Obsah (4)

§ 124§ 46§ 120§ 122

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ag

§ 124lg 2 alusel.

Määruse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja esitanud kaebetähtaja möödalaskmiseks mõjuvaid põhjuseid. Kaebaja õigusi rikkuva haldusakti mittevaidlustamist seaduses sätestatud tähtajal ei saa õigustada ega põhjendada tsiviilasja menetlusega teises kohtus.

§ 46

lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse halduskohtule esitada üldjuhul 30 päeva jooksul alates haldusakti teatavaks tegemisest. Käesoleval juhul on kaebus halduskohtule esitatud ligi neli aastat pärast seda, kui kaebaja sai teada tema õiguste rikkumisest. Kaebaja ei ole välja toonud põhjuseid, mis takistasid teda ebaseaduslikust haldusaktist teadasaamisel välja selgitamast vaidluse algatamise korda ja kaebust esitamast. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. A. Makarikov esitas 15.11.2012 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 01.11.
2. a määrus tühistada ja kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldada. Määruskaebuse kohaselt tuleb kaebetähtaeg ennistada, kuna haldusakti vaidlustamine sõltus tsiviilasjas nr 2-02-56 tehtavast lahendist. Alles pärast tsiviilkohtumenetluse lõppemist tekkis kaebajal alus pöörduda halduskohtusse ja vaidlustada haldusakt, millega vaidlusaluse erastamise õigustatud subjektiks tunnistati isik, kes ei ole omandanud heauskselt vastaval krundil asuvat garaažihoonet. Kaebaja hinnangul ei ole haldusmenetlus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 1 p 1 kohaselt lõppenud, kuna vaidlusalust haldusakti ei ole kaebajale kui menetlusosalisele kätte toimetatud HMS §-s 25 sätestatud korras ning kaebaja ei ole seetõttu saanud teostada õigusi oma arvamuse, vastuväidete ja kaebuse esitamiseks. 2
3. Narva Linnavalitsus oli 29.11.2012 esitatud vastuses seisukohal, et määruskaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks ning kaebuse väidetest ei nähtu, et oleksid esinenud takistused kaebuse õigeaegseks esitamiseks. Halduskohtusse pöördumise asemel maakohtusse pöördumine ei peata tähtaja kulgemist ega anna alust selle ennistamiseks. Kui isik on teada saanud teda puudutava haldusakti olemasolust ning isikul on alust arvata, et see akt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab isik ise mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Vastasel juhul loetakse kaebetähtaeg möödunuks halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 46 lg 7 alusel. Seega on ekslik kaebaja väide, et haldusmenetlus ei ole lõppenud, kuna talle ei olnud vaidlustatavat haldusakti teatavaks tehtud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning saata asi tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtumenetluse normide olulise rikkumise tõttu.
2. Halduskohtumenetluse seadustik (

) näeb ette, milliseid toiminguid peab halduskohus kaebuse saamisel tegema. Ka näeb seadustik ette toimingute tegemise järjekorra. Kaebuse saanud kohtu ülesandeks on kõigepealt välja selgitada vaidluse ese ning kontrollida, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused. Vajaduse korral tuleb teha kaebajale ettepanek kaebust muuta. Ühtlasi peab kohus kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks (

§ 120

lg 1).

§ 120

lg 2 sätestab: „Kui ei esine alust kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks, võtab kohus kaebuse määrusega menetlusse.“ Pärast kaebuse menetlusse võtmist toimub eelmenetlus, mille käigus kohus valmistab asja ette ja teeb omalt poolt kõik vajaliku, et asja saaks katkestamatult vaadata läbi ühel kohtuistungil või kirjalikus menetluses või lihtmenetluses mõistliku aja jooksul (

§ 122

lg 1).

§ 124

lõike 1 kohaselt kontrollib kohus kaebetähtajast kinnipidamist eelmenetluses, lahendades kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. Seega kontrollib kohus kaebetähtajast kinnipidamist pärast kaebuse menetlusse võtmist. Ringkonnakohus märgib, et toimikus ei leidu määrust, millega halduskohus oleks kaebuse menetlusse võtnud. Ka ei nähtu, et halduskohus oleks kontrollinud, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Selle asemel on halduskohus kaebuse saamisel küsinud vastaspoole seisukohta kaebuse tähtaegsuse kohta ning teinud määruse, millega lõpetanud haldusasjas menetluse tervikuna.

1. Kaevatavast määrusest nähtub, et halduskohus selgitas välja, et A. Makarikov sai Narva Linnavalitsuse 18.04.2007 korraldusest nr. 520-k teada
2. aastal (kohtumääruse p 6), mistõttu on tühistamiskaebus halduskohtule esitatud tähtaja rikkumisega (kohtumääruse p 9). Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtuga. Samas on halduskohus jätnud tähelepanuta, et A. Makarikov esitas kaebuses lisaks korralduse tühistamise nõudele ka kinnistusraamatu kande tühistamise nõude, XXX asuva maa kaebajale erastamiseks kohustamise nõude ning nõude Narva Linnavalitsuse poolt kaebajale tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamiseks. Nimetatud nõuete lubatavuse, sealhulgas tähtaegsuse osas ei ole Tartu Halduskohus vaidlustatud määruses selget seisukohta võtnud, kuigi on menetluse haldusasjas tervikuna lõpetanud. Halduskohtul tuleb seega kontrollida, kas ei esine alust kaebuses esitatud nõuete tagastamiseks, seal hulgas kinnistusraamatu kande tühistamise nõude tagastamiseks halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Vajadusel võib halduskohus jätta kaebuse nõuete täpsustamiseks käiguta. 3
3. Ringkonnakohus peab täiendavalt vajalikuks märkida järgmist. Haldusasja materjalidest nähtuvalt rikub A. Makarikovi õigusi Narva Linnavalitsuse 18.04.
4. a korraldusega nr. 520-k XXX asuva garaažihoone juurde ostueesõigusega maa erastamine OÜ-le Gradiens (tl 57) ning OÜ Gradiens 28.05.
5. a asjaõiguslepingu alusel maa omanikuna kinnistusraamatusse kandmine. Tartu Halduskohus leiab Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahenditele viidates, et maa kinnistusraamatusse kantud omandiõiguse vaidlustamiseks tuleb esmalt vaidlustada ettenähtud korras kinnistamise aluseks olnud maa erastamise haldusakt või erastamisleping. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu seisukohaga, kuid peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et 01.01.2012 jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku § 5 lg 2 sätestab, et kui haldusaktis sisaldub või haldusakti alusel on tehtud vastustaja eraõiguslik tahteavaldus, võib kohus koos haldusakti tühistamisega teha otsuse resolutsioonis kindlaks ka sellise tehingu tühisuse, mille tegemisele see tahteavaldus oli suunatud. Tegemist on nn kaheastmelise õigussuhtega, kus tsiviilõigusliku tahteavalduse kujundamine on reguleeritud avaliku õiguse normidega, tehing ise on aga tsiviilõiguslik. Seega on halduskohtul võimalik kindlaks teha ka erastamiskorraldusele tugineva võõrandamis- ja asjaõiguslepingu tühisus, kuid selle eelduseks on erastamiskorralduse tühistamine. Seetõttu on käesolevas vaidluses tõepoolest oluline kindlaks teha, kas A. Makarikovi kaebus Narva Linnavalitsuse 18.04.2007 korralduse vaidlustamiseks on tähtaegne või mitte ning kas on alust kaebetähtaja ennistamiseks.
6. Kuna halduskohtul tuleb lahendada ka kahju hüvitamise nõude tähtaegsuse küsimus, peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Riigivastutuse seaduse § 17 lõikest 3 ning § 7 lõikest 1 koosmõjus tuleneb, et haldusaktist teadasaamist ei saa alati võrdsustada haldusaktiga tekitatud kahjust teadasaamisega

§ 46lg 4 ning RVast

S § 17 lg 3 mõistes. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kahjunõudega kohtusse pöördumiseks peab isikule lõplikult selguma talle tekitatud kahju pöördumatus (vt RKHK 18.06.

1. a otsus asjas nr. 3-3-1-35-08, p 11 ning RKHK 08.11.
2. a määrus haldusasjas nr. 3-3-1-53-07). Tartu Halduskohtul tuleb seetõttu kindlaks teha, millise haldusakti või toiminguga A. Makarikovile kahju tekitati, milles kahju seisnes, millal selgus A. Makarikovile kahju pöördumatus ning kas kahju hüvitamise nõue on sellest tulenevalt tähtaegne või esineb alus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
3. Seoses menetlusnormide rikkumisega ning halduskohtu määruse tühistamisega ei pea ringkonnakohus vajalikuks kaebetähtaja ennistamata jätmise sisulisel õiguspärasusel pikemalt peatuda. Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et kuna Narva Linnavalitsuse 18.04.2007 korraldusega (tl 57-58) muudeti Narva Linnavalitsuse 08.03.2001 korraldust (tl 55) XXX aadressil 1131 m2 suuruse maatüki A. Makarikovile ostueesõigusega erastamise kohta ning tunnistati A. Makarikovile soodne haldusakt sisuliselt kehtetuks, rikkus Narva Linnavalitsuse 18.04.2007 korraldus A. Makarikovi õigusi olenemata tsiviilasja nr. 2-02-56 lahendist. Määruskaebuse esitaja väited korralduse andmise menetluse kestmisest ning ärakuulamisõiguse rikkumisest on aga tähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel asjakohatud. Vaidlust ei ole selle üle, et korralduse alusel on maa OÜ-le Gradiens erastatud ning OÜ Gradiens on kantud maa omanikuna kinnistusraamatusse. Seega on OÜ Gradiens talle haldusaktiga antud maa ostueesõigusega erastamise õiguse realiseerinud. Asjaolu, et haldusorgan ei taganud A. Makarikovile enne korralduse andmist ärakuulamisõigust võib kaasa tuua küll haldusakti formaalse õigusvastasuse, kuid ei ole A. Makarikovi kaebetähtaja ennistamise aluseks.
4. Eeltoodud põhjendustel tuleb Tartu Halduskohtu 01.11.
5. a määrus tühistada ning saata halduskohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. 4 Agu Timmi Madis Ernits 5 Tiina Pappel