Obsah (12)

§ 438§ 229§ 657§ 654§ 652§ 232§ 230§ 272§ 442§ 173§ 171§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-11-38410 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.11.2012, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Mare Merimaa, Tiit Kollom Tsivi

) § 436 lg-s 1, § 438 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatut. Kohtuotsuses ei käsitleta hageja seisukohti faktiliste asjaolude tuvastamise ja kostja tõendite usaldusväärsuse küsimuses, need on jäetud põhjendusi esitamata tähelepanuta ja seetõttu on kohus jõudnud ebaõige otsuseni. Maakohus on jätnud kostja esitatud tõendid hindamata ja analüüsimata (millistele aga otsuse p-s 16 viitab), rikkudes

§ 438lg-d 1 ja 8 ning on jõudnud seetõttu ebaõigetele järeldustele.

Käesolevas vaidluses on just tõendite põhjalik hindamine ja analüüs äärmiselt oluline, sest hageja väidetavad rikkumised on võimalik tuvastada vaid asjakohaste ja usaldusväärsete tõendite alusel. Vale on maakohtu järeldus, mille kohaselt on Jaanika Paenurme ettekandega tõendatud hageja poolt koristamata jäetud pereruumid perioodil 17.-18.04.2011. Nimetatud ettekanne tugineb fotodele, mis aga pole tõenditeks

§ 229lg 2 kohaselt.

Seega ei ole hageja käitumine sisustatav TLS § 15 lg 2 p-s 1 sätestatud kohustuse rikkumisena. Vale on ka maakohtu järeldus, et hageja keeldus 03.05.2011 vastamast kostja küsimustele. Kohus on jätnud tähelepanuta hageja poolt vastatud küsimused ning teinud üldistava ja vale 6 järelduse nagu oleks hageja keeldunud. Seega ei rikkunud hageja oma käitumisega TLS § 15 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust. Hagejale jäi arusaamatuks, millistele tõenditele tuginedes on kohus jõudnud järeldusele, et ajavahemikel 09.-10.02., 26.-27.02., 13.-14.

1. ja 30.04.-01.05.2011 ei jõudnud kõik kostjale esitatud ostutšekkide alusel ostetud toiduained
2. perre. Kostja esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik sellisele järeldusele jõuda. Fotod ei ole usaldusväärseks tõendis. Fotode tegemise aega ei tõenda AS-i Elion akt. Nimetatud akti kohaselt ei saa AS Elion kinnitada, et failides fikseeritud kuupäev ja kellaaeg vastavad fotode tegemise tegelikule kuupäeval ja kellaajale. Samuti ei tõenda fotode tegemise aega OÜ Digifoto poolt tehtud fotode väljatrükk. Kostja ei ole kirjeldanud, mida ta iga fotoga soovib tõendada ning kuidas on iga foto seotud hageja väidetava töökohustuste rikkumisega. Maakohtu järeldus, mille kohaselt hageja kasutas perele antud rahalisi vahendeid mittesihipäraselt, s.o. mitte peres elavate laste huvides, millega kaasnesid peres elavate laste jaoks korvamatud tagajärjed, ei tugine tsiviilasjas esitatud tõenditele. Selline maakohtu järeldus on hageja jaoks uus asjaolu, mida maakohtu menetluses ei ole arutatud. Maakohtu menetluses ei ole kostja kordagi väitnud ega tõendanud, et lastekodu lastele oleks hageja tegevuse või tegevusetuse tulemusena kaasnenud korvamatud tagajärjed. Menetluse pooled ei ole seda kordagi arutanud ning seega on teadmata, millistele tõenditele tuginedes on maakohus jõudnud eelpool viidatud järeldusele. Kuna hageja töölepingu ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid ei ole maakohus tuvastanud, on hageja töölepingu ülesütlemine tühine. Seetõttu on maakohus põhjendamatult jätnud hageja kasuks välja mõistmata hüvitise TLS § 100 lg 5 ja § 109 lg 1 alusel. Vastus apellatsioonkaebusele
3. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohus on hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid ning teinud õige ja põhjendatud otsuse. Mis puutub hageja poolt vastamata jäänud küsimustele, mille kostja kvalifitseeris TLS § 15 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustuse rikkumisena, siis ka hageja ise kinnitas osadele küsimustele vastamisest keeldumist kohtuistungil. Maakohus ei olegi väitnud, et hageja oleks keeldunud kõigile kostja küsimustele vastamast – otsuse kohaselt jäid vastuseta 4 küsimust, mis aga olid olulised hageja rikkumise ja süü ulatuse kindlakstegemiseks. Tõendina esitatud fotode tegemise juures hageja tõepoolest ei viibinud, kuid see oligi komisjoni eesmärk. Soov oli fikseerida toiduainete valik ja kogus konkreetsetel ajahetkedel. Kostja pidas vajalikuks veelkord selgitada, et laste toitlustamiseks mõeldud raha mittesihipärase kasutamise all pidas ta silmas eelkõige olukorda, kus ostetud toiduainete kogused ei olnud absoluutselt vastavuses neist valmistatud toitude ja sööjate arvuga/ järelejäänud toitude-toiduainetega. Samuti kulutati raha ostudele, mida ei näinud ette menüü ning mis olid laste toitlustamisel mittekasutatavad (nt Coca-cola). Ringkonnakohtu otsus
4. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 17.05.2012 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja

§ 654lg 6 alusel ei korda põhjendusi.

7

§ 652

lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Hageja töötas kostja juures sotsiaaltöötaja ametikohal alates 01.09.2005 kuni 03.05.2011 temaga töölepingu ülesütlemiseni TLS § 88 lg 1 p 3 ja p 5 alusel. TLS § 88 lg 1 p 3 ja p 5 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkumist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi (p 3) või kui töötaja on toime pannud varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu (p 5); Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et maakohus ei käsitlenud kohtuotsuses kõiki tõendeid, tegi seda valikuliselt ja seetõttu on otsus ebaseaduslik. Maakohus ei rikkunud asja Lahendamisel kaebuses väidetud menetlusnorme, on hinnanud kõiki asjaolusid kinnitavaid tõendeid kooskõlas

§ 232

lg-ga 1 ning piisavalt põhjendatud, milliseid töökohustusi on hageja rikkunud, mis põhjustasid usalduse kaotuse tema vastu.

§ 230

lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja esitas kohtule oma vastuväidete tõendamiseks koos teiste tõenditega fotod, et tõendada konkreetsel ajahetkel toiduainete kogust ja valikut. Apellant heidab maakohtule ette, et kohus on fotosid tõenditena hinnanud ja rikkunud sellega menetlusõiguse norme, kuivõrd fotod ei ole

§ 229lg 2 kohaselt tõendiks.

Apellandi seisukoht on ekslik. Tsiviilasjas on

§ 229

lg 1 kohaselt tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks Lahendamiseks tähtsad asjaolud.

§ 272

lg 1 kohaselt on dokumentaalseks tõendiks igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja Lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Kostja esitatud fotod on dokumentaalsed tõendid. Apellant esitas ringkonnakohtus fotode tõenditena käsitlemisele vastuväite, et fotod ei ole tõendiks põhjusel, et need tehti hageja juuresolekuta. Ka see vastuväide ei ole aluseks fotosid tõenditeks mitte lugeda. Vastustaja on piisavalt selgitanud, miks ei kutsutud hagejat fotode tegemise juurde ja sellega saab nõustuda. Maakohus on tõendeid kogumis hinnates tuvastanud, et hageja ei viinud kõiki tema poolt tööandjale esitatud ostutšekkide alusel ostetud toiduaineid lastekodu

1. perre, ei valmistanud peres elavatele lastele nendest toitu, vaid kasutas laste toiduraha mittesihipäraselt, s t mitte peres elavate laste huvides. Nimetatu väljendus selles, et pärast hageja töövahetuse lõppu ei jäänud hageja ostetud toiduaineid järele või jäi neid tunduvalt vähem kui lapsed, arvestades sööjate arvu, vahetuse jooksul ära oleksid jõudnud tarbida. Ka on õigesti tuvastatud, et hageja poolt koostatud menüü ei kajastanud osade ostetud toiduainete kasutamist. Vastustaja on menetluses põhjalikult selgitanud, kuidas ta fikseeris hageja poolt toimepandud rikkumised, st tuvastas, et ostetud toiduainete kogused ei olnud vastavuses neist valmistatud toitude ja sööjate arvuga ning järelejäänud toitude ja toiduainetega. Tunnistajad E M, J P ja I T ütluste õigsuses ei ole alust kahelda. Tunnistajad selgitasid, kuidas fikseeriti toiduainete puudumine
2. peres ja kuidas toimus kontroll, mille käigus tuvastati puudujäägid ostetud kaupades ning 8 hageja töös. Tunnistajate ütluste kohaselt võrreldi ostutšekke, menüüsid, fikseeriti külmiku ja kuivainete kapi olukord, küsitleti hagejat. Samuti leidis tõendamist, et hageja keeldus vastamast tööandja osadele küsimustele (mis puudutasid ostetud toidu koguseid, peres olevate laste poolt tarvitatud toidu hulka, toiduvalmistamist puuduvaid toiduaineid), millega ta rikkus TLS § 15 lg 2 p 8 kohustust. Ekslik on apellandi väide, nagu oleks otsuse kohaselt hageja keeldunud vastamast kõigile küsimustele. Otsuses on selgitatud, et hageja keeldus vastamast neljale küsimusele (otsuse p 22). Maakohus on hinnanud 14.04.2011 aruannet, T.P analüüsi, fotode väljatrükki ning apellandi väide tõendite valikuliselt hindamisest või hindamata jätmisest ei ole õige. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja jättis pereruumid koristamata, millega rikkus töölepingu p 2.1 ja ametijuhendi p 4.10 kohustust ning töökorra eeskirja VIII ptk p
3. Nimetatud osas ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ja nõustub nendega

§ 654lg 6 kohaselt.

Apellant on korranud maakohtus esitatud väiteid, millele on otsuses piisavalt põhjalikult vastatud ja milliste põhjendustega kolleegium nõustub. Hagejat oli 24.09.2010 karistatud hoiatusega töökohustuste rikkumise eest, mis seisnes laste toiduraha ülekulus, katteta tšekkide esitamises ja lastekodu lastele kuuluvate esemete hageja kodus hoidmises. Tööandja hoiatas, et töökohustuste jätkuv rikkumine võib kaasa tuua hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise. Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis oli tööandja poolt töölepingu ülesütlemine 03.05.2011 põhjendatud. Ringkonnakohtul ei ole alust teha maakohtust erinev otsus. Maakohtu otsus vastab

§ 442lg-le 8 ning on põhjendatud ja seaduslik.

Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulude jaotus 10. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu Lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, jäävad esimese astme kohtukulud hageja kanda.

§ 171

lg 1 alusel jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu ringkonnakohtu menetluskulud samuti hageja kanda. Kohus selgitab, et

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja Lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist Lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud Lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ulvi Loonurm Mare Merimaa Tiit Kollom 9