Kostja palub viivist mitte arvestada ajavahemiku 01.01.2010 kuni 04.01.2012 eest, st vähendada väljamõistetava viivise suurust juhul kui hageja esitab viivisearvestuse. Kostja ei tunnista hageja menetluskulusid, kuna hageja ise on põhjustanud liigset kohtuskäimist. Kostja on korduvalt pöördunud hageja poole sooviga sõlmida võlgnevuse tasumiseks kokkulepe, kuid hageja on sellest keeldunud. Kostja tegi sellise ettepaneku ka makseettepanekule esitatud vastuväites, pakkudes välja tasumise kuupäeva. Kohtu järeldused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohus leiab, et antud juhul oli poolte vahel sõlmitud müügileping. Vaidlus puudub kauba üleandmise osas. Hageja on esitanud 20.08.2009 kostjale arved nr 25793 ja
Kostja täitis oma kohustuse hageja ees viivitusega.
lg 6 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja poolt esitatud arvetel on märgitud viivise määraks 10,25 % aastas, kuid hageja on hagiavalduses lähtunud
Hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluses viivisenõude ajavahemiku 05.01.2012 kuni 16.08.2012 eest 10,25 % aastas, 1 266,06 eurot ja hagiavalduses alates nõude täidetavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni 16.11.2012, summas 1 027 eurot. Täiendatud hagiavalduses on viivisenõue 1 000 eurot. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et selline hageja käitumine on vastuoluline ning vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja jättis maksekäsu kiirmenetluses kostjale mulje, et ta nõuab viivist üksnes ajavahemiku 05.01.2012- 16.08.2012 eest. Samas ületas maksekäsus nõutud viivise suurus hiljem hagiavalduses esitatud suuruse. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis, milles hagejal tekkis nõudeõigus alates 05.01.2012. Kostjal oli tasumata seisuga 05.01.2012 arve nr 25794 summas 3 000 eurot. Viivise arvestus on järgmine: 05.01.2012-04.09.2012 (3 000 x 0,02 % x 243 päeva = 145,80 eurot), 05.09.2012-08.11.2012 (2 000 x 0,02 % x 65 päeva = 26 eurot), 09.11.2012-10.12.2012 (1 000 x 0,02 % x 29 päeva = 5,80 eurot. Kokku moodustab viivis 177,60 eurot. Eelnevast lähtudes kuulub rahuldamisele viivisenõue summas 177,60 eurot. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus leiab, et õiglane on jätta poolte menetluskulud 68 % ulatuses kostja kanda ja 32 % ulatuses hageja kanda. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Koidula Laurisaar kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.