) § 367 lg 1 peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Kostja II ei vaidlustanud, et kostja I debitoorne võlgnevus hageja ees oli 2122,24 eurot ja viivismaksete võlgnevus 607,11 eurot. Samuti ei vaidlustanud kostja II, et sõiduki jääkmaksumus oli 9177,36 eurot (käibemaksuta). Tulenevalt liisingulepingu üldtingimuste punktist 3.7 on liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisinguandjale eseme võõrandamisest tekkinud kulud (sh eseme valduse ülevõtmine, eseme hoidmine, eseme müügikõlblikuks seadmine).
lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja on tasunud OÜ A parkimistasu ja tasu sõiduki puhastamise eest kokku 92,52 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et seda kulu tuleb liisingulepingu üldtingimuste punktist 3.7 ja
3 12.03.2010 vara üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtub, et kostja II on sõiduki 12.03.2010 üle andnud OÜ R . Sõiduki tagastusteenuse eest on hageja maksnud OÜ R 159,78 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et ka see on põhjendatud lisakulu. 11.01.2010 kirjas on hageja palunud sõiduki tagastada hiljemalt 02.02.2010 ning hoiatanud, et tähtpäevaks mittetagastamisel on hageja sunnitud pöörduma tagastusteenust osutava ettevõtte poole. Kohus märgib, et kostja II väited selle kohta, et esialgset sõiduki tagastamise aega (s.o 02.02.2010) muudeti, on tõendamata. Sellise kokkuleppe kohta ei ole kostja II esitanud ühtegi tõendit. Tähtpäevaks, s.o 02.02.2010, sõidukit hagejale ei tagastatud. Seega on hageja põhjendatult kasutanud tagastusteenust. Asjaolu, et kostja II andis sõiduki 12.03.2010 ise üle OÜ R , ei anna alust pidada tagastusteenuse kasutamist ebavajalikuks. Eeltoodust tulenevalt moodustavad liisingulepingu ülesütlemisega seotud lisakulud kokku 252,30 eurot.
lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Vara müügiaktist selgub, et sõiduk müüdi 15.04.2010 8388,40 euro eest (käibemaksuta). Kostja II ei ole väitnud, et sõiduki müügihind ei vastanud selle turuväärtusele. Seega asub kohus seisukohale, et liisingueseme väärtus selle liisinguandjale tagastamise ajal oli 8388,40 eurot (käibemaksuta).
lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Eeltoodust tulenevalt koosneb hageja nõue kostja II vastu debitoorsest võlast 2122,24 eurot, viivisest 607,11 eurot, lisakuludest 252,30 eurot (käibemaksuta) ning sõiduki jääkmaksumusest 9177,36 eurot (käibemaksuta). Sellest tuleb maha arvata sõiduki väärtus hagejale tagastamise ajal summas 8388,40 eurot (käibemaksuta). Lisaks on hageja vähendanud nõuet 932,04 euro võrra. Seega tuleb kostjalt II hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2838,57 eurot.
lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kuna kostja II on viivitanud võlasumma tasumisega, siis on hagejal õigus nõuda viivist. Liisingulepingu punktis 5.1 on lepitud kokku viivisemääras 0,25 % päevas. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt II välja mõista viivis 0,25 % päevas põhivõla tasumata osalt alates 26.07.2011 kuni põhivõla tasumiseni. Kostjaga II sõlmitud käenduslepingust nähtuvalt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 15 989,35 eurot. Eeltoodust tulenevalt vastutab kostja II põhivõla ja viiviste eest kokku mitte suuremas summas kui 15 989,35 eurot. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt TsMS § 168 lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Seega tuleb hageja menetluskulud, mida ta kandis seoses hagi 4 esitamisega kostja I vastu, jätta hageja kanda. Hageja menetluskulud, mida ta kandis seoses hagi esitamisega kostja II vastu, tuleb jätta kostja II kanda. Kostja II menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Indrek Soots kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.