Obsah (5)

§ 71§ 68§ 152§ 124§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS menetluse lõpetamise kohta Kohtuasja number 3-12-189 Määruse kuupäev 16. märts 2012 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Kristian Kala kaebus Tartu Vangla direktori

) § 47 lg 2 kohaselt kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. K. Kala läbis enne halduskohtusse pöördumist Tartu Vangla direktori 21.12.2010 käskkirja nr 1-3/164 p 1.37 tühistamisnõude osas kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse. Vaidemenetlust lõpetav lahend, s.o Justiitsministeeriumi 21.12.2011 vaideotsus nr 11-7/2650 toimetati K. Kala’le allkirja vastu kätte 28.12.2011 nähtuvalt vaideotsuse tagaküljel olevast kaebaja allkirjast. Seega tuli kaebus eelpool nimetatud käskkirja tühistamiseks esitada kohtule hiljemalt 27.01.2012. K. Kala esitas käesoleva kaebuse Tartu Halduskohtusse 30.01.2012, seega tähtaega rikkudes. 6.

§ 71

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. K. Kala on palunud kaebetähtaja ennistamist põhjusel, et tema perekond edastas kaebuse ekslikult Justiitsministeeriumile ning Justiitsministeerium ei tagastanud ega edastanud vastavalt kuuluvusele kaebust viivitamatult, lastes sellega kaebuse esitamise tähtaja meelega mööda.

1. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt (vt. nt 25.01.2010.a määrus haldusasjas 3-3-158-00 ja 19.01.2001.a määrus haldusasjas nr 3-3-1-59-00) asunud seisukohale, et mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamisel saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et kaebaja perekond edastas ekslikult tema kaebuse valele adressaadile. Kohus nõustub Tartu Vangla seisukohaga, mille kohaselt võttis K. Kala ise endale riski, et menetlustoiming võib jääda tähtaegselt sooritamata temast mitteolenevatel põhjustel, kui ta võimaldas menetlustoimingu sooritada oma perekonnaliikmetel. Menetlustoimingu tähtaegse sooritamise eest vastutab menetlusosaline ise. K. Kala’l oli endal võimalus edastada kohtule koheselt kaebus ning vajalikud koopiad dokumentidest oleks olnud võimalik tal teha vanglas või rahaliste vahendite puudumisel oleks ka kohtul olnud võimalik teha vajalike dokumentide koopiad vastustajale saatmiseks. 2
2. Ühtlasi oli K. Kala’l võimalik esitada kaebus Tartu Halduskohtule tähtaegselt, kui Justiitsministeerium K. Kala’le tema kaebuse tagastas. Tartu Vangla poolt kohtule väljastatud K. Kala kirjavahetuse kaardilt nähtuvalt on K. Kala kirja kaebuse tagastamise kohta kätte saanud 26.01.
3. Halduskohtule esitatud kaebus on dateeritud 09.01.2012 kuupäevaga ja kannab Justiitsministeeriumi poolset registreerimismärget, millest järeldub, et K. Kala on edastanud kaebuse halduskohtule muutmata kujul. Kaebuse tagastamisest teadasaamisel oleks K. Kalal piisanud ainult kaebuse üleandmisest ametnikele 27.01.2012 ning sellega sooritada menetlustoiming tähtaegselt.

§ 68

lg-st 4 tulenevalt vanglas viibiva isiku avaldus loetakse kohtule õigel ajal esitatuks, kui see on tähtpäeval üle antud asjakohasele asutusele. Et kaebaja otsustas juba valmis kirjutatud kaebuse edastada Tartu Halduskohtule alles 30.01.2012, oli kaebaja enda valik ega anna alust kaebetähtaja ennistamiseks.

1. Seejuures ei saa nõustuda ka K. Kala seisukohaga, mille kohaselt oleks Justiitsministeerium pidanud ise tema kaebuse kohtule edastama. Vabariigi Valitsuse 26.02.2001 määruse nr 80 „Asjaajamiskorra ühtsed alused“ (edaspidi määrus nr 80) § 34 lg 6 sätestab et, kui asja lahendamine kuulub kohtu pädevusse, siis teatatakse sellest saatjale tema avaldust või märgukirja kohtule edastamata. Ühtlasi ei viivitanud Justiitsministeerium tema kaebuse tagastamisega õigusvastaselt. K. Kala on oma kaebuse dateerinud 09.01.2012 kuupäevaga ning edastanud selle oma pereliikmetele. Seda, millal tema perekond kaebuse kätte sai ning selle Justiitsministeeriumile omakorda edastas, asja materjalidest ei nähtu. Küll aga nähtub K. Kala kaebuselt, et see on Justiitsministeeriumis registreeritud 17.01.
2. Justiitsministeerium on K. Kala’le tema kaebuse tagastanud 23.01.2012 kirjaga, ehk neljandal tööpäeval arvates K. Kala kaebuse registreerimisest. Määruse nr 80 § 35 lg-st 4 tulenevalt kui asja lahendamine ei kuulu selle asutuse pädevusse, kellele dokument saadeti, edastatakse see vastavalt kuuluvusele 5 tööpäeva jooksul, teatades sellest samaaegselt saatjale. K. Kala kaebus jõudis seejuures temani veel ajal, mil tal oli võimalik see tähtaegselt kohtule edastada. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et puudusid mõjuvad põhjused K. Kala kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks, mistõttu kaebetähtaeg ennistamisele ei kuulu. 10.

§ 152

lg 1 p 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lõikele 2.

§ 124

lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eeltoodust tulenevalt ning

§ 152lg 1 p 2 alusel lõpetab kohus haldusasjas 3-12-189 menetluse.

Menetluse lõpetamise korral kohus kaebust ei tagasta. 11. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 1 p 2 kohaselt menetluse lõpetamise korral ei ole samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. Eda Muts kohtunik 3