) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 23.05.2012 eelistungil vähendas hageja nõude suurust 2 011,75 euroni. Kostja vastus Kostja võttis hagi omaks osaliselt. Kostja on laenu tasunud vastavalt suulisele kokkuleppele. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda, kuna kostja oli nõus kohtuvälise kokkuleppega, mida ei ole saavutanud. Kohtu põhjendused Puudub vaidlus, et pooled on 29.09.2008 sõlminud laenulepingu nr XXX (t lk 28-34). Lepingu kohaselt kohustus hageja andma kostja kasutusse kokkulepitud rahasumma ning kostja kohustus tasuma laenu põhiosa ja intressi osamakse iga kuu 20. kuupäeval. Kostja ei ole lepingu sõlmimist, laenusumma saamist ning lepingujärgsete maksetega võlgnevusse jäämist vaidlustanud (t lk 35-37, 59-62). Puudub vaidlus, et hageja ütles laenulepingu üles 25.02.2010 (t lk 38). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Poolte vahel sõlmitud laenulepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe.
lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt 2 011,75 euro tasumist, mille moodustab põhivõlg. Kõrvalnõudeid hageja esitanud ei ole. Kohus leiab, et kostja peab võetud kohustuse täitma ning võla tasuma. Kohus rahuldab hagi. Alates hagi esitamisest (07.03.2012) mõistab kohus kostjalt välja viivise seaduses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni. 2 Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Meelis Eerik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.