KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-2469 Haldusasi Maksu

§ 1361lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) esitas 23.11.2012 Tallinna Halduskohtule taotluse maksukorralduse seaduse (

) § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 p-de 3 ja 51 alusel loa saamiseks Eesti Vabariigi kasuks kohtuliku hüpoteegi seadmiseks summas 40 709,53 eurot Ü Lile kuuluvale kinnisasjale – xxxxxxxxx asuv elamumaa suurusega 3882 m2, registriosa nr xxxxxx – ja liiklusregistrisse käsutamise keelumärke seadmiseks Ü Lile kuuluvatele järgmistele sõidukitele: sõiduauto Mercedes-Benz C 200 registreerimismärgiga xxxxxxxxx ja mootorpaat Invader Bowrider registreerimisnumbriga xxxxxxxxxxx. Taotluse põhjendused: 1) Alates 03.10.2003 on OÜ Marakame juhatuse liikmed Ü L ja E T, kelledest viimase ametiaeg lõppes 02.12.

1. Seisuga 07.11.2012 moodustab OÜ Marakame maksuvõlg kokku 52 463,61 eurot, sh intress ja arvestuslik intress 22 460,48 eurot. Maksuvõlg on kujunenud
2. a märtsikuu kuni
3. a jaanuarikuu ning
4. a juunikuu kuni
5. a jaanuarikuu 3-12-2469 käibemaksudeklaratsioonidel ja tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete deklaratsioonidel deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksudest. Lisaks on PMTK viinud OÜ Marakame suhtes läbi kaks maksumenetlust: PMTK 20.04.2012 maksuotsusega nr 12.2-3/3058-e kohustati OÜ-d Marakame tasuma käibemaksu 49 832 krooni (3 184,85 eurot). Viidatud maksuotsuses tuvastati, et OÜ Marakame on alusetult vähendanud oma
6. a veebruarikuus tasumisele kuuluvat käibemaksu, deklareerides 20% määraga maksustatava käibe hulgas kreeditarve summas -428 333,33 krooni ja arvestanud sellelt käibemaksu summas -85 666,67 krooni. Tulenevalt käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-st 7 ja § 11 lg-st 1, puudus äriühingul seaduslik alus
7. ja
8. aastal osutatud, kuid teenuse saaja poolt tasumata jäetud teenuste arvetele kreeditarve väljastamiseks; PMTK 18.06.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/2506-22 kohustati OÜ-d Marakame tasuma käibemaksu 74 199 krooni; tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 72 179 krooni; tulumaksu füüsilisele isikule tehtud väljamakselt 26 582 krooni; sotsiaalmaksu füüsilisele isikule tehtud väljamakselt 42 887 krooni; kohustusliku kogumispensioni makse füüsilisele isikule tehtud väljamakselt 2 599 krooni; töötuskindlustusmakse füüsilisele isikule tehtud väljamakselt 1 170 krooni; erisoodustuse tulumaksu 1 064 krooni ja erisoodustuse sotsiaalmaksu 1 672 krooni, kokku 222 352 krooni (14 210,88 eurot). PMTK 18.06.2010 maksuotsusega tuvastati, et maksustamisperioodil
9. a november ja detsember ei pidanud isik ettevõttele kuuluva sõiduauto kasutamisotstarvet kajastavat sõidupäevikut (sõiduki kasutajateks olid lisaks juhatuse liikmele märgitud ka tema pereliikmed) ega deklareerinud omatarvet, kajastas maksuarvestuses arveid ettevõtlusega mitteseotud kulutuste eest telefoniarvete näol, kajastas maksuarvestuses OÜ Mego Ehitusgrupp nimel väljastatud arveid, mille alusel tegelikult teenust ei osutatud, ja teostas ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid neilt tulumaksu tasumata; 2) maksuhaldur edastas 21.09.2010 AS-le SEB Pank korralduse OÜ Marakame pangakontode arestimiseks ja rahaliste vahendite ülekandmiseks maksuhalduri kontole, kuna äriühing ei tasunud 18.06.2010 maksuotsusega määratud maksusummat. Maksuhaldur edastas 15.12.2010 AS-le SEB Pank korralduse OÜ Marakame pangakontode arestimiseks ja rahaliste vahendite ülekandmiseks maksuhalduri kontole, kuna äriühing ei tasunud ka 20.04.2010 maksuotsusest tulenevat maksuvõlga. Taotluse esitamise seisuga on mõlemad maksuotsused täitmata. Viimane laekumine äriühingu ettemaksukontole toimus 08.12.2008, pärast seda on tasumised toimunud vaid tagastusnõuete arvelt, viimati 21.05.2011 summas 2,5 eurot; 3) maksuhaldur ei ole maksuotsusest tulenevat äriühingu maksuvõlga kohtutäiturile täitmiseks edastanud, kuna maksuhalduri avalduste alusel on varasemalt alustatud täitemenetlused (deklaratsioonidest tulenev maksuvõlg) ja osaühingu ainsale varale (sõidukid) on kohtutäituri poolt seatud käsutamise keelumärked. Täitemenetluse raames maksuhalduri pangakontole laekumisi ei ole toimunud, kuid äriühingu varast – kaubik Ford Transit ehitusaastaga 1991, ja sõiduk Volkswagen Transporter ehitusaastaga 1992, mille väärtused portaali auto24.ee andmetel ei ületa vastavalt 1500 ja 1450 eurot ja millel pole kehtivat liikluskindlustust, mis võib viidata sõidukite kasutuskõlbmatule olukorrale – ei piisa nõuete rahuldamiseks. Ekinnistusraamatu ja ehitusregistri päringute alusel ei ole äriühingul registervara; 4) jõustunud maksuotsustega on tuvastatud, et OÜ Marakame esitas maksudeklaratsioonides valeandmeid ja pani toime rikkumisi, mis põhjustasid äriühingu majanduslikud raskused ning maksuvõla. Raamatupidamises tegelikkuses mittetoimunud tehingute kajastamine, samuti ettevõtlusega mitteseotud kulude kajastamine maksuarvestuses ja omatarbe deklareerimata jätmine saavad oma olemuselt olla vaid tahtlikud; 5) OÜ Marakame juhatuse liikme Ü. Li suhtes on algatatud maksumenetlus, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine maksukorralduse seaduse (

) § 40 alusel, millega ko2

§ 1361

lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur konkreetsed isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui Ü. L on esitanud tagatise

§ 120

lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 40 709,53 eurot (maksuvõlg 31 315,02 eurot ja võimalike sundtäitmiskulude suurus 30% maksuvõlast ehk 9 394,51 eurot).

1. Tallinna Halduskohus rahuldas 27.11.2012 määrusega maksuhalduri taotluse ja andis loa taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist Ü. Lile kuuluvale xxxxxxxx asuvale kinnistule summas 40 709,53 eurot ning käsutamise keelumärke seadmiseks Ü. Lile kuuluvatele sõiduautole Mercedes-Benz C 200 reg nr xxxxxxxx ja mootorpaadile Invader Bowrider reg nr xxxxxxxx. Taotluses esitatud asjaoludest lähtuvalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Ü. L on OÜ Marakame ainus juhatuse liige, kes juhtis äriühingu majandustegevust ja võttis äriühingu nimel vastu otsuseid ajal, mil tekkis maksuvõlg. Ü. L võib hakata enda suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel oma vara võõrandama. Sellele viitab taotluses kirjeldatud Ü. Li käitumine OÜ Marakame juhatuse liikmena. Seetõttu võib tekkida olukord, et juhul, kui maksuhaldur teeb vastutusotsuse, ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. Ü. L esitas 12.01.2013 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 27.11.2012 määruse tühistamiseks. Määruskaebuse põhjendused: 3

§ 40lg-st 1, peab olema konkreetselt tuvastatud Ü.

Li poolses kohustuste rikkumises raske hooletus või tahtlik käitumine; 2) PMTK teadis juba taotluse esitamise hetkel, et OÜ Marakame maksuvõlg ei olnud tekkinud Ü. Li tahtliku tegevuse või raske hooletuse tõttu, vaid klientide poolt maksmata jäänud arvetest tulenevalt. PMTK 13.05.2010 koostatud maksukohustuslase suuliste selgituste protokollis on selgelt kirjas, et ainuüksi Agal Kinnisvarad OÜ, EM-Meson OÜ ja Scandicline Group OÜ võlgnesid OÜ-le Marakame enam kui 1 623 157 krooni (103 738,64 euro). Ü. L on OÜ Marakame juhatuse liikmena teinud kõik endast sõltuva, et saada klientidelt kätte võlgnevused: esitanud pankrotihoiatusi ja nõudeid, kuid tulemusteta. Ilma kohtuotsuseta pole võlglastelt võimalik raha kätte saada, kuid kohtusse pöördumine eeldab oluliste rahaliste vahendite olemasolu (õigusabiteenuse, riigilõivude, ekspertiisikulude jne eest tasumine). Kohtusse pöördumine on OÜ Marakame jaoks raskendatud. 4. Maksu- ja Tolliameti vastuses palutakse jätta Ü. Li määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata ning menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Vastuväited: 1)

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine ei eelda täielikku veendumust, et maksu määramisel hoitakse tasumisest kõrvale, vaid sätte kohaldamise eeldusena piisab kahtlusest, et täitmist tagavaid toiminguid kohaldamata võib maks jääda tasumata, kui see kahtlus on korrektselt põhistatud (HKMS § 63). Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Vastutusotsuse koostamise staadiumis ei saa eeldada kõikide faktiliste asjaolude ja õiguslike konstruktsioonide kujundatuse lõplikkust. Tulenevalt menetluse iseloomust, ei pidanud kohus kavandatava vastutusotsuse seaduslikkust kõikehaaravalt analüüsima – kavandatav vastutusotsus ei ole veel valmiskujul haldusakt ega ole kaebaja poolt vaidlustatud. Ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks ilmselgelt võimatu, ja sellisest järeldusest piisab

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eelduse täitmiseks (vt Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-15-12 p 50b). Kahtlus sundtäitmise oluliselt raskemaks või võimatuks muutumisest on korrektselt põhistatud; 2) ettevõte on alusetult vähendanud tasumisele kuuluvat käibemaksu. Ü. L ei pidanud sõiduauto kasutamisotstarvet kajastavat sõidupäevikut ega deklareerinud omatarvet; kajastas telefoniarveid ettevõtlusega seotuna; kajastas maksuarvestuses OÜ Mego Ehitusgrupp nimel väljastatud arveid, mille alusel tegelikult teenust ei osutatud, ning teostas ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid neilt tulumaksu tasumata ja jättis maksuotsusega määratud summad vabatahtlikult tasumata. Taotluses on märgitud, et OÜ Marakame esitas maksudeklaratsioonides valeandmeid, põhjustades tahtlikult äriühingu majanduslikud raskused ja maksuvõla. Raamatupidamises näilike tehingute kajastamine, ettevõtlusega mitteseotud kulude maksuarvestuses kajastamine ja omatarbe deklareerimata jätmine saab olla üksnes tahtlik. Riigikohtu praktikast tuleneb, et olukorras, kus äriühingul on vaid üks vastutav seaduslik esindaja, on äriühingu tahtluse ja seadusliku esindaja tahtluse väljaselgitamiseks olulised asjaolud valdavalt kokkulangevad. Seaduslik esindaja mitte ei taga esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist sellises olukorras, vaid täidab neid kohustusi ise (vt Riigikohtu 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23-12 p 15). Ü. L on alates 03.12.2008 OÜ Marakame ainuke juhatuse liige. Arvestades osaühingu varasemat maksukäitumist, esineb reaalne risk, et Ü. L ei täida ka edaspidi juhatuse liikme kohustusi; 4

§ 1361

eesmärk on tagada maksuvõla sissenõudmise võimalus pärast maksukohustuslasele rahalise nõude või kohustuse määramist ning vältida olukorda, kus isik hakkab tõenäoliselt tekkiva maksuvõla tasumise kohustuse vältimiseks oma vara võõrandama. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine ei eelda tõsikindlat veendumust, et maks määratakse või selle tasumisest kõrvalehoidumine aset leiab, vaid piisab ratsionaalsest kahtlusest, et täitmist tagavaid toiminguid kohaldamata võib maks jääda tasumata. Taotlus esitatakse enne maksude tasumise õigsuse kontrolli lõppemist ja rahalise nõude või kohustuse määramist, mistõttu ei saa ega pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Kohtu ülesandeks on kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on maksukohustuse määramine käimasoleva kontrolli raames võimalik ja tõenäoline.

§-st 1361 tuleneb seega kõige üldisemalt nõue, et maksuhaldur peab oma taotlust põhistama vastavalt HKMS §-le 63 ja sooritatavad täitmist tagavad toimingud peavad olema eesmärki (tulevase tõenäolise maksukohustuse sissenõudmise võimalikkuse tagamine) arvestades maksukohustuslase suhtes proportsionaalsed (s.o sobivad, vajalikud ja mõõdukad). Senises kohtupraktikas on lisaks rõhutatud, et olukorras, kus ennetavate täitetoimingute teostamata jätmise korral pole välistatud, et maksud jäävad lõpptulemusena riigile üldse laekumata, on maksude laekumine vaadeldav kaaluka avaliku huvina (nt Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2012 määrus nr 3-12-1946, p 6). 6. Tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmise ennetavaks tagamiseks

§ 1361

rakendamise tingimusi on põhjalikult selgitatud Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määruses nr 3-3-115-12 (p 50). Üldkogu määruse kohaselt on asjaolud, mida halduskohus peab hindama selliste täitetoimingute jaoks luba andes, mille eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist: 1) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (

§ 1361lg 1).

Praeguses asjas on see tingimus täidetud, maksuhaldur on halduskohtule esitatud taotlust põhjendades märkinud, et taotleja on algatanud Ü Li suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine

§ 40

alusel; 2) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine (

§ 1361lg 1).

Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus (

§ 1361lg 2 p 2).

Taotluses on märgitud, et vastutusotsusega esitab maksuhaldur nõude Ü Li vastu tasuda OÜle Marakame tehtud maksuotsustest tulenev maksuvõlg, mis on seisuga 08.11.2012 31 315,02 eurot. Maksukorralduse seadusest tulenevaks rahaliseks kohustuseks on

§ 31

lg 1 p 4 kohaselt mh kolmanda isiku kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg (vastutuskohustus).

§ 40lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valit5

§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse (

§ 96lg 1).

Riigikohtu 31.10.2005 otsuse asjas nr 3-3-1-41-05 (p 12) kohaselt on

§-st 8, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tulenevalt juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemise eeldused järgmised: juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; rikutud on kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täielik ja tähtaegne täitmine; selle rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Millises vormis esineb kaebaja kui OÜ Marakame juhatuse liikme süü enda kohustuste täitmata jätmisel, kuulub tõendamisele vastutusotsuse tegemise menetluses; 3) kontrollimisel on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ja sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest (

§ 1361lg 1).

Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus (

§ 1361lg 2 p 1).

PMTK on taotluses halduskohtule selgitanud, millel põhineb tema kahtlus, et määruskaebuse esitaja võib asuda rakendama sundtäitmist raskendatuks või võimatuks muutvaid abinõusid, sh võõrandama (või muul viisil käsutama) sel eesmärgil isiklikku vara. Kahtlused põhinevad maksuotsusega tuvastatud OÜ Marakame rikkumise asjaoludel; 4) esineb kasvõi üks

§ 96

lg-s 6 nimetatud alustest, mis välistab vastutusotsuse tegemise: maksuvõlga ei ole tekkinud; maksuvõla sissenõudmine on aegunud; maksuvõlg on kustutatud. Selliseid asjaolusid käesoleval juhul ei esine; 5) isik, kellele vastutusotsust tahetakse teha, vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Seejuures on oluline välja selgitada, et isik, kellele vastutusotsust teha soovitakse, on tõesti kohustatud maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustust täitma (maksukohustuse tekkimise hetke arvestamine äriühingu juhatuse koosseisu muutumisel, ettevõtte üleminekul; isiku funktsioon ja pädevus äriühingus). Maksuhaldur nõuab Ü. Lilt sisse OÜ Marakame maksuvõla, mis on maksuotsustest nähtuvalt tekkinud maksustamisperioodidel 2008. a november-detsember ja 2010. a veebruar. Ü. L on sel perioodil olnud OÜ Marakame juhatuse (ainus) liige; 6) maksusumma määramise aegumistähtaeg (

§ 98) ei ole möödunud.

Praegusel juhul ei ole möödunud määruskaebuse esitajale vastutusotsuse tegemiseks

§ 96lg-st 5 ja § 98 lg-st 1 tulenev 6-aastane aegumistähtaeg.

Kas määruskaebuse esitaja suhtes kuulub

§ 96

lg 5 ja § 98 lg 1 alusel kohaldamisele kuue- või kolmeaastane aegumistähtaeg, sõltub faktilistest asjaoludest, millele lõpliku hinnangu andmine ei ole käesoleva vaidluse ülesanne; 7)

§-des 38–40 nimetatud isikutele (ettevõtte või selle osa üleandnud isik, täisühingu või usaldusühingu osanik või ühistu liige, seaduslik esindaja, vara valitseja või maksuesindaja) vastutusotsuse tegemise puhul on enne maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes alustatud sissenõudmist sama seaduse § 130 lg 1 p-s 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot (§ 96 lg 5). Seega vastutab äriühingu seaduslik esindaja äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma. 6

§ 130

lg 1 p 6 alusel teinud AS-le SEB Pank 21.09.2010 ja 15.12.2010 korraldused OÜ Marakame arvelduskontode arestimiseks maksuotsustest tuleneva maksuvõla tasumiseks ja taotluse esitamise kuupäeva seisuga on mõlemad maksuotsused täies ulatuses täitmata. Taotluses toodud andmetel ei piisa äriühingu varast maksuvõla tasumiseks; 8) vastutusotsus

§ 40

lg-st 1 tuleneva kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha (vt Riigikohtu 04.12.2009 otsus nr 3-3-1-75-09, p 11). Ei ole teada, et OÜ Marakame oleks äriregistrist kustutatud; 9) halduskohtule esitatavas taotluses on

§ 1361

lg 2 p 3 kohaselt märgitud ka andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. Tulenevalt

§ 1361

lg 2 p-st 3 on maksuhaldur praegusel juhul loataotluses halduskohtule selgitanud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui Ü. L on esitanud

§ 120

lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt 40 709,53 euro suuruse tagatise ja valinud tagatise liigi

§-s 122 esitatud loetelust.

§ 121

sätestab, et maksuhaldur määrab, kui suur tagatis tuleb esitada, ning lähtub tagatise ulatuse määramisel tagatava nõude ja võimaliku sundtäitmise kulude suurusest. Praeguses asjas on tagatav nõue 31 315,02 eurot ning täitmiskuludeks on maksuhaldur pidanud 9 394,51 eurot ehk 30 % nõude suurusest. Täitmiskulude sellele prognoositavale summale ei ole määruskaebuse esitaja vastuväiteid esitanud ja arvestades, et sundtäitmise võimalikuks objektiks on mitu eri liiki vara (kinnistu ja sõidukid), ei ole prognoos ilmselgelt liialdatud.

1. Kinnistu, millele hüpoteegi seadmiseks maksuhaldur luba taotleb, turuväärtus ei ületa maksuhalduri hinnangul 10 000 eurot. Sellele hinnangule ei ole määruskaebuse esitaja vastuväiteid esitanud. Samuti ei ole määruskaebuse esitaja vaielnud vastu maksuhalduri hinnangule määruskaebuse esitajale kuuluvate sõidukite turuväärtuse kohta. Hüpoteegi ja keelumärgetega koormata kavatsetavate varade turuväärtuste summa jääb tunduvalt alla maksukohustusele, mille täitmist soovitakse tagada. Seega on põhjendatud loa andmine lisaks hüpoteegi seadmisele ka käsutamise keelumärke seadmiseks määruskaebuse esitaja sõidukitele.
2. Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.11.2012 määrus haldusasjas nr 3-12-2469 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman 7