KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks- 13. veebruar 2013 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu tegemi

) § 636 lg 1 järgi peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui üldnormina muutub töövõtja tasunõue tehtud tööde eest sissenõutavaks töö valmimisest (

§ 637

lg 3), siis töö vastuvõtmise kokkuleppe puhul saab töövõtja tasu nõuda töö vastuvõtmisest või selle vastuvõetuks lugemisest. Tööde ositi üleandmisel ja tasu ositi määramisel tuleb seda ka osade kaupa maksta (

§ 637

lg 4).

§ 638

kohaselt on tellija kohustatud töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud. Töö loetakse seaduse kohaselt vastu võetuks ka juhul, kui tellija ei võta alusetult valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Pooltevahelise lepingu p 5.3.

1. kohaselt pidi tellija (kostja) tehtud töö üle vaatama 1 tööpäeva jooksul alates tööde üleandmise akti esitamisest töövõtja poolt ning tasuma teostatud tööde eest hiljemalt 5 päeva jooksul alates arve esitamisest (lepingu p 2.4.). Pooled oli lepingu punktis 2.
2. ja selle alapunktides ning punktis 2.
3. käesoleval juhul kokku leppinud tööde eest tasumises ja vastavate üleandmis-vastuvõtmisaktide koostamises ositi – s.t ettemaksuarve tasumises summas 16 845.80 eurot ning järgnevate tööetappide eest summades 11 437.10 eurot (basseiniseadmete üleandmine tellijale, süvendi kaevamine ja kaabli paigaldus) ja 2768.85 eurot (transpordi ja tööraha). Oluline on kohtu arvates veel märkida, et töö tuli teostada vähem kui kuu aja jooksul – leping sõlmiti 21.05.2011, tööd pidid lepingu p 4.
4. kohaselt algama 30.05.2011 ning lõppema 26.06.
5. Lühikese tähtaja põhjendusena on hageja märkinud objekti omanikule antud PRIA toetuse tingimused, kostja seda asjaolu vaidlustanud ei ole. Nagu nähtub kohtule esitatud hageja konto väljavõttest (tl 77), on kostja lepingujärgse ettemakse arve tasunud alles pärast kokkulepitud tööde algusaega, ja sedagi mitmes osas. 01.06.2011 on kokkulepitud 16 845.80 eurost tasutud 12 000 eurot, ülejäänud 4845.80 eurot aga alles pärast lepingus sätestatud tööde teostamise tähtaja lõppu ehk 20.07.
6. Kindlasti ei olnud see lepingutingimuste kohane täitmine, sest lepingu p 2.2.
7. kohaselt oli tegemist seadmete ostuks vajalike vahenditega. Sellest lähtuvalt on kohtu jaoks usutav hageja väide, et osa seadmetest tuli hagejal soetada oma vahenditest ning nii seda kui tehtud tööde eest jätkuvat tasumata jätmist (vt allpool) arvestades oli hageja poolt lepingust loobumine lepingu p 5.2.
8. alusel igati õigustatud.

§ 111

lg 1 alusel oli hagejal põhjendatult õigus keelduda tööde lõpetamisest seoses tema poolt tehtud tööde eest tasumisega viivitamisega. Kostja väited, et hageja on esitanud arve nr V237 mittevastavuses lepingutingimustega (summa ei vasta ei lepingu p 2.2.

1. ega 2.2.
2. sätetele), on küll õiged, kuid see ei tee olematuks teostatud töid ega muuda lepingut, vaid selle esitamine ja vastavat tööde tegemine oli tingitud just kostjapoolsest viivitusest juba ettemaksu arve tasumisega. Sisuliselt oli tegemist lepingu p 2.2.
3. kohase teise tööetapi osalise arvega. Kohus on seisukohal, et kostja esitatud väited tööde üle andmata jätmise või arve mittesaamise osas ei ole õiged ning on ümber lükatud hageja esitatud tõenditega. Kostja ei ole 3

§ 644

lg 1 kohaselt oleks ta seejärel tööde lepingutingimustele mittevastavusel pidanud mõistliku aja jooksul sellest hagejale teatama, mida ta sisuliselt ei ole senini teinud. Arvestades asjaolu, et kostja senine tegevjuht oli raskelt haige ja suri 19.08.2011 ning uus juhatuse liige ei pruukinud tõepoolest suuta koheselt end lepingutega kurssi viia, pikenes kohtu hinnangul vastav mõistlik aeg ühe kuu võrra uue juhatuse liikme ametisse astumisest, seega 17. septembrini 2011. Sellest ajahetkest saadik tuleb kohtu arvates lugeda kostja arve tasumisega viivituses olevaks. Ühte kuud peab kohus mõistlikuks ajaks, sest nt tarbijatöövõtu ehk nõrgima tellija olemasolu korral ei anna seadus tarbijale pikemat puudustest teatamise aega kui kaks kuud (

§ 644lg 1 2.

lause). Kostja näol aga oli tegemist tegutseva juriidilise isikuga. Seega tuleb hagi rahuldada põhinõude osas ning viivise osas alates 17.09.2011 kuni hagi esitamiseni 14.11.2011 ehk 59 päeva. Lepingujärgne viivis oli pooltel kokku lepitud 0,1% päevas, mis 59 päeva eest summalt 5781.08 eurot teeb kokku 341.08 eurot. Hagi esitamise päeval teatas kostja hagejale soovist põhivõlg tasuda, kuid ka takistusest seda teha seoses hageja taotletud hagi tagamiseks kostja arvelduskonto arestiga. Hageja ei nõustunud küll kostja pakutud kompromissiga (vt ka allpool), kuid kohtu hinnangul oleks ebaõiglane viiviste täies mahus väljamõistmine kohtumenetluse ajal olukorras, kus kostja pakub nõude vabatahtlikku täitmist. Käesoleva otsuse tegemise ajaks oleks viivis kohtumenetluse aja eest ligemale pool põhivõlast, mis oleks leppetrahvina

§ 162lg 1 mõttes ebamõistlikult suur.

Seega mõistab kohus viivise kohtumenetluse aja eest välja kindlas summas 1000 eurot, mis on mõistlik hageja õigustatud huvi ja kostja majanduslikku seisundit arvestades (kostja konto on hageja taotlusel arestitud ja selgelt on kostja majandustegevus sellest häiritud). Nimetatud summa vastab viivisele ca 5-6 kuu eest. 4