KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 07.02.2013, Tartu Haldusasja number 3-11-2876 Haldusasi Juri Kolesnikovi (Kolesnikov) kaebus Tartu Vangla kohustamiseks kompensatsiooni maksmiseks ning vangla süüdi tunnistamiseks seoses kaebaja kahjunõude taotluse läbivaatamise venitamisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28.12.
- a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Juri Kolesnikovi määruskaebus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 28.12.
- a määruse resolutsioon muutmata, muutes määruse põhjendusi.
- Jätta taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
- 06.10.2011 esitas J. Kolesnikov Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles taotleb 10 000 euro väljamõistmist selle eest, et vangla hoidis teda aastatel 2009-2011 E-hoones ega andnud talle võimalust viibida S-hoones, kus ta oleks saanud rohkem liikuda ning värskes õhus viibida, ja selle eest, et vangla ei võimaldanud tal osaleda erinevatel kursustel, õppustel, programmides ega teha tööd.
- Tartu Vangla direktor andis 30.11.
- a otsusega nr 3-30/302-1 kaebuse esitajale tähtaja kuni 12.12.2011 puuduste kõrvaldamiseks kahju hüvitamise taotluses, paludes taotluse esitajal täpsustada, milles konkreetsemalt seisneb vangla õigusvastane käitumine ning milline kahju on taotluse esitajale sellega tekkinud.
- 02.12.2011 esitas J. Kolsenikov vanglale puuduste kõrvaldamise korras täiendavad selgitused.
- 19.12.
- a otsusega nr 3-30/302-3 jättis Tartu Vangla direktor J. Kolesnikovi kahjunõude läbi vaatamata, kuna leidis, et taotleja poolt avaldatud andmete põhjal ei ole võimalik kahjunõuet menetleda.
- 09.12.2011 saabus Tartu Halduskohtule J. Kolesnikovi kaebus, milles ta taotleb tunnistada Tartu Vangla süüdi tema kahju hüvitamise taotluse läbivaatamisega venitamises, lugeda tähtajad põhjendamatult möödalastuks ning mõista vanglalt välja talle tekitatud kahju. Kaebuse esitaja märgib, et vangla ei vastanud õigeaegselt tema taotlusele ning ei pidanud kinni kahju hüvitamise taotlusele vastamise 2-kuulisest tähtajast, vaid venitas põhjendamatult taotluse käiguta jätmisega, määrates tähtaja puuduste kõrvaldamiseks alles 30.11.
- Samuti soovib kaebuse esitaja, et kohus menetleks tema vastavat kahju hüvitamise taotlust.
- Tartu Halduskohus tagastas 28.12.
- a määrusega kaebuse esitaja kaebuse. Määruse põhjenduste kohaselt on kaebuse esitajal kahju hüvitamise nõude osas läbimata kohtueelne menetluskord. Kuna kaebuse esitaja ei ole vanglale esitatud taotlust täpsustanud ega selgitanud, milline on kahjuhüvitise nõude aluseks olev vangla õigusvastane tegevus 2009.,
- ja
- aastal, milles seisneb vangla süü, milline on tekitatud kahju ning milliste tõenditega ta kahju saabumist tõendab, on vangla õiguspäraselt jätnud kaebuse esitaja taotluse läbi vaatamata. Seega on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja kaebuse esitaja taotlust vangla kohustamiseks talle kompensatsiooni väljamaksmiseks ei saa menetlusse võtta. Kaebuses esitatud nõuet tunnistada vangla süüdi kahjunõude taotluse läbivaatamisega venitamises käsitles halduskohus tuvastamistaotlusena. Halduskohtu hinnangul puudub kaebuse esitajal ilmselgelt õigus nimetatud tuvastamistaotlusega halduskohtusse pöördumiseks, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Halduskohus leiab, et asja materjalidest nähtuvalt on tõendatud, et Tartu Vangla vastas kaebuse esitaja kahju hüvitamise taotlusele tähtaegselt. Taotluse läbivaatamata jätmise otsustus koostati 19.12.2011 ja toimetati kaebajale kätte 21.12.2011, seega on vastatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaja 2 kuu jooksul, arvates taotluse puuduste kõrvaldamise dokumendi registreerimisest Tartu Vanglas. Antud juhul pikenes taotluse läbivaatamise tähtaeg aja võrra, mis anti kaebuse esitajale taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, sest taotluse lahendamise tähtaeg saab alata nõuetele vastava taotluse saamisest. Seega leiab halduskohus, et vangla ei ole rikkunud õigusnorme kaebuse esitaja taotlusele vastamisel ega süüliselt käitunud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- 11.01.2012 esitas kaebuse esitaja määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 28.12.
- a määrus (esitatud on kaks pöördumist, mida on võimalik käsitleda ühtse määruskaebusena). Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et halduskohus oleks võinud tuvastada selle õigusvastasuse, et teda hoiti aastatel 2009 – 2012 õigusvastaselt uurimisaluste mitte süüdimõistetute hoones, jättes ta võimaluseta ringi liikuda, värsket õhku hingata, suhelda, tegeleda kehakultuuriga jne, mis on tema tervisele tema haiguste tõttu väga vajalik. Samuti oleks kohus saanud tunnistada õigusvastaseks vangla tegevuse selles osas, et talle ei 2 antud võimalust töötada, õppida, käia kursustel ja osaleda programmides. Sellega jäeti määruskaebuse esitaja ilma võimalusest käia poes, maksta teekannu eest, mis on talle vajalik, käia puhkusel ning ennetähtaegselt vabaneda. Määruskaebuse esitaja väljendab arusaamatust, mida vangla temalt kahju hüvitamise taotluse esitamisel nõuab, kuna on enda hinnangul kõik asjaolud vanglale avaldanud, ega saa aru, miks vangla teeb talle ületamatuid kunstlikke takistusi. Määruskaebuse esitaja leiab, et vangla jättis tema taotluse õigusvastaselt läbi vaatamata.
- Tartu Vangla on oma 31.01.
- a vastuses määruskaebusele seisukohal, et kuna määruskaebuse esitaja ei taotlenud kaebuses Tartu Vangla toimingu, tema 2009-2012 eeluuritavate eluhoones kinnipidamise õigusvastasuse tuvastamist, siis ei pidanud halduskohus ka iseseisvalt sellist nõuet menetlema hakkama. Isegi juhul, kui halduskohus oleks kahjunõude lahendamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamise nõude menetlusse võtnud ja rahuldanud, ei oleks see andnud halduskohtule õigust vaadata samas menetluses läbi ka J. Kolesnikovi kahju hüvitamise nõue, kuna vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 alusel on kinnipeetaval õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse juhul, kui vangla on kahju hüvitamise taotluse jätnud tähtaegselt läbi vaatamata aga mitte siis, kui vangla on viivitanud vangla arvates läbivaatamist takistavate toimingute sooritamisega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.12.
- a määruse resolutsioon muutmata. Halduskohtu määruse põhjendusi tuleb muuta õigusvastasuse tuvastamise nõude osas seonduvalt Tartu Vangla poolt taotluse lahendamisega viivitamisega.
- Halduskohus on tagastanud määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotluse kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu halduskohtumenetluse seadustiku (kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsiooni, HKMS v. r) § 11 lg 31 p 1 alusel. VangS § 11 lg 8 võimaldab kinnipeetaval vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Samas sätestab VangS § 11 lg 81, et kinnipeetaval ei ole õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole, kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud. Seetõttu on vajalik selgitada, kas halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et kaebuse esitaja on jätnud kahju hüvitamise nõudes kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata, kuna tema taotlus on jäetud õiguspäraselt läbi vaatamata.
- Käesolevas asjas jättis Tartu Vangla kaebuse esitaja taotluse käiguta põhjusel, et kaebuse esitaja ei olnud välja toonud, milles konkreetsemalt seisnesid vastustaja väidetavad kahju tekitavad toimingud ning kuidas need rikkusid kaebuse esitaja õigusi. Puuduste kõrvaldamise eesmärgil esitatud avalduses ei esitanud kaebuse esitaja täiendavaid andmeid ega selgitanud konkreetsemalt, milliste vangla tegevustega ja milline kahju kaebuse esitajale tekkinud. Kaebuse esitaja on üksnes üldsõnaliselt nimetanud talle tekkinud kahju inimväärikuse alandamise ning tervise kahjustamise näol, kuid ei ole esitanud tõendeid väidetavalt tekkinud kahju kohta ega ole neile ka viidanud. Samuti ei ole kaebuse esitaja seostanud taotluses esitatud väiteid vangla konkreetsete tegevustega, mistõttu oleks olnud võimatu tuvastada põhjuslikku seost vangla tegevuse ja väidetavalt tekkinud kahju vahel. Väide, et kaebuse esitaja oli paigutatud hoonesse, kus viibimise ajal oli tal vähem võimalusi liikuda ning kus 3 viibimine oli seega tema tervisele vähem kasulik kui teises hoones viibimine, ei saa automaatselt tähendada seda, et kaebuse esitajale tekkis selles hoones viibimisega tervisekahju. Seega on vastustaja õigesti asunud seisukohale, et kaebuse esitaja poolt kahju hüvitamise taotluses toodud asjaolud on puudulikud ega ole piisavad võimalikult tekkinud kahjule ning selle hüvitamise vajadusele hinnangu andmiseks. Kuna kaebuse esitaja taotlus oli ka pärast vanglale täiendava taotluse esitamist üldsõnaline ega sisaldanud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel lahendatavat taotlust, jättis vangla õiguspäraselt kaebuse esitaja taotluse haldusmenetluse seaduse § 15 lg 3 järgi läbi vaatamata. Ka halduskohtule esitatud kaebuses ei too kaebuse esitaja välja asjaolusid, mis annaks alust arvata, et tema taotluse läbi vaatamata jätmine vangla poolt oleks olnud õigusvastane. Seega puudus kaebuse esitajal VangS § 11 lg 81 järgi õigus pöörduda sama kahju hüvitamise taotluse osas kohtu poole.
- Ringkonnakohus leiab, et vangla ei ole käitunud õigusvastaselt ka kaebuse esitaja poolt 06.10.2011 esitatud taotluse menetlemisel üle kahe kuu pikkuse aja vältel, otsustades menetluse lõpetamise 19.12.
- a otsusega. Samuti on halduskohus üldkokkuvõttes õigesti leidnud, et vangla vastava tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude näol on tegemist perspektiivitu kaebusega. Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastava nõude perspektiivituks olemise osas.
- RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaeg kaks kuud hakkab sätte sõnastuse järgi kulgema nõuetekohase taotluse saabumisest haldusorganile. Käesoleval juhul ei ole aga haldusasja materjalidest ja eeltoodud põhjendustest tulenevalt kaebuse esitaja vanglale nõuetekohast taotlust esitanudki. Vangla andis kaebuse esitajale nõuetekohase taotluse esitamiseks küll võimaluse, selgitades talle taotluses esinevaid puudusi, kuid kaebuse esitaja jäi siiski oma esialgses taotluses esitatud väidete juurde ega täpsustanud neid oluliselt. Kaebuse esitaja pidi aga taotluse käiguta jätmise kirjast olema teada saanud, et tema taotlus vanglale esitatud kujul ei olnud nõuetekohane. Kuna kaebuse esitaja ei täpsustanud oluliselt esialgses taotluses esitatud väiteid, pidi ta saama eeldada, et ka tema teistkordne taotlus ei ole nõuetekohane ning vangla ei saa seda sellisel kujul lahendada. Seega ei saanud hakata kulgema RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaeg, kuna selle kulgemahakkamine on seatud sõltuvusse nõuetekohase taotluse esitamisest haldusorganile. Eelnevast tulenevalt ei ole vangla rikkunud taotluse lahendamise korda ega ületanud taotluse lahendamiseks seaduses sätestatud tähtaega, mistõttu on kaebuse esitaja vastav tuvastamiskaebus ilmselgelt põhjendamatu.
- Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et halduskohus ei saanud hakata eraldi tuvastama kahju hüvitamise nõudes esitatud vastustaja tegevuse õigusvastasust. Käesoleval juhul ei olnud kaebuse esitaja kohtult konkreetsete vangla tegevuste õigusvastasuse tuvastamist taotlenud ning halduskohus ei saanud hakata õigusvastasust hindama ka kahju hüvitamise kaebuse lahendamise raames, kuna tegemist oli lubamatu kaebusega, milles kohus põhjendatult tagastas.
- Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses esitanud ka riigi õigusabi taotluse, mille halduskohus on edastanud lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks võimaldada määruskaebuse esitajale määruskaebemenetluses riigi õigusabi. Määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses ning arvestades asjaolu, et ringkonnakohus jätab halduskohtu määruse kaebuse tagastamise kohta jõusse, on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselgelt vähene. Seega esineb riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-s 5 sätestatud alus riigi õigusabi mitteandmiseks ning vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata. 4 Maili Lokk Einar Vene 5 Madis Ernits