Tulenevalt hea usu printsiibi rikkumisest on hageja kaotanud nõudeõiguse. Kostjal puuduvad igasugused võlad hageja ees ning hageja on käitunud kostja suhtes pahauskselt, nõudes järjekindlalt kostjalt rahasummade tasumist, milleks hageja õigustatud ei ole. 3 Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud hagiga, kostja vastustega hagile ning menetluses esitatud seisukohtadega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et Julianus Inkasso OÜ hagi EKO vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Pärnu Maakohtule 21.09.2011 esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses (t.lk 3) on hageja märkinud, et 08.02.2008 loovutas AS EM võlgniku vastase nõude Julianus Inkasso OÜ . Samas märgib avalduse esitaja, et AS EM ja võlgnik sõlmisid 16.04.2008 liitumislepingu, mille alusel AS EM kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning võlgnik kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt tasuma. Harju Maakohtule 09.03.2012 esitatud hagis märkis hageja, et AS EM loovutas 30.09.2010 kostja vastase nõude põhisummas 46,79 eurot OÜ Julianus Inkasso koos õigusega nõuda kõrvalnõuded. Hagiavaldusele lisas hageja allkirjastamata teatise nõude loovutamise kohta (t.lk 21). Kostja leiab 21.05.2012 vastuses, et hageja ei ole tõendanud EEAS poolt nõude loovutamist hagejale ning EEAS ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust tulenevad võimalike nõuete loovutamist hagejale ei ole kunagi toimunud. Hageja on esitanud nõude loovutamise tõendina väidetavalt EEAS poolt kostjale saadetud teatise nõude loovutamise kohta, millest tuleneb, et väidetavalt on EEAS ja hageja vahel 30.09.2010 sõlmitud nõude loovutamise leping. Kuivõrd teatis ei ole allkirjastatud ja hagiavaldusele ei ole lisatud nõude loovutamise lepingut on nõude loovutamine tõendamata. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendatud õiguslikku alust nõuda kostjalt tema ja EEAS vahel sõlmitud liitumislepingust tulenevate kohustuste täitmist. Koos 15.06.2012 menetlusdokumendiga esitas hageja 12.06.2012 digitaalselt allkirjastatud kinnituskirja (t.lk 77), milles EEAS kinnitab, et on loovutanud Julianus Inkasso OÜ nõude EKO vastu põhisummas 46,76 eurot koos õigusega nõuda viivist ja muid kõrvalnõudeid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja esitatud teatis (t.lk 21) ja 12.06.2012 digitaalselt allkirjastatud kinnituskiri nõude loovutamise kohta (t.lk 77) ei ole piisavad tõendamaks nõudeõiguse olemasolu hagejal. Tõendeid kogumis hinnates, ei ole tõendatud EEAS poolt nõude kostja vastu hagejale loovutamine 30.09.2010. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõike 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Seega peab nõude loovutamiseks olema sõlmitud leping. Hageja vaatamata kostja korduvatele tähelepanu juhtimistele lepingut ei esitanud. Kohus leiab, et olukorras, kus on tekkinud kahtlus, kas nõue on üldse kunagi loovutatud, tuleb igal juhul esitada nõude loovutamise tõendamiseks leping. Kostja on käesolevas menetluses põhjendatult seadnud kahtluse alla asjaolu, kas hageja on loovutamise teel üldse kunagi nõude omandanud. Hageja on ise Pärnu Maakohtule 21.09.2011 esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses (t.lk 3) märkinud, et 08.02.2008 loovutas AS EM võlgniku vastase nõude Julianus Inkasso OÜ . Seega on nõue AS EM poolt väidetavalt loovutatud rohkem kui kaks kuud enne 4 EEAS ga vaidlusaluse liitumislepingu sõlmimist. Kohus leiab, et kuivõrd hageja väited on vastuolulised ning kostja on nendele tähelepanu juhtinud, siis ei piisa vastuolu kõrvaldamiseks loovutaja aastaid hiljem allkirjastatud kinnituskirjast. VÕS § 164 lg 1 sätestab konkreetse dokumentaalse tõendi s.o lepingu, millega nõudeõigust tõendada. Nõude loovutaja hilisemat kinnistuskirja ei loe kohus kohaseks ja usaldusväärseks tõendiks. Eriti olukorras, kus hageja on väidetavalt ekslikult märkinud maksekäsu kiirmenetluse avaldusse nii vale loovutaja (s.o õiguseellase nime) kui ka kuupäeva. Tulenevalt VÕS § 170 lõikest 1 kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud ka 30.09.2010 nõude loovutamise teatise (t.lk 21) kostjale edastamist. Kostja on vastuses märkinud, et sai hageja nõudest esmakordselt teada 2011 aasta oktoobris-novembris. Kohus on seisukohal, et isegi kui hageja oleks tõendanud nõudeõiguse olemasolu ei ole ta tõendanud, et hageja oleks kostjat võlgnevusest teavitanud või hagejal on kostja vastu nõue üldse olemas. Menetlusökonoomilistel kaalutlustel hindab kohus ka 30.09.2010 nõude loovutamise teatise kättesaamist puudutavat ja nõude olemasolu tõendamiseks esitatud dokumentaalseid tõendeid.
kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Kostja on menetluses väitnud, et ta on tasunud kõik vaidlusalusest lepingust tulenevad summad ning hageja ei ole talle kunagi edastanud 01.09.2008 arvet (t.lk 23-24) ja 30.09.2010 teatist.
lg 1 esimese lause kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus (sh nt võlgnevuse tasumise kohustus ja sellest teadmine) kehtivaks kättesaamisega.
lg 3 esimese lause kohaselt loetakse lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.
lg 3 teise lause kohaselt, kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal ei ole tegevuskohta, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kohus leiab, et nimetatud sätetest tulenevalt tuleb hagejal tõendada, et 01.09.2008 arve üldse jõudis kostjani. EEAS liitumislepingu lõpetamise kokkuleppega (t.lk 64) on tõendatud, et EKO lõpetas 07.08.2008 lepingu ning 31.10.2012 toimunud kohtuistungil antud ütluste kohaselt tasus lepingu lõpetamisel kõik lepingu lõpetamiseni võlgnetavad summad kohapeal sularahas. Hageja ei ole tõendanud ja on ka kinnitanud, et ei saa tõendada arve kostjale edastamist, kuna arved saadetakse klientidele lihtpostiga. Samuti ei saa hageja tõendada väidetavalt 30.09.2010 allkirjastatud teatise edastamist, kuna nimetatud dokumendid saadetakse lihtpostiga ning neid ei säilitata. Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks 5 kätte saanud peale lepingu lõpetamist EEAS poolt esitatud arve või nõude loovutamise teatise. Kohus on seisukohal, et asjakohatu on hageja väide selle kohta, et kuna arve ja teatis ei ole hagejale tagasi tulnud, siis eeldab hageja, et kostja sai need kätte. Kostja on käesolevas menetluses väitnud, et ta EEAS poolt edastatud teadet ja arvet kätte ei ole saanud. Seega tulnuks hagejal tõendada, et EEAS on kostjale nimetatud dokumendid saatnud ja kostja on need ka kätte saanud. Samale seisukohale on jõudnud ka Riigikohus 02.05.2012 lahendis nr 3-2-1-50-12 ja 21.12.2007 lahendis nr 3-2-1-123-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.