§-dest 15 ja 19 tulenevad kohustused. Hageja peab põhjendamatuks kostja seadusliku esindaja bensiiniarveid lugeda kostja kulutuste hulka. Hagejale teadaolevalt liigub xxxx peamiselt jalgsi, kuna kodu, kool ja huvialaringid asuvad vähem kui 1 kilomeetri raadiuses. Hageja hinnangul on kostja esindaja suur bensiinikulu seotud peamisel AVON kataloogi toodete müügi ja kojutoimetamisega läbi kostja seaduslikule esindajale kuuluva firma xx-x xxxx xxxxxxx. Kostja seaduslik esindaja ei ole nimetatud äriühingu läbi saadavat sissetulekut kohtule esitatud dokumentides kajastanud. Hagejale teadaolevalt aitavad sealt laekuvad summad oluliselt parandada kostja seadusliku esindaja elujärge. Hageja hinnangul on põhjendamatud ka kulutused riietele. Tundes kostja riietumisstiili, on hagejal kahtlusi, et mõned ostutšekkidele märgitud riietusesemetest on ostetud kostja seaduslikule esindajale. Hageja hinnangul ei tohiks kostja seadusliku esindaja sissetulek sellist „üüratut“ kulu riietele võimaldada, nagu ta on oma vastuses näidanud. Hageja märgib ka seda, et 250 euro suuruse elatise tasumine sai kokku lepitud eelkõige seetõttu, et näidata kostja seadusliku esindaja sissetulekuid suurematena ja võimaldada tal eluaseme soetamisel ühiselt võetud laen enda nimele võtta. Hageja taotleb temalt väljamõistetud elatise vähendamist 150 eurole kuus. 3 Kostja seadusliku esindaja seisukoht Kostja seaduslik esindaja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Toetudes Riigikohtu lahendis nr.3-2-1-127-09 väljendatud seisukohtadele leiab kostja seaduslik esindaja, et elatise suuruse muutmiseks on alus vaid siis, kui lapse vajadused või vanemate varaline seisund on kohtulahendi tegemise ajaga võrreldes oluliselt muutunud. Hageja soovib elatist vähendada põhjusel, et ta on abiellunud, mistõttu on tema kulutused kohtuotsuse tegemise ajaga võrreldes tõusnud. Perekonnaseadus ei näe elatise vähendamise alusena ette abiellumisega seotud kulutuste tõusu ning hageja ei ole oma kulutuste suurenemist ka tõendanud. Hageja on hagile lisanud igakuised eluasemega seotud kulutused /t.l.5/. Kostja seaduslikule esindajale teadaolevalt elab hageja koos abikaasa ja abikaasa kahe xxxxxxx. Seega moodustab hageja osa eluasemega seotud kulutustest vaid ¼. Hagejal ei ole rohkem ülalpeetavaid kui kostja. Abikaasa ravikulude kandmine ja tema xxxxx ülalpidamine ei kuulu hageja seadusjärgsete kohustuste hulka. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema abikaasa ei suudaks end ise ülal pidada. Samuti ei peaks hageja kandma oma uuele abikaasale kuuluva maja kulusid xxxxxxx makstava elatisraha arvelt.
lg.1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtuvalt. Sama seaduse lg.2 kohaselt arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi. Võrreledes kohtuotsuse tegemise ajaga on kostja poolsed kulutused tõusnud. Kulutuste nimekirja ja kulutusi tõendavad dokumendid on kostja seaduslik esindaja kohtule esitanud /t.l. 25-63/. Kooselu lõppedes jäeti kostja ainukese elukohaga seotud laenukohustus kostja seadusliku esindaja kanda ning see võtab tema sissetulekutest peaaegu poole, millele lisanduvad kommunaalkulud. Kostja seaduslik esindaja ei nõustu hageja seisukohaga, et kostjal ei peaks olema transpordikulusid. Lühikeste vahemaade läbimiseks kulub kütust rohkem ning kostjal on vajadus aeg-agalt xxxxxxxxx ka kaugemale liikuda. Kostja seaduslik esindaja kinnitab, et ei ole kostja kuluna kajastanud endale ostetud riideid või muid esemeid. Kostja puhul on tegemist kasvava lapsega, kelle ülalpidamiseks vajaminevad kulutused on tema seadusliku esindaja omadest suuremad.
lg.2 sätestab, et hageja peab kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Hageja on vastuses märkinud, et tema kuusissetulek on umber 680 eurot /t.l.66/. xxxxxxx 250 euro suurust elatist andes jääb hagejale endale 430 eurot. Seega jääb hagejale endale ligi kaks korda rohkem. 4 Kõigest eeltoodust lähtuvalt leiab kostja seaduslik esindaja, et hagejalt Pärnu Maakohtu 7.12.2011 otsusega väljamõistetud elatise vähendamiseks puudub õiguslik alus. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vaidlus puudub selles, et alaealine laps on õigustatud oma lahus elavalt vanemalt elatist saama. Hagi õigeksvõtule põhineva kohtuotsusega on hagejalt 7.12.2011 kostja kasuks välja mõistetud igakuine elatisraha summas 250 eurot, mida hageja palub vähendada 150 eurole kuus. Õige on kostja seadusliku esindaja seisukoht, et väljamõistetud elatise vähendamine on võimalik juhul, kui elatise väljamõistmise aluseks olevad asjaolud on kohtuotsuse tegemise ajaga võrreldes oluliselt muutunud. Samuti seisukoht, et lahus elava vanema abiellumine, samuti uuel abikaasal laste olemasolu ei ole iseenesest elatise vähendamise aluseks. Isikud, kes on õigustatud ülalpidamist saama, on loetletud
. Nimetatud seaduse p.3 kohaselt on õigustatud elatist saama abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.
lg.2 kohaselt võrdsustatakse abikaasa ülalpidamist saama õigustatud isikute järjekorras alaealise lapsega. Hageja väitel suudab tema abikaasa käesoleval ajal töötada vaid osalise tööajaga ning vajab ravimeid, millise kulutuse peab kandma hageja. Ravikulu, mis väidetavalt on seotud vaid abikaasa haigusega, on kohtule esitatud tõendite põhjal /t.l. 68,69,74/ perioodil märts 2012 - jaanuar 2013 (so 10 kuu jooksul) 165.70 eurot. Hageja abikaasa töötasu oli 2012 kolmel viimasel kuul 95.20 eurot /t.l.75/. Eelkirjeldatud asjaolud ja tõendid ei anna alust asuda seisukohale, et hageja abikaasa puhul on tegemist
p.3 kirjeldatud isikuga, kellele ülalpidamise andmise kohustus tuleks
Asjaolu, et hageja peab eetiliselt õigeks anda ülalpidamist abikaasa alaealistele lastele, ei anna alust vähendada hageja ülalpidamiskohustuse ulatust oma lapse suhtes. Seadusest tulenev kohustus hageja abikaasa lapsi ülal pidada on laste bioloogilisel isal. Seega on õige kostja seadusliku esindaja seisukoht, et hageja poolt esitatud põhjendused ja tõendid oma majandusliku olukorra muutumisega seoses ei anna alust väljamõistetud elatise vähendamiseks.
lg.1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtuvalt. Kuna elatishagi esitamisel võttis hageja selle õigeks, ei ole Pärnu Maakohtu 7.12.2011 otsuses analüüsitud väljamõistetud elatise suurust eelkirjeldatud seadusest lähtuvalt. Hageja väitel võttis ta 250 euro suuruse elatishagi õigeks ühisvara jagamisega seonduvatel põhjustel. Kostja seaduslik esindaja nimetatud asjaolule vastuväiteid esitanud ei ole. Eeltoodu 5 tõttu peab kohus vajalikuks analüüsida väljamõistetud elatise suurust ka kostja vajadustest lähtuvalt, millised on
Kostja seadusliku esindaja hinnangul on kostja vajadused võrreldes kohtuotsuse tegemise ajaga suurenenud. Kostja ja temaga koos elava vanema kulutused eluasemele on keskmiselt 436.72 eurot kuus (aasta keskmine), kostja osa seega 218.36 eurot /t.l.28/. Kostja kulutused huvialaringidele ja huvitegevusele on aastas keskmiselt 48.72 eurot kuus /t.l.29/ ja muud kulud (toit, ravimid, riided, jalatsid, mobiilside) aastas keskmiselt 160.89 eurot kuus /t.l.30/. Kui jätta kõrvale muud pere kulud /t.l.31/, sealhulgas ka kulud autokütusele, millele on hageja esitanud vastuväiteid, siis on kostja kulutused ühes kuus aastas keskmiselt 427.97 eurot. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja kulutused riietele ja jalatsitele (700.78 eurot aastas ehk 58.39 eurot kuus /t.l.30/) on ebamõistlikult suured isegi juhul, kui tegemist on pidevalt kasvava lapsega. Kohus peab nimetatud kulutuse mõistlikuks suuruseks 30 eurot kuus. Mõistlikkuse printsiibist lähtuvalt tuleks kostja muude kulude suuruseks 160.89 euro asemel 132.49 eurot kuus. Samas ei saa kohus nõustuda hageja seisukohaga, et kostjal ei saa üldse olla transpordikulusid. Kohtu hinnangul võib xx-aastase lapse sõidutamiseks kooli, külla, huvialaringi vms. kuluda vähemalt 10 liitrit autokütust kuus ja selle keskmist hinda arvesse võttes võiks nimetatud kulutuse suuruseks määratleda ca 15 eurot kuus. Seega on kostja vajalikud ja mõistlikud kulutused ühes kalendrikuus 414.57 eurot (218.36+48.72+132.49+15). Kuna vanematel on võrdne kohustus last ülal pidada, jääb kummagi vanema osaks 207 eurot kuus. Arvestades asjaolu, et hageja igakuine sissetulek /t.l.66/ on kostja seadusliku esindaja omast /t.l.25/ ca 100 euro võrra suurem ning kulutused eluasemele kuus (arvestusega, et hagejaga elab koos vähemalt kaks inimest) 126 euro võrra väiksemad /t.l.5 ja 28/, võiks hageja osa lapse ülalpidamisel olla teise vanema omast pisut suurem. Seda enam, et vanem, kelle juures laps alaliselt elab, peab olema alati valmis ootamatuteks kulutusteks.
lg.2 sätestatud vahendite ühetaolise kasutamise põhimõte enda ja alaealise lapse ülalpidamisel, millele kostja seaduslik esindaja on viidanud, kõnesoleval juhul kohaldamisele ei kuulu, kuna hageja ei ole sama seaduse lg.1 sätestatud olukorras. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et hagejalt väljamõistetud elatist tuleb vähendada nii kostja vajadustest lähtuvalt kui ka mõlema vanema majanduslikku olukorda arvesse võttes 30 euro võrra, so 220 euroni kuus. Hageja taotlus, tasuda elatist 150 eurot kuus, ei ole õiguslikult põhjendatud.
lg.1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, käesoleval ajal seega 160 eurot. Kõnesoleval juhul puuduvad
lg.2 sätestatud mõjuvad põhjused, millised võimaldaksid kohtul väljamõistetud elatist vähendada alla
MS § 163 lg.1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta neid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kõnesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. 6 (Allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Anne Randjärv
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.