) § 1 lg 2 sätestab, et käesolevas seaduses reguleerimata
imustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Mittetulundusühingute seaduse (edaspidi tekstis MTÜS) § 20 lg 5 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. KÜ Suur Viis Narva põhikirja p 29 (esimene lause) sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teada 15 (viieteist kümne) päeva enne koosoleku toimumist. Kostja soostub hageja seadusliku esindajaga, et kuna ühistu üldkoosolek toimus
lg 1 (esimene lause) sätestab, et korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandamistegevuse aastakava /..../. Sama paragrahv lg 2 sätestab, et korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilanssiga. KÜ Suur Viis Narva põhikirja punkt 31 sätestab, et ühistu juhatus annab vähemalt kaks nädalat enne korralist üldkoosolekut igale ühistu liikmele tutvumiseks majandustegevuse aastakava projekt koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Majandustegevuse aastakava projekt, eelmise aasta aruanne ja bilanss, olid pandud igale korteriomanikule postkasti. Sellise dokumentidega tutvumiseks viis kehtib mitu aastat ühistus ja mitte keegi ei vaidle selle viisi vastu. 2012.aasta majandustegevuse aasta projekti koopia, samuti 2011 majandusaasta aruanne ja bilanss oli kätte saadav. Näiteks ühistu liikmed, kes osales 03.aprillil 2012.aastal ühistu koosolekul mitte keegi ei kaevanud, et mainitud üle dokumendid pole kätte saadav. Mis puudutab 03. aprilli 2012.aasta ühistu üldkoosoleku protokolli välja andmist, siis kostja seadusliku esindaja seisukoht selles
imuses on järgnev. Vastavalt Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja
imused, mille suhtes võeti üldkoosoleku 03.04.2012.a protokolli kohaselt vastu otsused, kuid mis ei olnud üldkoosoleku päevakorras, olid: korteriühistu komisjoni koostamine korteri nr 7 kohal oleva katuse läbijooksmise fakti kindlakstegemiseks; sihtlaekumise kogumise suurusega 0,60 eurot/m2 jätkamine ajavahemikus juunist kuni septembrini; 2012.a teenustasu tariifi 0,40 eurot/m2 kinnitamine; töötasu kinnitamine korteriühistu juhatajale, raamatupidajale ja kojamehele; prügi väljaveo eest 0,80 euro suuruse tasu kinnitamine ühe elaniku kohta. Nagu selgub vaidlustatavast üldkoosoleku protokollist, ei tehtud ettepanekuid üldkoosoleku päevakorra muutmiseks või täiendamiseks. Mittetulundusühingute seaduse § 20 lg 5 kohaselt
imuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Seega võttis üldkoosolek vastu otsuseid
imustes, mis ei olnud päevakorda pandud, kuigi nende otsuste vastu võtmine puudutas selliseid tähtsaid momente korteriühistu tegevuses nagu teenustasu suuruse kinnitamine, prügiveo hindade kinnitamine ja korteriühistu palgalistele töötajatele töötasu kinnitamine. Vaidlustatavast üldkoosoleku protokollist tuleneb, et võeti vastu otsus kinnitada prügi väljaveo hinnaks 0,80 eurot inimese kohta. Korteriühistu seaduse § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Korteriühistu Suur Viis Narva põhimääruse jagu 11 punkt 4 sätestab, et korteriühistu liige 5
imustes, mis ei olnud üldkoosoleku päevakorda pandud, üldkoosolek võttis vastu otsuseid, mis rikuvad seadust ja korteriühistu põhimäärust, tuleb korteriühistu 03.04.2012.a üldkoosoleku otsused tühistada. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Kohus kuulas tunnistajatena üle Tatjana Botšarnikovat, Natalja Vassiljevat ja Anatoly Zamorskiyt. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega osalisele rahuldamisele. Poolte vahel enam ei ole vaidlust selle üle, et hagiavaldus hageja nimelt esitas ja kirjutas alla alaealise hageja seaduslik esindaja – isa S N. Perekonnaseaduse § 120 lg 1 kohaselt on hooldusõigust omav lapsevanem lapse seaduslik esindaja. Kohtule esitatud hageja sünnitunnistuse kohaselt S N on B N isa (tl 58). Samuti poolte vahel ei ole enam vaidlust selle üle, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu summas 250 eurot (tl 31). Poolte vahel puudub vaidlus, et B N on XXX asuva korteriomandi omanik ja seega KÜ Suur Viis Narva liige ning et KÜ Suur Viis Narva majandab hageja elamut. Hageja leiab, et KÜ Suur Viis Narva liikmete 03.04.2012 koosolekul vastuvõetud otsused on tühised, kuna üldkoosoleku kokkukutsumisel ei olnud järgitud põhikirjas sätestatud üldkoosolekust etteteatamise aega, samuti ei olnud postkasti pandud üldkoosoleku päevakorda kuuluvaid
imusi puudutavad materjalid, nagu näeb ette põhikiri. Korteriühistuseaduse (edaspidi
) § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. 6
§-s 13 lg 3 ei ole täpsustatud, milline üldkoosoleku otsus on ebaseaduslik.
lg 2 sätib, et korteriühistu seaduses reguleerimata
imustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Seega tuleb kohaldamisele mittetulundusühingute seaduse (edaspidi MTÜS) § 241 lg 1, mille kohaselt üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 esimese lause kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et KÜ Suur Viis Narva pani korteriühistu juhatus infotahvlile välja kutse üldkoosoleku kokkukutsumisest ja määras üldkoosoleku toimumise ajaks 03.04.2012.a kell 18.00 (tl 7, 8) järgmise päevakorraga:
lg 1 kohaselt korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. KÜ Suur Viis Narva põhikirja p 31 näeb ette, et ühistu juhatus annab vähemalt kaks nädalat enne korralist üldkoosolekut igale ühistu liikmele tutvumiseks majandustegevuse aastakava projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Põhikirja p 32 kohaselt majandustegevuse aastakava sisaldab korteriomandite esemete mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid ning ühistu liikmete kohustusi siht- ja majandusmaksete tasumised. 8
lg-s 3 ettenähtud tähtaja jooksul, leiab kohus, et üldkoosoleku protokolli mitte esitamine 14 päeva jooksul peale üldkoosolekul otsuste vastuvõtmist, ei rikkunud hageja õigust ja ei takistanud kohtusse pöördumisele. Hageja oma arvamuses hagi vastuse kohta samas on leidnud, et 03.04.2012 üldkoosolekul vastuvõetud otsused on tühised ka muude rikkumiste tõttu. Üldkoosoleku kokkukutsumise teate ja üldkoosoleku 03.04.2012.a protokolli kohaselt sisaldas üldkoosoleku päevakord kolm punkti, mis olid: juhatuse 2011.a töö aruanne, korteriühistu majandustegevuse plaan 2012.a ja revisjonikomisjoni valimine. Üldkoosoleku protokollist selgub, et võeti otsused vastu kaheksas punktis, mis ei olnud üldkoosoleku päevakorras: korteriühistu komisjoni koostamine korteri nr 7 kohal oleva katuse läbijooksmise fakti kindlakstegemiseks; sihtlaekumise kogumise suurusega 0,60 eurot/m2 jätkamine ajavahemikus juunist kuni septembrini; 2012.a teenustasu tariifi 0,40 eurot/m2 kinnitamine; töötasu kinnitamine korteriühistu juhatajale, raamatupidajale ja kojamehele; prügi väljaveo eest 0,80 euro suuruse tasu kinnitamine ühe elaniku kohta. Üldkoosoleku protokolli kohaselt ei tehtud ettepanekuid üldkoosoleku päevakorra muutmiseks või täiendamiseks. Seega võttis üldkoosolek vastu otsuseid
imustes, mis ei olnud päevakorda pandud, kuigi nende otsuste vastu võtmine puudutas selliseid tähtsaid momente korteriühistu tegevuses nagu teenustasu suuruse kinnitamine, prügiveo hindade kinnitamine ja korteriühistu palgalistele töötajatele töötasu kinnitamine. Üldkoosolekul võeti vastu otsus kinnitada prügi väljaveo hinnaks 0,80 eurot inimese kohta. Korteriühistu Suur Viis Narva põhimääruse jagu 11 punkt 4 sätestab, et korteriühistu liige on kohustatud õigeaegselt tasuma majanduskulude eest /..../ arvestusega elamu 1 m2 kogupindala kohta. Seega võttis üldkoosolek vastu otsuse, mis rikub Korteriühistu seaduse sätteid ja korteriühistu põhimäärust majanduskulude kandmise osa arvestamise korra osas ja see otsus puudutab kõigi korteriühistu liikmete huve. Korteriühistu seaduse § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Mittetulundusühingute seaduse § 242 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Hageja palub korteriühistu 03.04.2012.a üldkoosoleku otsused tühistada. MTÜS § 20 lg 6 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et kui pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda liikmete nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest teatada enne üldkoosoleku toimumist samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmisel. 10
imuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. KÜ Suur Viis Narva liikmete 03.04.2012 üldkoosoleku kokkuutsumise teatel (tl 7, 8) oli avaldatud järgmine päevakord:
lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Kuigi päevakorras ei olnud eraldi päevakorrapunktina märgitud
imus seoses korteri 7 katuse läbitilkumisega, nähtub üldkoosoleku protokollist, et nimetatud
imus on käsitletud koos korteriühistu juhatuse aruandega 2011.a tehtud töödest (päevakorra punkt 1). Seega leiab kohus, et korteri 7 katuse läbitilkumise
imuse otsustamine hõlmab juhatuse aruannet 2011.a tehtud töödest. 11
imuste otsustamine on hõlmatud 2012.a majandustegevuse aastakavaga. Hindamisel, kas päevakorrapunkt hõlmab ülalmainitud otsuste vastuvõtmist, lähtus kohus sellest, kuidas mõistlik korteriühistu liige peab arusaama, millised
imused iga päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada. Kui 03.04.2012 üldkoosoleku päevakorda oli märgitud korteriühistu juhatuse aruanne 2011.a tehtud töödest ja 2012.a tööde plaan, pidi mõistlik korteriühistu liige aru saama, et nende
imuste üle otsustamine võib hõlmata ka selle otsustamist, kuidas planeeritud töödega seotud kulutused kanda.
lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Seega seadus võimaldab teha otsuseid majapidamiskulude kandmise kohta. Kohus lähtus ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.02.2013 otsuses 3-2-1-181-12 punktis 14 väljendatud seisukohast. Ülalnimetatud põhjenduste alusel oli üldkoosolekul iseenesest õigus otsustada prügi väljavedu suuruse üle, kuna prügi väljavedu mahub
järgsete kulude hulka.
näeb ette, et majandamiskulud arvestatakse eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Korteriühistu Suur Viis Narva põhimääruse (tl 15-22) punkt 11 alapunkt 4 sätestab, et korteriühistu liige on kohustatud õigeaegselt tasuma majanduskulud, mis on vajalikud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. 03.04.2012 üldkoosolekul võeti vastu otsuse prügi väljavedu suuruseks 0,80 eurot inimese kohta.
lg 1 võimaldab korteriühistu põhikirjaga pindalapõhisest arvestusest kõrvale kalduda, kuid selleks, et jagada nt prügi väljavedu arvestades inimese kohta, peab olema Korteriühistu Suur Viis Narva põhikirjas endas konkreetselt sätestatud, et see kulutus jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust. Ka
lg 2 näeb ette, et lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta sätestatule sätestatakse korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. Kuna KÜ Suur Viis Narva põhikiri ei sisalda erikorra prügi väljavedu eest arvestamisel ning otsus oli vastuvõetud
imuses, mis vajab põhikirja muutmist ja üldkoosoleku kokkukutsumise teates pole päevakorra osas märgitud põhikirja muutmist, leiab kohus, et otsus arvestada prügi väljavedu suuruseks 0,80 eurot inimese kohta oli tühine üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Kohus lähtus ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25.05.2011 otsuses 3-2-1-28-11 punktides 11-13 väljendatud seisukohtadest. KÜ Suur Viis Narva 03.04.2012 võeti vastu ka otsuse kinnitada korteriühistu esimehe töötasu (kuus) 51 eurot, raamatupidajal 19 eurot, kojamehel – 39 eurot. 12
järgsete kulude hulka ja mõistlik korteriühistu liige ei pidanud aru saama, et üldkoosoleku avaldatud päevakord hõlmab ka nende
imuste üle otsustamine. Seega ka see üldkoosoleku otsus on tühine üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Kõigest ülaltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi osaliselt, tunnistades 03.04.2012 üldkoosoleku kahe otsuste tühisust ja tühistades need: otsus arvestada prügi väljavedu suuruseks 0,80 eurot inimese kohta ja otsus kinnitada korteriühistu esimehe töötasu (kuus) 51 eurot, raamatupidajal 19 eurot, kojamehel – 39 eurot, ülejäänud osas jäetakse hagi rahuldamata. MENETLUSKULUD TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg-te 1-4 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (lg 1). Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud (lg 2). Poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud (lg 3). Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (lg 4). Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja nõue rahuldatakse osaliselt, s.o tunnistab kohus üldkoosoleku kahe otsuste tühisust ja tühistab need ning nelja otsuse osas jääb hagi rahuldamata, samuti ei tuvastanud kohus üldkoosoleku kokkukutsumisel rikkumist seoses etteteatamisajaga ja dokumentide esitamisega. Lähtuvalt sellest tuleb jagada menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt ning kohus leiab õiglaseks jätta 85% ulatuses hageja kanda ja 15% ulatuses kostja kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.