3-11-1733/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 21.02.2013, Tartu Haldusasja number 3-11-1733 Haldusasi Sergei Jerini (Jerin) kaebus kahju hüvitamise nõudes summas 300 000 eurot seoses tema vabaduse piiramisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 20.09.

1. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sergei Jerini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Sergei Jerin Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 20.09.
2. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. 11.07.2011 esitas S. Jerin halduskohtule kaebuse (tl 1, tõlge tl 5) Viru Vangla tegevuse peale, milles palub välja mõista kahjuhüvitis summas 300 000 eurot. Kaebuse kohaselt on rikutud kaebuse esitaja õigust vabalt liikuda ning õigust kinnipeetavale ette nähtud vabadusele, kuna ta pidi viibima äratusest kuni öörahuni kambris. Kaebuse esitaja selgitas, et vangla võib rakendada kambrite lukustamist vaid erandlikel juhtudel, mida kõnealusel korral aga ei esinenud. Kaebuse kohaselt tõlgendab vangla valesti normi „vangi vabadus“, mis Euroopa õiguse ja vangistusseaduse mõttes tähendab vangi vaba liikumist, mitte sunnitud viibimist kambris äratusest kuni öörahuni, mis tuleneb vangistusseaduse (VangS) § 8 lg-st 1 ja § 10 lg-st
4. Kaebuse esitaja sõnul on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni §-de 17 ja 18 ja VangS § 8 lg 2 tõlgendamise kuritarvitamise tõttu piiratud tema vabadust, mistõttu on tal õigus võtta vastutusele grupp isikuid, kes sellise tegevusega tegelesid ja tegelevad, ning taotleb talle tema vabaduse piiramise eest kompensatsiooni maksmist summas 300 000 eurot.
5. 18.06.2011 esitas Tartu Halduskohus päringu (tl 7) Viru Vanglale saamaks teada, kas kaebuse esitaja on pöördunud vangla poole kahju hüvitamise taotlusega seoses tema hoidmisega kambris äratusest kuni öörahuni, või kinnipeetava vabaduse normi ning õiguse vabalt liikuda rikkumisega. Viru Vangla teatas 23.08.2011 kohtule esitatud vastuses, et kaebuse esitaja ei ole esitanud vanglale vaiet ega kahjunõuet selle kohta, et vangla on osakonna kambri ebaseaduslikult sulgenud.
6. Tartu Halduskohus tagastas 20.09.
7. a määrusega S. Jerini kaebuse seoses seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast mitte kinnipidamisega halduskohtumenetluse seadustiku (kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsiooni, HKMS v.r) § 11 lg 31 p 1 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt peab kaebuse esitaja kahju hüvitamise nõudega kohtusse pöördumisel olema eelnevalt pöördunud kahjunõudega vangla poole. Viru Vangla 23.08.
8. a vastusest kohtu nõudekirjale nähtub aga, et S. Jerin ei ole esitanud vanglale kahju hüvitamise nõuet, mistõttu ei ole halduskohtul kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu võimalik kaebuse esitaja kahju hüvitamise taotlust menetleda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
9. 05.10.2011 esitas S. Jerin Tartu Halduskohtu 20.09.
10. a määruse peale määruskaebuse (tl 19, tõlge tl 22). Määruskaebuse esitaja märgib, et tema poolt esitatud kaebus ei puuduta vanglat ning leiab, et kohus oleks pidanud järelepärimise asemel vanglale tegema järelepärimise hoopis Justiitsministeeriumile. Määruskaebuse esitaja väidab, et on käesoleva asjaga seoses Justiitsministeeriumi poole pöördunud.
11. 30.11.2011 kohtule puuduste kõrvaldamise korras esitatud täiendavas määruskaebuses (tl 31-32, tõlge tl 35) märgib määruskaebuse esitaja, et halduskohus ei selgitanud välja, kas tema kaebus kuulub halduskohtu pädevusse ega selgitanud kaebuse esitajale, kas kohtul on pädevus teostada Justiitsministeeriumi tegevuse üle kontrolli. Halduskohtule esitatud kaebuses on küsimus põhiseaduse § 3 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni sisus ja talle kodanikuõiguste garanteerimises. Määruskaebuse esitaja väitel kohaldab Justiitsministeerium tema suhtes erandeid ja isoleerib teda lubamatult teistest kinnipeetavatest remonditööde, läbiotsimiste, pesuvahetuse ning teise isiku suhtes läbiviidava distsiplinaarmenetluse või vangla operatiivtöötaja poolt menetluse läbiviimise ajal.
12. Vastustaja palub oma 26.01.
13. a vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata, kuna leiab, et määruskaebuses ei sisaldu ühtegi väidet, mis oleks aluseks Tartu Halduskohtu 20.09.
14. a kohtumääruse tühistamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
16. Määruskaebuse esitaja on esitanud halduskohtule kaebuse, milles toob kahju hüvitamise aluseks oleva asjaoluna välja tema vabaduse piiramise. Ta väidab, et kinni peetavate isikute vägivaldne sulgemine kambritesse võib olla põhjendatud ainult põgenemise ennetamiseks, mässu ja rahutuste mahasurumiseks, mitte aga muudest asjaoludest tulenevalt. Halduskohtule esitatud kaebuses ja määruskaebuses esitatud asjaoludest võib nende koosmõjus järeldada, et määruskaebuse esitaja hinnangul ei ole käesolevas asjas tema poolt kirjeldatud asjaoludel kahju tekitanud avalik-õiguslikuks organiks mitte vangla, vaid Justiitsministeerium. Samuti väidab määruskaebuse esitaja, et on selles asjas Justiitsministeeriumi poole ka pöördunud. 2
17. Ringkonnakohus määruskaebuse esitaja sellise arusaamaga ei nõustu ning leiab, et käesoleval juhul ei saa kaebuses märgitud asjaolude ning selles esitatud kompensatsiooni nõude puhul olla tegemist millegi muu kui isikule tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudega. Seega ei saa antud juhul omada ka tähtsust määruskaebuse esitaja väide selle kohta, et ta on pöördunud samas asjas Justiitsministeeriumi poole. Toiminguid, millega isikule väidetav kahju saadi tekitada, ehk isiku kambris hoidmist äratusest kuni öörahuni, sai sooritada üksnes vangla, kus kaebuse esitaja parajasti viibis. Seega on esitatud kaebuse näol tegemist Viru Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudega, mille esitamisel näeb VangS § 11 lõige 8 ette kohustusliku kohtueelse menetluse.
18. VangS § 11 lõike 8 kohaselt on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Eelnevast tulenevalt pidi määruskaebuse esitaja kaebuses kirjeldatud asjaoludega seonduva kahju hüvitamise kaebuse osas kohustusliku kohtueelse läbimiseks esitama enne kaebusega kohtu poole pöördumist riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1, § 9 lg 1 ja § 17 lg 1 alusel kahju hüvitamise taotluse vanglale. Vangla poolt kohtule antud vastuse kohaselt ei olnud määruskaebuse esitaja kaebuse esitamise aja seisuga aga vanglale kaebuses esitatud asjaoludel kahju hüvitamise taotlust esitanud.
19. HKMS v.r § 11 lg 31 p 1 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kuna käesoleval juhul oli vastustaja andmetel kaebuse esitamise aja hetkeseisuga kohtueelne menetlus VangS § 11 lg 8 alusel läbimata, tagastas halduskohus õiguspäraselt S. Jerini kahju hüvitamise kaebuse. Ringkonnakohus juhib määruskaebuse esitaja tähelepanu halduskohtu 20.09.
20. a määruses toodud selgitusele, et tulenevalt HKMS v.r § 11 lg-st 7 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine isikult õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Seega on määruskaebuse esitajal õigus pöörduda kahju hüvitamiseks alust andvate asjaolude esinemisel ning seaduses ette nähtud kohustusliku kohtueelse menetluskorra läbimisel uuesti kahju hüvitamise taotlusega halduskohtu poole. Agu Timmi Maili Lokk 3 Madis Ernits