsMS § 645 lg. 1 kohaselt tühistab ringkonnakohus kompromissi kinnitamisel esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse. Pooled on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Niisugune kokkulepe on TsMS § 668 lg. 2 ja § 695 koosmõjust tulenevalt lubatav. Fred Fisker Kaupo Paal Malle Seppik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.