KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene 8. veebruar 2013, Tartu Haldusasi Rene Vainiku kaebus Justiitsministeeriumi 17. juuni 2010. a otsuse nr 11-5/9128 tühistamiseks ja õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 23. mai 2011. a otsus Rene Vainiku apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Rene Vainik Vastustaja Justiitsministeerium Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-10-1825 RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23. mai 2011. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 11. märtsini 2013. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Vangla esitas 16. juunil 2010 taotluse Rene Vainiku ümberpaigutamiseks teise vanglasse. Justiitsministeeriumi 17. juuni 2010. a otsusega nr 11-5/9128 paigutati kinnipeetav R. Vainik vangistuse täideviimise eesmärkide paremaks saavutamiseks edasise karistuse kandmiseks Tallinna Vanglast Viru Vanglasse. Reaalselt toimus ümberpaigutamine 18. juunil 2010. 2. R. Vainik esitas 11. juulil 2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus eelnimetatud otsuse õigusvastaseks tunnistada ja tühistada. Lisaks soovis kaebaja oma tagasipaigutamist algsetesse oludesse. Kaebuse kohaselt on vaidlustatav otsus motiveerimata, kuna kaebajale jääb arusaamatuks, kust on Justiitsministeerium saanud kaebajat halba valgusesse seadvat teavet. Vaidlustatav otsus on ka vastuoluline, ebaselge ja kontrollimatu. Kuna taotlus ümberpaigutamiseks, otsus ümberpaigutamise osas ja reaalne ümberpaigutamine toimusid väga lühikese aja jooksul, ei olnud otsust tehes võimalik kontrollida kaebajat puudutava info paikapidavust ja õigsust. Tallinna Vangla antud informatsioon on vastuoluline. Kuna kaebaja rakendati tööle OÜ-sse Rolemen perioodil 1. juunist kuni 31. augustini 2010, oli Tallinna Vanglal kaebaja suhtes usaldus olemas. Seega tekitab küsimusi see, kuidas sai Tallinna Vangla anda kaebajale rohkem vabadust, kui kaebajal on väidetavalt autoriteet kaasvangide seas ja kaebaja on väidetavalt kriminaalse subkultuuri järgija. 8. mail 2007. a koostatud individuaalses täitmiskavas (ITK) on kirjas, et kaebaja toetab ühiskonna väärtushinnanguid, mida kinnitab ka 8. juuli 2007. a ITK. Otsuse tegemisel on rikutud kaalutlusõigust, kuna otsusest ei selgu, mis asjaolud olid aluseks otsuse langetamisel. 3. Tartu Halduskohtu 23. mai 2011. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda enda paigutamist ühte või teise vanglasse, kuna kinnipeetava vanglasse paigutamise otsustamine on täitevvõimu pädevuses. Kinnipeetava õigusi võib tema paigutamine rikkuda juhul, kui see toimub ettenähtud menetluskorda rikkudes või ilmselgelt meelevaldsetel kaalutlustel või kui kaalutlusõigust on kuritarvitatud. Eelnimetatud asjaolusid antud juhul ei esine. Kaebaja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et ümberpaigutamine oleks kaebaja subjektiivseid õigusi rikkunud. Kaebaja on ümber paigutatud kehtiva haldusakti alusel. Ümberpaigutamise otsus on tehtud tuginedes tõepärastele andmetele. Tulenevalt kaebaja taustast ja minevikust, oli vajalik paigutada kaebaja ühest vanglast teise, et tagada vangistuse eesmärkide täideviimine. Kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus valida kinnipidamiskohta, puudub vajadus kaebaja kutsutud tunnistajate ärakuulamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. R. Vainiku apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Ümberpaigutamise otsuses toodud väited, et kaebaja omab autoriteeti kuritegelikus maailmas ja on mõjutatud kuritegelikust subkultuurist, ei vasta tõele, mistõttu rikuvad vaidlustatavas otsuses toodud põhjendused õigustamatult kaebaja õigusi. Lisaks on vaidlustatav otsus lisatud kaebaja isiklikku toimikusse ja seetõttu võetakse seda arvesse kaebaja elu puudutavate otsuste langetamisel.
- b)Halduskohus on rikkunud uurimisprintsiipi ja selgitamiskohustust, kuna halduskohus on teinud otsuse kaebaja ümberpaigutamise haldusakti osas, mida kaebaja ei vaidlustanud. Kaebaja leiab, et haldusakti põhjendav osa tuleb tunnistada õigusvastaseks ja tühistada, kuna selles toodud andmed ei ole tõepärased ja neid ei kinnita ükski tõend.
- c)Kaebaja taotles halduskohtus oluliste tunnistajate ülekuulamist, aga tunnistajad jäeti kohtuistungile kutsumata ja üle kuulamata, kuna kaebajal ei ole seadusest tulenevat õigust valida kinnipidamiskohta. Halduskohus on rikkunud ausa ja õiglase menetluse põhimõtet. 5. Justiitsministeeriumi vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Justiitsministeerium jääb oma 2. novembril 2010 halduskohtule esitatud seisukohtade juurde, pidades vajalikuks lisada järgmist:
- a)Halduskohus on igakülgselt ja põhjalikult uurinud tõendeid ning tuvastanud asjakohased faktilised asjaolud. Halduskohus on järginud menetlusnorme ja õigesti kohaldanud materiaalõigust.
- b)Kaebaja ise on taotlenud halduskohtult ümberpaigutamise otsuse tühistamist, kuna otsus ei olevat piisavalt põhjendatud ja selge. Kui kaebaja vaidlustab ainuüksi vaidlusaluse otsuse põhjendusi, mis ei oma iseseisvat mõju isiku õigustele, puudub käesoleval juhul vaidluse ese. Kuna kaebaja ei ole toonud välja õigust, mida oleks ümberpaigutamisel rikutud, siis tulenevalt Riigikohtu seisukohast asjas nr 3-3-1-176-10 puudub kinnipeetaval sisuliselt õigus antud juhul oma ümberpaigutamist vaidlustada. Kuna põhjendused ei oma haldusakti puhul iseseisvat tähendust, saab kehtetuks tunnistada ainult haldusakti enda. 2
- c)Vastustaja ei saa iseloomustamisel võtta aluseks ümberpaigutamise otsuses toodud üldsõnalisi põhjendusi, vaid iseloomustuse koostamisel tuleb vanglal endal veenduda iga iseloomustava asjaolu esinemises.
- d)Kinnipeetava ümberpaigutamise vaidlustamiseks peab ümberpaigutamine rikkuma kinnipeetava mõnda põhiõigust, milleks ei saa olla ümberpaigutamise fakt iseenesest või soovimatus kanda karistust määratud vanglas. Kinnipeetava ümberpaigutamine ei eelda ümberpaigutatava nõusolekut. Samuti ei ole ümberpaigutamine üldjuhul kinnipeetava suhtes koormava iseloomuga, seega ei toimu kinnipeetava ümberpaigutamine kinnipeetava kahjuks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p 3 mõttes. Järelikult on vaidlustatav haldusakt põhjendatud ja õiguspärane. Kohus ei saa kontrollida asutuse või ametiisiku hinnanguliste otsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise osas.
- e)Otsuse tegemine lühikese aja jooksul oli võimalik, kuna kaebaja isik oli ümberpaigutamise otsust tegevatele isikutele hästi teada. Asjas oli kogutud piisavalt informatsiooni ning see oli ühtlasi ka tõepärane, mis võimaldas langetada kaalutletud otsuse.
- f)Halduskohus jättis õiguspäraselt kaebaja poolt soovitud tunnistajad ära kuulamata, kuna nad oleksid tunnistanud ainult seda, mida vangla ümberpaigutamise otsus endas juba sisaldas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 7. Kaebaja on ringkonnakohtule esitanud apellatsioonkaebuse, kus soovib 17. juuni 2010. a ümberpaigutamise otsuse (tl 32) põhjenduste tühistamist ja õigusvastaseks tunnistamist, kuna otsuses toodud asjaolud ei ole tõesed ning neil on kaebaja renomeed kahjustav iseloom. HMS § 60 lg 2 kohaselt on kehtiva haldusakti resolutiivosa täitmiseks kohustuslik igaühele. Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa. Ümberpaigutamise otsuses on resolutiivosa selgelt eristatav, kuna õigusi ja kohutusi saab kaasa tuua või neid muuta ainult vaidlustatud haldusakti osa, kus sedastatakse, et vangistuse täideviimise eesmärkide paremaks saavutamiseks paigutatakse R. Vainik edasise karistuse kandmiseks Tallinna Vanglast Viru Vanglasse. HMS § 60 lg 2 ls 3 järgi on haldusakti muudel osadel, sealhulgas haldusakti põhjendustes tuvastatud asjaoludel iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel. Ümberpaigutamise otsuses esitatud põhjendustele ei anna ükski vangistust reguleeriv õigusakt iseseisvat õiguslikku tähendust, mistõttu ei saa need kaebaja õigusi rikkuda. 9. R. Vainik on apellatsioonkaebuses väitnud, et vaidlustatav ümberpaigutamise otsus on lisatud kaebaja isiklikku toimikusse ja et seda võetakse arvesse kaebaja elu puudutavate otsuste langetamisel. Ringkonnakohus märgib, et kuigi ümberpaigutamise otsus on lisatud kaebaja isiklikku toimikusse (vangla sisekorraeeskiri § 28 lg 2 p 14), ei too see veel kaasa kaebaja õiguste rikkumist. Juhul kui vangla teeb kaebajat mõjutava otsuse, kus võetakse arvesse kaebaja isiklikus toimikus olevat materjali, on kaebajal võimalik tema suhtes tehtud otsus vaidlustada. Samas ei tähenda isiklikus toimikus toodu seda, et sinna lisatud dokumentides sisalduvad põhjendused ja seisukohad on haldusorgani jaoks automaatselt siduvad. Haldusorgan peab konkreetsel üksikjuhul kaaluma otsuse langetamise hetkel relevantset teavet ning vajaduse korral ei ole välistatud varasemalt tuvastatud faktidest kõrvalekaldumine. Seetõttu ei ole ümberpaigutamise otsuse põhjendustel hilisemate otsuste jaoks siduvat mõju. 3 10. Kuna vaidlustatud otsuse motiivid ei saa kaebaja õigusi rikkuda, ei ole võimalik ka nende põhjenduste õiguspärasuse kontrollimine. Seetõttu puudub kohtul võimalus võtta seisukoht apellatsioonkaebuses toodud väidete osas, mis puudutavad uurimispõhimõtte ja selgitamiskohustuse rikkumist halduskohtu poolt ja tunnistajate ärakuulamise taotluse rahuldamata jätmist. Tulenevalt eelpool toodust tuleb R. Vainiku apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Maili Lokk Agu Timmi 4 Einar Vene